Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre
Rubriik: Hiiumaa
Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba
Selle aasta kevadest tegutseb Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) kord nädalas neljapäeviti kella 10.30-12 kodanikualgatuse korras loodud Põnnituba. Põnnitoa idee autor ja eestvedaja Lilian Kaseväli on kahe väike- lapse emana kogenud, kui vajalik on kas või kord nädalas teiste emade ja lastega kindlas kohas ja hubases atmosfääris kohtuda.
“Kõikjal tegutseb tasulisi beebiringe, kuid need on pisut teise suunitlusega, kitsamalt piiritletud tegevusega, mis teinekord pakubki rohkem emale kui lapsele. Mina nägin Pääsküla noortekeskuse poole pöördudes vajadust sellise tasuta ja omaalgatusliku koosviibimise koha järele, kus just lapsed saaksid üksteisega vabamalt suhelda ja rohkem mängida,” rääkis Lilian Kaseväli.
Praeguseks on Pääsküla kodused emad Põnnitoa üles leidnud, ühiselt veedetakse aega, meisterdatakse, lauldakse ja tantsitakse lastega. Põnnituba pakub noortele emadele vajalikku suhtlemist ja tuge. Tulevikus on siiski plaanis kaasata Põnnituppa ka vabatahtlikke, kes võiks professionaalsemal tasemel teha meisterdamis-, võimlemis- või laulutunde. Selleks on pöördutud ka abisaamiseks Nõmme linnaosa valitsuse poole.
Loe edasi: Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba
TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse
Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.
Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse
Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.
Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.
Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.
Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)
Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.
Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.
Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda
Tahkuna tuletornis avab üheks ööks uksed romantiline öökohvik
Augustikuu esimesel laupäeval toimub Hiiumaal Kärdlas kohvikutepäev. Kohvikutepäevaga seotud eel- ja järelkohvikuid
on olnud varasematel aastatel ja on ka tänavu, kuid sel korral on esmakordselt Tahkuna tuletorni kavandatud kohvik, mis avatud vaid öösel. Tahkuna tuletorni öökohvik Ehast Koiduni on avatud 4. augusti südaööst kuni hommikul kella kuueni. Öökohvikut korraldab MTÜ Etnobuss koostöös Kõrgessaare vallavalitsusega.
Öökohviku idee autori Arno Kuuse kinnitusel tekkis mõte ühe öö kohvikust juba mullu sügisel, mida on nüüd enam kui poole aasta jooksul lihvitud ja täiendatud. «Kaunid augustiööd on liialt väärtuslikud, et need lihtsalt maha magada. Loodame pakkuda kõikidele kohvikukülastajatele meeleolukat kohvikuelamust, kus segunevad öised merehääled, aroomikad kohvikulõhnad ning tore seltskond. Selge taeva korral saab nautida öist tähesadu,» rääkis Kuusk. «Ürituste ajal on ajutisi kohvikuid Tahkunas varemgi olnud, kuid igapäevaselt tegutsevat kohvikut siin veel ei ole. Tuletorni haldav Kõrgessaare vallavalitsus on aga ühte tuletorni abihoonesse kohviku projekteerinud ning loodetavasti saab see projekt lähiaastatel ka ellu viidud,» lisas Arno Kuusk. 4. augusti varahommikul kell 5 toimub ka tasuta akustiline päikesetõusukontsert uusikaliselt kollektiivilt Kukeprotest. Kärdla kohvikutepäva öökohviku Ehast Koiduni koostööpartneriteks on Meira ja Itaalia Farmiveinid.
Ainult kohvikuliste päralt on Tahkuna tuletorn alates 4. augusti südaööst, kuid kultuurihuvilistel on Tahkunasse asja juba ka reede, 3. augusti õhtul. Kell 21 algab seal Theatrumi lavastus «Elu sees». Kell 23 alustab Weekend Guitar Trio kontserdiga «Teed». Lavastuse «Elu sees» pilet sisaldab ka kontserdipiletit, kuid kontserdile on võimalik osta pilet pool tundi enne algust kohapeal (hind 5 eurot).
Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil
Täna õhtul võib Kassari kiigeplatsil kuulda Shetlandi energeetilist ja traditsioonilist viiulimuusikat Kevin Hendersoni esituses. Teda toetab Norra kitarrist Vidar Skrede.
Portaalile Hiiumaa.ee antud intervjuus märkis Kevin Henderson, et kohtas Vidarit aastaid tagasi Shetlandi Folgi Festivalil. Koos jämmides ning edaspidi veel mitmetel festivalidel kohtudes tekkis väga hea klapp. AAMOS sündis kui Hendersoni ja üht teist Shetlandi viiuldajat kutsuti Norrasse festivalile esinema ning viiuldajad mõtlesid, et oleks tore kui Vidar saaks nendega kitarril ühineda.
Henderson ise tahtis saada muusikuks juba väga noores eas, kuid see tundus talle esialgu kauge unistusena. “Nägin vahel tuntud Shetlandi viiuldajat Aly Bain’i mängimas televisioonis ning unistasin ühel päeval olla sama hea mängija. Traditsioonilist viiulimuusikat tutvustas mulle minu vanaisa, kes oli suur viiulimuusika fänn ning seda tihti kuulas ja ka ise veidike mängis. Nii sain ka mina pisiku ja hakkasin võtma viiuli tunde ning hiljem sain õppida Viiulit juba koolis Shetlandi parima viiuldaja Willie Hunter’i käe all. Ta oli suurepärane õpetaja, kes muutis tunnid väga lõbusaks ning motiveeris viiulit mängima,” meenutas Henderson. Loe edasi: Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil
Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas
17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.
Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas
Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas
Juba teisipäeval algavatel teisel mõisameistrite päevadel annavad tooni vigursaagijad ja ja sepad Eestist ning Soomest. Tegemist on neli päeva, 17.-20. juulini kestva kestva rahvusvahelise vigursaagijate kokkutulekuga, kus huviliste silme all töötavad umbes 25 Soome ja Eesti vigursaagijat, lisaks iga päev mõned sepad. Nelja päeva jooksul näitavad nad huvilistele tööprotsessi ja lõpuks valminud esemeid.
Sõru sadama paadikuur ootab taas kunstihuvilisi
12.-13. juulini toimuvad Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris IX Sõru käsitöö-ja kunstipäevad, mille raames saavad huvilised valmistada näiteks
mesilasvahast küünlaid, teha seepi, vesta talulaste mänguasju ning teha muudki huvitavat.
Juba üheksandat korda toimuvat üritust korraldab MTÜ Etnobuss. „Üritus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate hulgas. Osalejatele on avatud erinevate suunitlustega õpitoad, kus igaühel on võimalus proovida erinevaid käsitöö- ja kunstitegevusi,“ selgitas Kristel Kaiv MTÜ-st Etnobuss.
Tänavuste Sõru käsitöö- ja kunstipäevade raames toimuvad järgmised õpitoad:
pakutrükk, niplispits, taimeseaded, küünalde valmistamine, tinavalamine, kadade ja talulaste mänguasjade vestmine, looduslike materjalidega
ehtetuba, seebitegu, köitmine, taimest tulnud söödav kunst ning, koostöös Sõru muuseumiga, vaibakudumine.
Õpitoad on mõlemal päeval avatud kella 11-17. Õpitubades osalemine on tasuline. Päevapilet maksab täiskasvanule 6 eurot, lapsele 4 eurot ning perele 10 eurot. Ainult ühe õpitoa külastus on 3 eurot. Hind sisaldab materjale, töövahendite kasutamist ja juhendamist. Pakutrükiks vajalikud
tekstiilid (särgid, kotid vms) peaks igaüks ise kaasa võtma. Soovi korral saab kotitoorikuid osta ka kohapealt.
Vaata ka www.etnobuss.ee.
JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks
Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…
Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:
E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi
Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.
Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.
Teadvuse piire avardav loovuslaager Ristnas
Kõpu poolsaare tipus RMK Ristna loodusmajas toimub 13. juuli-15. juuli loovuslaager “Sisemine valgus”, mida juhendavad kunstnik Margus Rump ja hingamisterapeut Virge Kuivjõgi.
