Fotokollaažil petserlanna Undina Matteus Petserimaa lipuga. Foto: Ilmar Vananurm. Taustafotol Petseri kloostri kellad
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Laupäeval, 27. juulil tulid Petseri 2. ehk eesti keskkooli vilistlased üle Eesti juba järjepanu 27. korda kokku, sedakorda Võrru. Meelsamini oleks koos oldud Petseris.
Loe edasi: PETSERLASED LEELOKANDLE LIPUGA
Rohelusse uppuv pisike Võru on võitnud maailmas tunnustatud bassimängija Stuart Hammi (USA) südame ning toob igal aastal Kagu-Eestisse Eesti Bassioaasi muusikuid neljalt kontinendilt.
Loe edasi: STUART HAMM KOONDAB MAAILMA TIPPMUUSIKUD VÕRRU
15. mail alustati Kääpa põhikooli juurde välijõusaal paigaldamist. Selle valmimist toetab erivajadustega õpilaste tavakoolides õppimise soodustamiseks väikelahendusi pakkuv Euroopa Liidu projekt.
Loe edasi: KÄÄPA PÕHIKOOL SAAB VÄLIJÕUSAALIKevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.
[pullquote]Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal[/pullquote]„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.
Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.
[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.
Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.
Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise
Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.
[pullquote]Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.[/pullquote]Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.
Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.
Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.
Loe edasi: August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban
Pikakannu Kool on väärikate juurtega maakool, teadaolevalt vanim kool endise Lasva valla, praeguse Võru valla territooriumil. Alates septembrist ootab kool oma ühtehoidvasse perre uusi õpilasi, kes soovivad haridust omandada looduslikult kaunis ja rahulikus keskkonnas.
Pikakannu Kooli on esmakordselt mainitud koolikatsumise protokollis aastal 1736. Praegune koolihoone valmis Eesti esimesel iseseisvumisajal aastal 1939 ja kohaliku rahva seas on seda hellitavalt kutsutud tsukrutükiks.
Praegu tegutseb kool üldharidusliku erakoolina, mis taasloodi lastevanemate eestvedamisel aastal 2012 ja mille pidajaks on ühing Pikakannu Kooli Areng. Koolis on võimalik omandada põhiharidus ehk lõpetada üheksa klassi. Samuti on koolis olemas väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele ning võimalus saada individuaalõpet. Uuest õppeaastast töötavad koolis peale aineõpetajate ka logopeed ja sotsiaalpedagoog.
Alates tänavu septembrist ootab kool uusi õpilasi nii 1. klassi kui ka kõigisse teistesse klassidesse.
Miks peaksid lastevanemad valima just Pikakannu Kooli?
Loe edasi: Armas Pikakannu Kool Võrumaal
ootab oma perre uusi õpilasi
4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.
[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.
Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.
Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.
Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.
Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.
9. oktoobril kell 12 avatakse Võrumaal Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER.
Väimela vana mõisalaut on saanud uue hingamise. Seal on saanud omale värske kodu puidutootjaid ja mööblitööstusi moodsa masinapargi ning kompetentsiga toetav TSENTER. TSENTRI eesmärk on kasvatada Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõttete konkurentsivõimet. Lähiajal käivitatakse maailmatasemel masinad: laserlõikepink, viimistlusliin, laboriseadmed, erinevad lihvimismasinad ning UV-tindiga pinnatrükimasin. Tootja peaks saama TSENTRIST kindluse, kas investeeringut on mõtet teha. Suurtel ettevõtetel on TSENTRIS koht tootearenduse testideks, väikeettevõtetel võimalus kindlustada maksimaalne kvaliteet. TSENTRI uus juht Kalev Kaarna kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks lahenduseks nutikas mööbel või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.
3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse TSENTRi uue maja ehitust rahastasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.
Et teaks arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid, palutakse loengusse registreerida e-posti aadressil evelin@vaa.ee
Loengus räägitakse, kuidas olla täiskasvanuna heaks toeks ja tagalaks oma lastele ning kuidas täiskasvanu meeleolud ja väsimus mõjutavad laste tervist. Seitse harjutust täiskasvanu enesekasvatuseks antroposoofilise inimpildi taustal. Lektoriks on Jakobi Terapeutikumi arst Ülle Pechter.
Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate valmistatud suupisteid. Vajalik eelregistreerumine e-posti aadressil evelin@vaa.ee, et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Terve Pere Kooli loengusarja rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
Kuidas tähistada tähtpäevi ja pühasid nõnda, et see ei põhjustaks stressi lapsele ega täiskasvanule? Missugune on pinge mõju lapsele? Mis loob lapses turvatunde? Need on küsimused, millele kogenud pedagoog Heli Kudu juhendamisel loengus vastuseid otsitakse. Seekordse kohtumise praktilises osas meisterdame väikese pihunuku.
