Rubriik: Eesti

Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised

Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Mis on ajakirjaniku rollis muutunud veebis võrreldes lehega?

Homme arutab Akadeemiline Ajakirjanduse Selts Tartus seda, kuidas on ajakirjaniku roll veebiväljaannetes muutunud võrreldes ajalehetööga. Koosolek toimub Tartu Ülikooli peamajas auditooriumis 027 algusega kell 16. Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald räägib oma kogemuste võrdlusest Delfis ja varasemalt ajalehetöös. Roosmarii Kurvits käsitleb lugude väljamängimise erinevust traditsioonilises lehes ja võrguväljaandes. Alo Raun postimees.ee-st räägib Online-väitlustest Postimehe võrguväljaandes.

Eesti Rahva Muuseumis põlevad põllud

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.

Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.

Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.

Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.

Külastajad saavad  näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse  geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid  maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).

Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.

Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.

Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad  pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.

Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.

Rahvakalendri järgi peame täna kadripäeva

Kadrisandid. Foto: v-maarja.ee
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga olnud ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.

Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.

Allikas: folklore.ee

Kolmapäeva õhtul jooksevad kadrisandid

Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.

Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.

Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).

Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.

Laske siis kadrid sisse tulla!

Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.

Lõuna-eestlased kepsutavad täna Tantsuklubis suupillide saatel

Täna, 24. novembril  kell 20 saavad kõik rahvamuusikasõbrad Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) jalga keerutada suupillimuusika saatel.

Seekord on Tartu tantsuklubisse kutsutud musitseerima ansambel  P.Ü.S.S. (Põlva ühinenud suupilli segased) ja teised suupillimängijaid Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartust. Teiste hulgas musitseerivad suupillidel Avo Kuldmets, Eduard Einmann, Henrik Hinrikus, Hillar Surva, Ivar Kanarik, Jaak Eenloo ja Taivo Leis. Otse loomulikult on Tartu tantsuklubisse oodatud musitseerima ja tantsima ka teised rahvamuusikasõbrad,… kel on mahti ja lusti!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt palub enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 25 krooni , osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Moosid supikööki!

Tartu Naiskodukaitse annab teada, et alanud külmadega saab igaüks teha heateo ja toetada abivajajaid üleliigsete moosidega.

Tartu Naiskodukaitse liikmed on igal aastal keetnud õppuste jaoks moose, mida ühiste välikogunemiste ajal tee sisse panna. Viimasel ajal on aga suuri õppusi olnud vähem ja moose on üle jäänud. Nüüd annetavad  kodukaitsjad  ülejäänud moosid Tartu Pauluse koguduse supiköögile.

Dagmar Mattiisen Tartu  naiskodukaitsest ütleb, et just külmal ajal vajavad kodutud ja teised abivajajad rohkem energiat, seega on magus moos neile suureks abiks.

Moose võivad  tuua kõik inimesed Tartu Kaitseliidu majja (Võru tn poolne uks) Tartu jaoskonna korrapidaja kätte.

Tartu naiskodukaitsjad  kutsuvad algatust järgima ka mujal Eestis, abivajajaid on praegu palju.

Valminud on raamat Raadi mõisast

Laupäeval, 27. novembril kell 13 esitletakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis Eesti Rahva Muuseumi ja tema sõprade seltsi ühistööna valminud albumit „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse üle 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste kaudu. Esitlusel täiendavad raamatut kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, akadeemik Anto Raukas ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt on saadud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust.

Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste meelispuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli.

Praeguseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna oma uus kodu ehitada.

„Raadi raamatu” on koostanud Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv.

Rohkem infot: www.erm.ee

Kas me oleme ikka soomeugrilased?

Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.

Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.

Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.

Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.

Seto süük Tarto liinah

Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.

Kohviku Trepp umanik Palgi Priit om seto süügist ku süügipakjaist vaimustat`. Foto: Nutovi Mirjam

Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.

Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.

Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`. Loe edasi: Seto süük Tarto liinah

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Karujahi hooajal kütiti 57 karu

Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.

Allikas: gagloodusring.blogspot.com

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.

Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Selle aasta Hiie sõber on Mari-Anna Remmel

Laupäeval Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis  toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel.

Maavalla 21.11.10223 (2010) Hiie sõber Mari-Ann Remmel

1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud  hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.

Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ytles Mari-Ann Remmel.

Allikas: maavald.ee

„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori

Godi Keller
Täna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.

Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.

Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lähem teave siit.

Tänavu tõrjuti karuputke 1173 hektaril

Sosnovski karuputk. Foto: Arne Ader, loodusemees.ee.

Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.

Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

“Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Allikas: Keskkonnaamet

Leigarid tegid esimese rahvatantsufilmi

Rahvakunstiseltsi Leigarid tantsijad tegid oma kunstilise juhi Kalev Järvela loomingu ainetel  Eesti esimese rahvatantsufilmi, mis esilinastub 24. novembril kell 17 Tallinnas kinos Kosmos. Film sündis Järvela 50. juubeliks.