Laagri märksõnad on intuitsioon, inspiratsioon ja loovus. Laager annab oskuseid ja nippe, kuidas neid kolme omadust edukalt igapäevaelus rakendada. Päevad sisaldavad kunstiloenguid, meditatiivseid loomistreeninguid, enesetervendamist energiate lahtijoonistamises, tutvumist maagiliste sümbolite maailmaga ja müstilise mandala olemusega ning hingamispraktikaid, mille abil saab parema ühenduse alateadvuse ja tavaseisundi ajal peidusolevate isiksuseosadega. See aitab avastada endas uusi potentsiaale.
Loomine toimub üheskoos ja samas individuaalselt. Töid ei arvustata ega toimu hindamist. Eelnev joonistamisoskus ja hingamispraktikate kogemus pole eelduseks laagris osalemisel. Kunstitarbed on kohapeal olemas.
Registreerumine e-postiaadressil: seeonsee@gmail.com või telefonil +372 5342 4519 (Margus Rump).
Rohkem infot: www.atma.ee
Sõru sadam ootab puulaevapeole
Sõru sadam ootab ka sel jaanilaupäeval külla kõiki puulaevu ja puulaevahuvilisi.
Laupäeval, 23. juunil kell 14 algab VII puulaevade pidu. Päeva jooksul on avatud õpitoad ja osa saab võtta mitmetest mereteemalistest tegevustest.
Õhtul jaanituli, tantsuks mängivad Audru Jõelaevanduse Punt ning Teet Kääramees ja Sigrid Leigri. Kõik on lahkesti palutud, nii maad kui ka merd mööda.
Laevaga tulijatele registreerimine tel 5691 2640.
Täpsem info Hiiu Purjelaeva seltsi kodulehelt www.hps.ee
Kärdla Ühisgümnaasiumi meesseptett on saamas internetihitiks
Eurovisiooni lauluvõistluse võidulaulu Loreeni “Euphoria”´st tehti koolilõpu eri. Kärdla Ühisgümnaasiumi meesseptett on oma versiooniga saamas tõeliseks YouTube´i hitiks – neid on praeguseks vaadatud juba üle 105 000 korra.
Emmaste lastel on meri põlvini
Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste kunsti- ja käsitööloomingut.
Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes – on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.
Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni. Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.
Näitus on avatud kuni 15. juulini.
Tervisetund Kärdla Kultuurikeskuses
Teisipäeval, 17. aprillil kell 19.00-20.30 toimub projekti „Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” raames Kärdla Kultuurikeskuses (Rookopli 18) tervisetund. Seekord on fookuses „Line-tantsu ABC”:
- Mis on line-tants?
- Kellele ja mis eesmärgil sobib line-tantsu treening?
- Millised on line-tantsu põhisammud?
- Millised on line-tantsud?
Tervisetundi juhib tantsupedagoog Tiina Kaev, kes line-tantsu treeningute juhendamist alustas juba 2006. aastal, kui tekkis vajadus mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Kärdlas.
Kohapeal soe ja külm jook ning lapsehoiu võimalus.
Eelregistreerida aadressil: info@hups.ee või veebis.
Toimunud ürituste info ja pildid!
Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”.
Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval
Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.
Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest. Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .
Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee
Kärdla Linnavalitsus otsib meenet
Kärdla Linnavalitsus kutsub osalema „KÄRDLA EESTI LAULUPEALINN“ teemalisel avatud meenekonkursil. Konkursile esitatud meened peavad sisaldama sõnade kombinatsiooni „Kärdla Eesti laulupealinn“ või vastavat logo. Meenete mõõtudele ja materjalile piiranguid pole.
Konkursitöö ja selle juurde kuuluvad materjalid tuleb esitada kinnises pakendis, mille peale on kirjutatud “Kärdla Eesti laulupealinn” ja töö märgusõna. Pakendis peavad olema kaks kinnist ümbrikut ja soovitavalt ka meene originaalkujul näidis.
Esimeses kinnises ümbrikus peab olema allkirjastatud sooviavaldus konkursil osalemiseks ja kontaktandmed (nimi, postiaadress, telefon, e-post). Ümbrikule peab olema kirjutatud “Kontakt” ja töö märgusõna.
Teises kinnises ümbrikus peab olema A4 formaadis meene joonis või foto, meene kirjeldus (meene valmistamine, tehnoloogia ja materjalid); märge selle kohta, kas meene on uus, olemasolev või tootmises; meene maksumus ja meene hinnakalkulatsioon erinevate tiraažide puhul (10, 50 ja 100 ühikut). Kokku võib teksti olla kuni kaks A4 lehekülge. Ümbrikule tuleb kirjutada „Idee“ ja töö märgusõna. Loe edasi: Kärdla Linnavalitsus otsib meenet
Kärdla otsib aasta ema
Kärdla Linnavalitsus koostöös Kärdla Ühisgümnaasiumi Õpilasesindusega palub esitada kandidaate Aasta Ema tiitli omistamiseks.
Kärdla aasta ema peab olema Kärdla linna kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Aasta ema peaks olema austust vääriv Kärdla naine, kelle eduka töö ja ühiskondliku tegevuse kõrval on jagunud samavõrra tähelepanu, hoolt ja armastust oma perele.
Kandidaate võivad esitada üksikisikud, asutused, organisatsioonid ja kodanike ühendused. Ettepanekuid kandidaatide tutvustuse ja valiku põhjendusega ootab Kärdla Linnavalitsus 25. aprilliks 2012 aadressil Keskväljak 5a, Kärdla 92413 või e-posti aadressil valitsus@kardla.ee
Hiiumaa sai esimese kaasaegse hooldekeskuse
Täna avati Hiiumaal Emmaste vallas, Hindu külas Hiiu Maakonna Hooldekeskus, mis rekonstrueeriti endise Tohvri Hooldekodu baasil. Ehitustööde tulemusena sai hooldekodu 52 voodikohta ning võimaluse juurde võtta teenindavat personali. Töid teostati paindlikult, ilma hooldekodu igapäevatööd seiskamata.
Ehitustööde käigus sai hooldekodu mahuka juurdeehituse, rekonstrueeriti kanalisatsioonisüsteem ning soojustati endine peahoone. Hooldekodu rekonstrueerimistööde tellijaks oli Emmaste Vallavalitsus ning tööd teostas TREV-2 Ehituse OÜ. Töödega alustati märtsis 2011.
Uue hoone ventilatsiooniks ja kütteks kasutatakse osaliselt ka päikeseenergiat. TREV-2 Ehituse OÜ juhi Priit Raua sõnul on tegemist esmakordse praktikaga ühiskondliku hoone ehituses, kus täiendavaks ventilatsiooniks ja kütteks kasutatakse päikeseenergiat.
Emmaste Vallavanema Tiit Peedu sõnul on Hiiumaa saanud endale maailmastandarditele vastava hooldekeskuse, mida on oodatud 1966-ndast aastast. Valminud hooldekeskuse projekti valisid konkursil välja kõigi Hiiumaa omavalitsuste sotsiaaltöötajad üheskoos. Võiduprojekt paistis silma funktsionaalsuse ja koduse ruumilahenduse poolest.
Uue hoone juurdeehitust rahastas põhimahus EAS, olemasoleva hoone rekonstrueerimisel kasutati ka CO2 programmi rahasid. Rekonstrueerimistööd läksid kokku maksma üle 1 milj €.
Hiiu Maakonna Hooldekeskus (endine Tohvri Hooldekodu) on Hiiumaa ainus sotsiaalhoolekandeasutus, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile.
AS TREV-2 Grupp on Eesti juhtiv ehitusettevõte, kelle põhitegevuseks on olnud seni teedeehitus. Grupi tütarfirmade sekka kuulub Rocca Al Mare “Audi” tornmaja ehitanud OÜ TREV-2 Ehitus. Kontserni aastakäive 2011. aastal oli 73,7 milj EUR.
Allikas: Emmaste vald
Külad avavad väravad
Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee
Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid
Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.
Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid
Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest
Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.
Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.
Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684
Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi
Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.
2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.
Projekti “Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17 Tallinnas Rahvusraamatukogu
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk
Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.