Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.
Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.
Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.
Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`.
Soomen sündü, Eesti päritolu, Hispaaniah eläv Teinoneni Risto võtt kõrralise sõõmu olt` ja ütel`: „Õlu miildüs mulle väega. Ediotsa tunnus, õt taa om tävvesti tavaline kali, a ku ma alosti jo tõõsõ klaasiga, sõs sai ma vooriga aru, õt peris kali tä õks ole-ei`.“ Teinonen märk`, õt egä ta ole-ei väega harinu Eesti rahvusküügiga a tä pruuvis väega hüä miilega vahtsõid roogasi`.
Teinonen om hindäle Sõsarate pääväroa tellinu` – tartikuruug sibula ja suitsulihaga, salat hapnõkapstist, külm päälisehämmätüs. „Ma` esi suhtusi tartrakuupidehe suure eelarvamusõga,“ märk` Teinonen. Tä om pallõnõ sõsaral Visseli Kertil perräjäänu tatrakruubipuder uma neläjalgsõlõ sõbrale serviiri. Miis kaes uma peni ja märk` rahulolõvalt: „A paistus õt mu lemmik om löüdnü hindäle vahtsõ lemmikroa.“
Visseli Triinu sõnul tekütaski inemisteh kõ`õ inämp elevust setokiilne menüü, midä tulõ pää õgalõütele tõlki ja vallalõ seletä`. Visseli sõnul käve näil kohvikuh lausa üts sääne paar kiä tellse hindäle terve Sõsarate kohviku menüü – pääruug, kolm erinevät kuuki ja juuki, säidse erinevät leiba ja külmä ruuga. Portsu ole-ei seto küügih just tagasihoidliku ja minul jääs õnnõ üle imehta, õt kuis nää` kõk taa kraami jõudse är` süvvä, a olõvat jõudnu külh.
Hapõnd kurk ja …
Kõ`õ suuremp nõudlus seto süügi perrä om a just lõunaaigu, ni õt inemisi om lausa ussõ päält tagasi saadõt. Midä a kell õdagupuulõ tuud tühempas ruumi jääse`, kuniks kohalõ tulõva` Liinatsuraq, õt ütenkuun veidekse laulujorru lasta`. Ni võise seto küügi kliendi hinnäst löüdä üht äkki supisüümise rituaali mant kesk Hao Paali võimast iistütlemist ja Kalkuni Andrese suurepärast killet – võimas om iks s òo miihilaul eriti viil säänseh väikoh, kinniseh ruumih, koh helü är` kao-õi`.
Kolm nädälit ildämpä, istudeh taas kohvikuh Trepp küsse ma Palgi käest, õt kuis siis miis rahul om. Palgil läävä silmä särämä ja tä kõneles kuis inemise om tallõ lausa helüstanü ja tänänü seto süügi elämuse iist ja nõvvu andnud, õt nüid om kimmält ka Tarto liina vaja seto süügi kotust. „Ainuke midä ma kõ `õ inämp pelgä om taa, õt tervüsekaitse astus sisse,“ märk Palk tasadsõl ja murelikul helül, „nää` tahtva jo õga asja kotsile papõrt nätä.“
Seniaoni ole-ei a tervüsekaitsel seto küüki viil asa olnu` ja vast ole-ei` kah. Süügipakija om ka eis targalt tennü, ni saava olt ja kangõmpat kraami õnnõ n`oo kiä mõistva küssü vai lukõ`. Näütuseh Seltsimaja kohviku menüüh om tävveh uhkuseh olõman „hapõnd kurk ja…“. Seda „ja…“ sai ka õnnõ isiklikult Hõrna Aare käest ja säänsest pitsist minkäst pakt` kõ`õlõ suuvjaile.
Ku Sõsara` om saisukutssõl, nää` säänest seto süügi kohvikut Tartos pidämä nakasi-ei`, sõs Hõrna Rieka om kimmäl saisukutssõl, õt mõtõ ole-ei` halv. Hõrna sõnult taht` mudugo kõk kõrraliselt läbimärkmist, sest paljodõ süüke nimmi omma inimeste jaost õks väega eksootilise`. Väidetava kuuhtüüvormi omma` a jo kõneluisi all ja kiä tiid – vaest saagi tulevikuh Tarto liinäh peris ehedat seto süüki ka mudo süvvä.
Autor: Nutovi Mirjam