„Film “Kust see laps need laulud saanud”  on sellest, kuidas üks mees tantse teeb. Ja elust, mis neis tantsudes peegeldub. Kalev Järvela rõhutab alati, et tants pole asi iseeneses, vaid vahend, mille kaudu rääkida ühiskonnas olulistest teemadest,” võtab filmitegemise kokku Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Tema sõnul näeb filmis huvitavat tantsu, argiste liikumiste koreografeerimist ja vahvaid inimesi, saateks hea muusika. „Üks filmi märksõnadest on üksindus. Seal on igapäevast kiirustamist ja üksteise mittemärkamist, samas ka rahulikku olemist, sügavat huvi ja tähelepanu inimeste vastu.”

Ligi kolmveerandtunnise linateose tegemisel osales pea 100 inimest, enamik neist Leigarite ansambli tantsijad.

Filmimine toimus tänavu suvel peamiselt Tallinna tänavatel, hoovides ja majades, juubilari enda eest rangelt salaja. Filmis on kasutatud ka arhiivikaadreid Kalev Järvela loomingu paremikust.

Ansambel Vannamuudu: Me armastame 11

arhiivist
Võru valla pildiarhiivist: vasakul Vannamuudu ansambli juht Helgi Noormets

“Me armastame 11” – just niisuguses kirjapildis oli välja kuulutatud kontsert, mille Võru valla ansambel Vannamuudu korraldas 19. novembril vallamajas. Lahtiseletatult tähendab see, et kontserdiga tähistas populaarne ansambel oma 11. sünnipäeva. Lisatud olgu veel: lauljaid, tegusaid naisi, on Vannamuudus samuti üksteist.

Ansambel esitas läbilõike üheteistkümne tegevusaasta repertuaarist. Kavas oli hulk menukaid meloodiaid, mis publikugi kaasa laulma pani  ning tantsupaarid põrandale meelitas. Kontserti juhtis ansambli Vannamuudu asutaja ja selle juht tänaseni Helgi Noormets.

Külas oli Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Elurõõm, mille juht Sigrid Kallion täiendas kontserdi pealkirja: “Me armastame ja aitame üksteist.” Öeldut kinnitas Elurõõmu meeste ja naiste laul Vannamuudu kapelli saatel.

Ansambel Vannamuudu on koos käinud 1999. aasta sügisest. Laulu toetab truult samanimeline kapell. Nimepanekul inspireeris tol ajal üle-eestilise populaarsuse saavutanud ansambel Ummamuudu. Vannamuudu nimega aga tahetakse rõhutada truudust vanadele, ajaproovi läbiteinud lauludele.

Lisaks esinemistele Võrumaal ja mujal Eestis on laulureisid viinud kaugemale – Soome, Rootsi, Saksamaale. Eakate ansamblite arvestuses on Vannamuudu mitmekordne Võrumaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite konkursside laureaat.

Kontsert oli vallamaja kitsukesse saali toonud suure hulga Vannamuudu austajaid ja sõpru. “Armastus väljendub muusikas. Kui inimese suudab laulda ja laulust rõõmu tunda, tähendab see nooruslikkust,” tunnustas lauljaid ja pillimängijaid abivallavanem Aigar Kalk.

Liina Valper

Poku ootab lapsi oma sünnipäevale

Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks. Aga ega siis toimetused toimetamata jäänud…

Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saab teada, kui lähed soojade soovide ajal ehk 9.-20. detsembrini Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rännatakse All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituste toimumisaegade kohta saab lugeda siit.

Üritustele palutakse kindlasti registreeruda tel 53425054 või info@pokumaa.ee

Allikas: Pokumaa

Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin

22. novembril kell 10.00 avaneb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee taas kord kodanikupäeva viktoriin. Viktoriini seekordne moto on „Tegus kodanik on riigi rikkus“. Käesoleval aastal on üheks küsimuste blokiks ka praegu aktuaalne EURO-temaatika. 
Juba kaheksandat korda toimuvast viktoriinist saab osa võtta kuni 28. novembri südaööni – nii kaua on viktoriin MISA kodulehel avatud.
 
Viktoriinist on oodatud osa võtma eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased. Viktoriini eesmärk on anda ja süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas.
  Loe edasi: Esmaspäeval algab nädala kestev kodanikupäeva viktoriin

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub talvistele matkadele!

Pühapäeval, 28. novembril kell 17 ootavad retkejuhid Ingrid Raadom ja Mare Linnamägi huvilisi laternamatkale Elva Paisjärve ümbruses. Oodatud on noored ja vanad täiskasvanud, alla 14aastastele mittesoovitav. Erandid kokkuleppel. Kogunemiskoha saad teada registreerimisel. Metsas ootavad jõulujutud, jõulumängud valguse ja pimedusega, kuum tee ja südamlikud suupisted üllatusega. Taskusse joogikruus, selga kõigekindlad riided. Huvilisi paneme kirja alates 22. novembrist telefonil 556 007 69 (Mare).

Täna on talgud Pikajalamäe suusaradadel

Täna, 21. novembril korraldavad SK Sula, Taebla Vallavalitsus, SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus ja Orienteerumisklubi Okas järjekordsed talgud Pikajalamäe liikumis- ja suusaradel. Koguneme kell 10 Palivere suusaraja parklas.
Seoses liikumis- ja suusaradade rajamise ja ettevalmistustega algavaks suusahooajaks kutsume kõiki talispordi huvilisi talgutele Pikajalamäe suusaradadel. Kavandatud on puude langetamine suusaradatelt, võsa eemaldamine lumelaua nõlvalt, raiejäätmete kogumine ja vedu ning radade tasandamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, kaasa jook, töökindad ja töövahendid (reha, kirves, labidas).
Talgulistele pakutakse kuuma jooki.
Talgute korraldamist toetab Taebla Vallavalitsus, suusaklubi Sula, Orienteerumisklubi Okas, Selja Talu ja SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus.

Kohtumiseni Pikajalamäel.

Allikas: laanemaa.ee

Jahimehe: ilvessekatastroof!

Veetsmanni Aare umalastu ilvesse topissõga Rasina luudustarõn. Foto: Uma Leht
«Ku nii edesi lätt, sis unõhtami tan Võromaal är, määne kits vällä näge!» hoiatasõ nii Võro ku ka Põlva maakunna jahiseldsi esimiis: Euroliidu kaitsõalonõ ilves om mõnõl puul kitsõ pia är häötänü, a jahimiihil võeti ilvesselaskmisõ lupõ hoobis veidembäs.

Joulukuust lätt vallalõ ilvessejahi huuaig, laskmisõ-lupõ om Võro maakunna jahimiihile ant 12, nii Põlva ku Valga umilõ 10. «Ilvessit om hulga, mi maakunna pääle 75–100, a riigiesä võtsõva näide laskmisõ piirnormi veidembäs,» kõnõl’ Võromaa jahimiihi seldsi juht Kivistiku Mati. Mineväaasta saiva Võro jahimehe laskõ 15, Põlva ja Valga uma 12 ilvest.

Et ilvessit om ülearvo pall’o saanu, tuud näütäs jahimiihile tuu, et muido inemisepelgäjä elläi tulõ külä vaihõlõ patsiirmä. «Esi näi uman koton Vahtsõn-Saalussõn, kuis ilves kutsikaga jalot’,» ütel’ Kivistiku Mati. Põlva jahiseldsi juht Veetsmanni Aare ütel’ mano, et timä kodokülän Rasinal aiva pini mineväaasta üte ilvesse puu otsa ja üts miis löüdse vanast laudast ilvessepesä kolmõ pojaga.

Kõgõ hullõmb ollõv ilvesse-trandal Erästvere jahtkunnan. Jahtkunna päälik Rammuli Tiit hinnas’, et tsipa alla ütsä tuhandõ hektäri jahimaa pääl jalotas kuus-säidse ilvest, a paras olnu kats-kolm. No kolm om joba õnnõ Hurmioron: nättü om imäilvest katõ pojaga.

«A kitsi jäi päält mineväst talvõ perrä õnnõ kolmandik!» oll’ jahimiis murrõn. «200st kitsõst om perrä nii 70, paras olnu 130. Mineväne talv tekk kah näile muidoki liiga, a ilves võtt tollõgi är, mis perrä om jäänü.»

«Ja ku mul käve mõnõ aasta iist egä süküs 6–8 kitsõ uibuaida, sõs timahava es tulõ üttegi!» ütel’ Kivistiku Mati. Et kitsi om veidü, tuud näütäs ka tuu, et näid auto ala piaaigu inämb ei jääki: jahimiihile andas joba inämb teedä auto ala jäänüist tsikost. Ka noorõ kuusõistutusõ omma kõik putmalda: kitsõ käve varramba näil kallal. Loe edasi: Jahimehe: ilvessekatastroof!

Metsaomanikud saavad soodsamalt kütust osta

Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas

Türi Kolledži tudengid viiakse Tartusse üle juba sel sügisel

tudengid tartusseTÜ Türi Kolledži keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava hakkab haldama Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskond.

Türi vallavanem Aivo Prüssel kutsus 19. novembril vallamajja ümarlauaarutelule Järvamaalt valitud Riigikogu ja Tartu Ülikooli Türi Kolledži nõukogu liikmed, Türi Vallavolikogu komisjonide esimehed ja Türi Vallavalitsuse liikmed, et arutada Türi kolledžiga seonduvat.

Arutatakse ka, milliste ettepanekutega minna 10. detsembril Tartu Ülikooli rektori poolt kokku kutsutud ümarlauale.

Tartu Ülikooli juhtkond teatas septembris, et kavatseb 2011. aasta sügisest sulgeda Türi Kolledži ja viia üliõpilased üle Tartusse. Eile andis Türi vallavalitsus teada, et üliõpilased viiakse Tartusse juba käesoleval sügisel.

Allikas: jarva.ee