Saabunud on aeg taotleda võrgupüügiluba

Peipsi ja Lämmijärve kalastuskaardi taotlusi nakkevõrguga püügiks 2011. aastal saab esitada alates 1. detsembrist 2010. Järgmisel aastal on võimalik nakkevõrguga püüda 15. märtsist kuni 5. maini. Loa hind nimetatud perioodiks on 6.39 eurot ehk 100 krooni.

Taotluste vastuvõtt algab kell 9.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, 3. korrus) ja ka Jõgeva kontoris (Aia tn 2). Ühele isikule saab väljastada vaid ühe kalastuskaardi. Internetis saab taotlusi esitama hakata samuti alates kella 9st. Vaata täpsemat infot siit.

Allikas: Tartumaa.ee

Puuetega inimeste päeva konverents Tartus

 Tartu Linnavalitsus ja Tartu Puuetega Inimeste Koda kutsuvad kõiki puuetega inimesi täna kell 14 Dorpati konverentsikeskusesse (Turu 2 IV korrusel) tähistama rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Üritusel esinevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, Tartu maavanem Esta Tamm, abilinnapea Vladimir Šokman, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helju Pikhof, oma tegevusest annavad ülevaate Lõuna-Eesti Pimedate Ühing ja Tartu Autismiühing. Üritusel tänatakse selle aasta jooksul puuetega inimeste jaoks häid ja olulisi tegusid teinud inimesi. Väikese kontserdiga astuvad üles Vanemuise lauljad Siiri Koodres ja Eve Kivisaar, keda saadab Maiu Ellisaar. Päeva lõpul oodatakse osalejaid kohvilauda. Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva peetakse Tartus kaheksandat korda.

www.tartu.ee

Rahvatantsijaid oodatakse tuntud õpetaja Maie Orava töötuppa

Kose Noorterühm ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsuvad tantsujuhte ja teisi huvilisi Maie Orava tantsude õpituppa, et lahti rääkida ning tantsida meie rahvatantsumaastiku ühe kõige isiku-pärasema tantsuautori loomingut. Ja seda kõike pakume otseallikast ehk autorilt Maie Oravalt endalt. Õpituba toimub 5. detsembril kell 11-15 Tallinnas, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolitsuskeskuses.

Õpitoas räägitakse meeste tantsupeo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava tantsude omapärasest käekirjast ja õpitakse ka tema tantse, millega valmistutakse kevadiseks Maie Orava tantsude võistutantsimiseks.

Homne maailmakohvik muretseb vaesuse pärast

Homme õhtul Tartus toimuvas järjekordses maailmakohvikus kutsutakse huvilisi arutlema vaesuse üle Eestis.  Maailmakohviku pealkiri on “Vaesuse nägu tänases Eestis – kes, miks ja kuidas edasi?”

Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on praegu ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus – miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?

Kohvikusse tuleb külla Tartu Toidupanga eestvedaja  Merili Mänd, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.

Maailmakohvik toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) algusega kell 19.

Põlva advendituled süütab eksperimentaalteater

Täna kell 16 võtavad Põlva kesklinna pargis oma koha sisse Põlva Eksperimentaalteatri noored, kelle lavastada on seekordne kuusetulede süütamise avatseremoonia. Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Lasteaed Mesimummi ja Roosi kooli toetuseks.

Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast. Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest sihiga parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu, sest just selles kogu jõulude olemus peitubki! Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning meenutades minevikku ollakse sel korral heategevuslikud, et luua jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.

Võrumaalased sooviksid saada 100 protsenti
rohelist pilootpiirkonda

Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.

Väärtused

Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.

Fotod: Anti Allas

Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:

  1. Paremini sõnastada eestlaste väärtused
  2. Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
  3. Suunata raha väärtuste kaitsmisse
  4. Paremini sõnastada kohalikud väärtused
  5. Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal

Roheline majandus

Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.

  1. Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
  2. Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
  3. Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
  4. Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
  5. Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
  6. Regionaalsete “100% roheliste” pilootprojektide alustamine – maakondlik
    prioriteet
  7. Taastuvenergial tugineva transpordi- ja logistikasüsteemide arendamine
  8. Rahvuslikel väärtustel põhineva loomemajanduse prioriteetne toetamine
  9. Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
  10. Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
  11. Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
  12. Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm

Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:

  • Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
  • Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
  • Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
  • Algatusvõime
  • Haritus

Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:

  • Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
  • Röövkapitalism
  • Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
  • Ajupesu (kollane media)
  • Liigne orienteeritus edule (majandus)
  • Projektipõhisus

Sammud 2018. aastani:

  • Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
  • Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
  • Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
  • Eneseteostuse võimalus kodukohas
  • Väärtuskesksem haridus ja vabaharidus

Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba

Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste  mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10.  Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.

Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.

Täna selguvad parimad uued tantsud

  Täna toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses avaliku kontserdina uute tantsude konkurss,  mille eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkurss kuulutati välja sügisel ja sinna saabus videole salvestatuna 81 uut tantsu. Neist valis žürii välja 47 huvitavamat.

 “Konkurssi iseloomustabki rekordiline uute tantsude arv ja tantsuõpetajate suur soov ise tantse luua,” rääkis Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse tantsu peaspetsialist Ülle Feršel. Edasipääsenute seas on tantse nii laste- nais- kui segarühmadele ja ka soolopaaridele.

 Täna kella 18ks otsustab kümneliikmeline žürii, millised neist on parimad.

 Konkursi korraldavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Sellega tähistatakse  Tuljaku looja ja rahvatantsude koguja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva. Uute tantsude konkursid toimuvad iga kahe aasta tagant, et leida uusi tantse tantsupidudele ning rikastada tantsurühmade repertuaarivalikut.

Regilaulutekstid ja rahvapärane viiulimäng kolisid internetti

Valminud on Eestis ainulaadne netikogumik eestiviiul.rahvamuusika.ee, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile rahvamuusika huvilistele ja ka professionaalidele. Eripäraks on see, et kogumik ei saa iial valmis (nagu Tallinna linngi), siia lisanduvad pea iga päev uute lugude, artiklite, salvestuste, videodega. jne. Eesmärgiks on noodistada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad viiulipalad (mida on suurusjärgus u. 670 ühikut) ning riputada need kõigile kasutamiseks koos originaalsalvestatud helinäidetega. Puuduvad helinäited on pärit kaasaajast.

Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raivo Sildoja Pillitöökoda. Sisuline koostööpartner on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kelle omandisse kuuluvad originaal-helinäited ja -fotod, mida kogumik sisaldab.

Samuti on internetti kolinud eesti regilaulude andmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud – kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.

Täna arutatakse maakondades Eesti visiooni 2018

Täna peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm.

Allikas: minueesti.ee

Põhjarannikul on 38 sentimeetrit lund

Kõige enam on viimastel päevadel lund sadanud Eesti põhjarannikul, kus lumekihi paksus ulatub kohati juba 38 sentimeetrini. Seevastu Lõuna-Eestis on lund päris nirult, Võrus tuli alles paar päeva tagasi  õbluke lumekiht maha.

EMHI ilmavaatluse osakonna juht Külli Loodla ütles, et kõige paksem lumekiht mõõdeti Põhjaranniku lähedal Vanaküla vaatluskohas – 38 sentimeetrit. Palju on sadanud ka saartel.

«Hiiumaal Lugusel oli eile hommikul 30 cm,» sõnas Loodla.

Ilmajaama kodulehel asuv lumekaart näitab, et rohkem ongi sadanud just põhjarannikul ja saartel, seevastu Kesk- ja Lõuna-Eestis piirdub lumekiht minimaalse, 4-9 sentimeetriga.

«Kõige vähem on sadanud Võrus, kus hommikul oli vaid 4 sentimeetrit lund ja Tõllistes sentimeetrit,» märkis Loodla.

Ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kerge lumesaju jätkumist, homme sajab peamiselt rannikualadel. Et õhutemperatuur langeb ja ulatub nädalavahetusel päeval 4-9, öösel  9-18 külmakraadini, jääb see lumekiht esialgu pidama.

Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.

Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?

Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.

Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?

Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Jõulumarke kaunistavad ingel ja päkapikk

Eile tulid müügile Eesti tänavused kaks traditsioonilist jõulumarki. Ühel on kujutatud Eesti Posti ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt 2009. aasta detsembris välja kuulutatud jõuluteemalise postmargi  joonistuskonkursi võidutöö „Päkapikk”, selle autor on kuueaastane Liisa Hallik. Postmargi kujundas Maarja Kotkas. Teise jõulumargi „Ingel“ on kujundanud Tiina Reinsalu.

Esimene postmark on nominaalväärtusega 9 krooni (0.58 €), teine postmark on nominaalväärtusega 5 krooni ja 50 kroosentini (0.35 €).

Juhime tähelepanu, et tänavu tuleb Eesti sisestele jõulukaartidele-ümbrikele kleepida postmark väärtuses 5 krooni ja 50 senti.

Noortele avaneb võimalus Taani tasuta õppima minna

30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Allikas: Dream Foundation Eesti

Suvemaja Muhus nimetati aasta puitehitiseks

Aasta puitehitis 2010: Mihkel Tüüri suvemaja Muhus. Foto: EMTL
Neljapäeval peetud puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti maineka konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele auhinnad. Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm. Auhinnad andis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esiletõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Tartus peetakse maaelu foorumit

Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.

Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised

Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Mis on ajakirjaniku rollis muutunud veebis võrreldes lehega?

Homme arutab Akadeemiline Ajakirjanduse Selts Tartus seda, kuidas on ajakirjaniku roll veebiväljaannetes muutunud võrreldes ajalehetööga. Koosolek toimub Tartu Ülikooli peamajas auditooriumis 027 algusega kell 16. Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald räägib oma kogemuste võrdlusest Delfis ja varasemalt ajalehetöös. Roosmarii Kurvits käsitleb lugude väljamängimise erinevust traditsioonilises lehes ja võrguväljaandes. Alo Raun postimees.ee-st räägib Online-väitlustest Postimehe võrguväljaandes.

Eesti Rahva Muuseumis põlevad põllud

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.

Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.

Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.

Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.

Külastajad saavad  näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse  geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid  maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).

Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.

Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.

Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad  pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.

Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.

Rahvakalendri järgi peame täna kadripäeva

Kadrisandid. Foto: v-maarja.ee
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga olnud ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.

Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.

Allikas: folklore.ee

Kolmapäeva õhtul jooksevad kadrisandid

Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.

Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.

Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).

Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.

Laske siis kadrid sisse tulla!

Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.

Lõuna-eestlased kepsutavad täna Tantsuklubis suupillide saatel

Täna, 24. novembril  kell 20 saavad kõik rahvamuusikasõbrad Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) jalga keerutada suupillimuusika saatel.

Seekord on Tartu tantsuklubisse kutsutud musitseerima ansambel  P.Ü.S.S. (Põlva ühinenud suupilli segased) ja teised suupillimängijaid Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartust. Teiste hulgas musitseerivad suupillidel Avo Kuldmets, Eduard Einmann, Henrik Hinrikus, Hillar Surva, Ivar Kanarik, Jaak Eenloo ja Taivo Leis. Otse loomulikult on Tartu tantsuklubisse oodatud musitseerima ja tantsima ka teised rahvamuusikasõbrad,… kel on mahti ja lusti!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt palub enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 25 krooni , osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Moosid supikööki!

Tartu Naiskodukaitse annab teada, et alanud külmadega saab igaüks teha heateo ja toetada abivajajaid üleliigsete moosidega.

Tartu Naiskodukaitse liikmed on igal aastal keetnud õppuste jaoks moose, mida ühiste välikogunemiste ajal tee sisse panna. Viimasel ajal on aga suuri õppusi olnud vähem ja moose on üle jäänud. Nüüd annetavad  kodukaitsjad  ülejäänud moosid Tartu Pauluse koguduse supiköögile.

Dagmar Mattiisen Tartu  naiskodukaitsest ütleb, et just külmal ajal vajavad kodutud ja teised abivajajad rohkem energiat, seega on magus moos neile suureks abiks.

Moose võivad  tuua kõik inimesed Tartu Kaitseliidu majja (Võru tn poolne uks) Tartu jaoskonna korrapidaja kätte.

Tartu naiskodukaitsjad  kutsuvad algatust järgima ka mujal Eestis, abivajajaid on praegu palju.

Valminud on raamat Raadi mõisast

Laupäeval, 27. novembril kell 13 esitletakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis Eesti Rahva Muuseumi ja tema sõprade seltsi ühistööna valminud albumit „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse üle 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste kaudu. Esitlusel täiendavad raamatut kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, akadeemik Anto Raukas ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt on saadud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust.

Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste meelispuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli.

Praeguseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna oma uus kodu ehitada.

„Raadi raamatu” on koostanud Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv.

Rohkem infot: www.erm.ee