Lastele toetava kasvukeskkonna loomisele pühendatud loenguid on sel hooajal tulemas veel kaks. Jaanuaris räägib antroposoofiline arst Ülle Pechter teemal „Kuidas täiskasvanu võiks ennetada väsimust ja haigeks jäämist?“. Märtsis ootame külla Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse liiget Mati Valgepead, kes kõneleb, kui oluline on lapse turvalise kasvamise toetamiseks last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse stressivabadest pühadest
Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.
Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
– Kui palju peab laps liikuma?
– Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
– Millised mängud arendavad kõnet?
Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.
Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.
Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.
Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.
«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.
«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»
Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»
Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Loe edasi: Tomatitaime läävä häste kaubas
8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.
Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!
Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.
Allikas: Navi külaselts
Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.
Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha
Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.
Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.
Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.
Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.
Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.
Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.
Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.
Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är
Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Viies loeng keskendub lapsele ja religioonile. Seekord on säravaks lektoriks pikaaegse waldorfõpetaja kogemusega Kati Kolk Tallinnast, kes praeguseks on õpetaja ameti vahetanud kirikuõpetaja ameti vastu.
Koos otsime vastuseid küsimustele:
* Milleks tänapäeva inimestele usk?
* Kas religioon raamistab või avardab inimest?
* Kas ja kuidas vanemad võiksid kujundada lapse maailmapilti?
* Mis on aastapühade ja rituaalide tähtsus?
Praktilises osas maalime waldorflasteaia õpetaja Heli Kudu juhendamisel akvarellidega. Avatud heategevuslik kohvik. Loeng on osalejatele tasuta, sest ettevõtmist toetab kohaliku omaalgatuse programm. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist
Seekord on loeng üles ehitatud vestlusringina. Vestlusringi külaliseks on kogemustega lastearst Ülle Pechter, kes ravimisel lähtub inimest kui tervikut käsitlevast meditsiinist (antroposoofiline meditsiin). Juba enne loengule tulemist tasub mõelda, millistele lapse tervist puudutavatele küsimustele vastuseid ootate, et saaksime need saata Ülle Pechterile.
Mõned teemad on korraldajad ka ise välja pakkunud:
– Miks lasteaialapsed tihti haiged on?
– Mis on homöopaatia?
– Milliseid koduseid ravivõtteid väikelapse puhul kasutada?
– Millised on soovitused lapse tervist toetavaks toitumiseks?
Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse waldorflasteaia Terve Pere Aed vanemate valmistatud suupisteid.
Osalejatel palutakse registreeruge e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com, et aidata Ülle Pechteril vestlusringiks valmistuda ning et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Rohkem infot Terve Pere Kooli kohta FB aadressil: https://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?fref=ts
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
Väikelapse põhitegevus on mängimine ja see arendab last parimal viisil. Seekordses loengus jagab kogenud pedagoog Heli Kudu nõuandeid, kuidas me lapsevanematena saame lapse mängu toetada. Millised on lapse arengut toetavad mängud ja milliseid mänge peaksime vältima? Juttu tuleb ka last arendavatest ning sobimatutest mänguasjadest.
„Väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks väikelapseeas kättesaadavad. Need omadused on veel peidetud lapse keha kasvamisse. Läbi kehalise aktiivsuse on nende võimete arendamine võimalik ja vajalik,“ vahendab Heli Kudu waldorfpedagoogika rajaja Rudolf Steineri mõtteid. Just seepärast rõhutab Heli vabamängu tähtsust. Mis on vabamäng, sellest kuuleb pikemalt juba neljapäevases loengus.
Seekordse kohtumise praktilises osas juhendab Mari Peetsalu villanukkude valmistamist. Villast ingleid ja nukukesi on lihtne meisterdada ning sobivad toredaks jõulukingiks lähedastele või ehteks kuusele.
Terve Pere Kooli eelmises loengus, mille teemaks on joonistav laps, osales ligi 40 inimest.
Heli Kudu innustavaid loenguid on Võrumaa emad-isad, vanaemad-vanaisad kuulamas käinud juba 2011. aasta algusest peale. Loe edasi: Terve Pere Kool kutsub väikelaste vanemaid loengule
Neljapäeval, 21. novembril kell 17.00-20.00 toimub Võrumaal avaloeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Laste kasvamise temaatikale pühendatud loenguid saab sel hooajal olema kuus. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.
Esimese loengu teemaks on joonistav laps. Miks lapsed joonistavad ning kuidas lapsi senisest rohkem joonistama innustada? On sel vahet, kas laps joonistab paberile või ekraanile? Kas last peaks joonistama õpetama? Need on vaid mõned küsimused, millele sel neljapäeval toimuval kohtumisel hakatakse koos waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kuduga vastuseid otsima.
„Igale tervele lapsele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma,“ teab Heli Kudu oma rohkem kui 20 aasta pikkusest kasvatajakogemusest. „Mida paljud lapsevanemad ei tea, on see, et me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima ning teda arengus parimal võimalikul moel toetada,“ avab Heli neljapäevase loengu teemasid. Loe edasi: Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist
Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.
Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.
Loe edasi: Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed
