Õnnepank korraldab õnneõhtu

Laupäeval, 27. novembril kell 21.00 toimub Tallinnas Õnnepanga Õnneõhtu. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis muudab inimeste mõtteviisi ning ärgitab inimesi mõtlema ja tegutsema südamega.

Kavas on Õnnepanga tutvustus ning terve õhtu jooksul esineb ansambel TULV, mille repertuaari kuuluvad lood liigituvad peamiselt bluesi või blues/pop-rocki alla. Lisaks räägivad oma kogemustest Õnnepangaga meie enda õnnepankurid. Kui on kedagi, kes on Õnnapanga vahendusel saanud abi ning sooviks seda kogemust ka teistega jagada, siis palutakse võtta ühendust assistendi Ingridiga aadressil ingrid@onnepank.ee.

Loomulikult on üritus avatud kõigile ning õhtu jooksul on soovijatel võimalik liituda Õnnepangaga, vahetada heategusi ning veeta üks mõnus õhtu mõnusate inimestega. Õnneõhtu toimub pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, osalemine kõigile tasuta. Lisainfot sündmuse kohta siit.

Allikas: Õnnepank

Kodanik Noor, võta sõnast!

 Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis.  Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.

Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.

Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”.  See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.

Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.

Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

20.-28. novembrini 2010 toimub 15 Euroopa riigis (sh Eestis) jäätmetekke vähendamise nädal. Mõned riigid ühinevad selle kampaaniaga tänavu juba teist korda.

veebilogo

Eestis koordineerib jäätmetekke vähendamise nädala ettevõtmisi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond, kutsudes kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri/spordi/haridusasutusi jpt aktiivselt osalema.

Alates 2000 aastast on kogu jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud. Stabiilsust on märgata ohtlike jäätmete tekkes. Tavajäätmete tekke kasvutempo on aga olnud vahelduv, kord suurema kord väiksema sammuga. Peamise põhjusena ebastabiilses tekkes võib tuua seotuse majanduskasvu, kaubanduse edenemise ja tarbimise hoogustumisega. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine.

Majanduskasvuga ei tohi kaasneda keskkonnakoormuse suurenemine! Sellise suhtumise kujundamise üheks abinõuks on meie kõigi teadlikkuse tõstmine ja ühiskonna mõtteviisi muutmine.

Jäätmevaba nädala korraldamise eesmärk on:

– näidata, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi ning  rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost;
– muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks;
– ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema järgnevatel alateemadel:

Liiga palju jäätmeid – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Loe edasi: Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Teisipäeval, 16. novembril avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.

Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.

Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi üles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.

Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud pilootprojektidest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma pilootprojektis põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, püstandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits. Loe edasi: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Tartus tunnustatakse Hiie väge

Kalina ohvritamm. Autor: Viljandu Tulit

Laupäeval, 20. novembril  algusega kell 13 toimub Tartus,  Eesti Kirjandusmuuseumis väga pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti

Maavalla korraldatava Hiie väe tunnustamissündmusel  kuulutatakse välja Hiie sõbra 10223 aunimetus, antakse ülevaade aasta hiiesündmustest ja tutvustatakse maavalla hiite kuvavõistlust ning autasustatakse võitjaid.

Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika.

Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba.

Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Allikas: Ahto Kaasik

Järvamaal toimub viimane jutuvestjate kursus

Täna toimub Järvamaal Vodja koolis viimane täiskasvanute kursus “Jutuvestmine kogukonnas”, mis on käinud koos alates oktoobrist kaheksal korral. Selle sügise jooksul on kooskäinud arutanud selle üle, kas lugude rääkimisel ja kogumisel on tänapäeval veel tähendust, samuti on otsitud vastuseid küsimusele, kus lugusid räägitakse – kas vaid kodudes või ka sõpruskondades, tööpaikades.

Kursuse vedaja ja tuntud muinasjutuvestja Piret Pääri juhtimisel on räägitud pere- ja kohapärimusest, aga ka eesti rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Kursuste eesmärk on, et selles osalenud hakkavad oma kogukonnas lugusid koguma ja leiavad oma töös võimalusi põlvkondade omavaheliseks sidumiseks, pärimusmaastikuliste kaartide koostamisel osatakse juhendada õpilasi, kursuse läbinud õpetajad oskavad vahendada lugu noore ja vana vahel, lasteaiaõpetajad suudavad noorematele edasi anda lugude väljendusoskust.

Koolitus lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistame selle õhtuga ka Liivi lipu päeva.

Kuis nuuri kodo tagasi saia

Talis Tobreluts,
Põlva maavalitsusõ nuuritüü juht

Mul ei olõ külh õkvalt säänest pilti vai tabõlit iih, ku pall’o nuuri taht päält ammõdi selges opmist umma kodokanti tagasi tulla. A käve paar nädälit tagasi Põlva ütisgümnaasiumih 9. klassilõ «Tagasi kuuli!» tunni andmah. Küsse nuuri käest, et kes taht är minnä ja kes taht jäiä? Oll’ noid, kes tahtvagi är minnä, et Põlvah olõ-i midägi tetä. A uskmalda pall’o ütli, et nimä tahtnu külh jäiä.

Sääne tahtminõ tulõ seestpuult: inemisel om huvi tah maakotussõh midägi är tetä. A noorõ läävä kavvõmbahe, Tartohe ja Tal’nahe edesi opma. Et nä säält tagasi tulõssi, piät näil olõma sääne asi, mis näid siin hoit.

Pere muidoki om, a võissi olla ka määnegi mitteammõtlik tüü: toimõndaminõ seltsih vai organisatsioonih. Ma esi lätsi 2008. aastagal ülikuuli opma, a pidi iks kõikaig Põlvah käümä:toimõndi Põlvamaa nuurikogoh. Sääl omma kuuh targa, hää ja huvitõdu noorõ, kes tahtva midägi är tetä.

Nii oll’gi mul siin pere ja tuu mitteammõtlik tüü. Saa es tuu iist rahha, a sai sändse emotsionaalsõ pai. Niimuudu tulõgi inemisel tunnõ, et kodokandil om tedä vaia. Loe edasi: Kuis nuuri kodo tagasi saia

Lilleoru annab välja heategevusliku ürdikalendri

Harjumaal Aruvalla külas tegutsev MTÜ Lilleoru sai valmis heategevusliku 2011. aasta ürdikalendri. Igalt müüdud kalendrilt läheb 15 krooni sihtasutuse Dharma loodud “Lastekodunoorte stipendiumifondi”, mis on mõeldud selleks, et aidata lastekodust pärit noori hariduse omandamisel ja iseseisva elu alustamisel.

Lilleoru ürdikalendris on iga kuu kohta väikesed positiivsed mõtteterad ja tervislikud nõuanded apteekrist taimetargalt Maret Makkolt. Taustaks imeilusad fotod Lilleoru Elulille pargist ja ürdiaiast loodusfotograaf Aimar Sääritsalt. Kui aasta läbi saab, võib kalendri osa välja lõigata ja kasutada trükist kui heade nõuannetega ravimtaimeraamatut. Seinakalender on A3 formaadis.

Oma panuse noorte abistamiseks saab anda igaüks, ostes kalendri ettetellimisega, sest kalendrid trükitakse valmis niipea, kui saadakse kokku trükkimiseks vajalik rahasumma. Kalendri saab tellida interneti teel siit. Kalender saadetakse tellijale koju hiljemalt detsembri alguses. Heategevusliku kalendri hind on 95 krooni, millele lisandub saatmiskulu.

Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseb kogu maailmas ainulaadne Elulille park ning mahepõllumajandusliku ürdiaia üks osa paiknebki just Elulille kujundi suurtel õielehtedel. Siia on rajatud peenrad, kus kasvatatakse väekaid ravimtaimi, millest valmistatakse kohapeal ka tervistavaid teesegusid.

Dharma “Lastekodu noorte stipendiumifond” on selleks, et aidata lastekodus kasvavatel põhi- ja keskkooli lõpetavatel noortel saada parem haridus ning võimalused oma iseseisva elu alustamiseks. Stipendiumid on suunatud tublidele noortele, kes alustavad iseseisvat elu ja plaanivad õpinguid jätkata kas kutsekoolis või ülikoolis. Noor võib ise otsustada, milliseks otstarbeks ta stipendiumi kasutab.

2010. aasta augustis maksti SA Dharma fondist välja viis 1000-kroonist stipendiumi põhikoolilõpetajatele ning viis 2000-kroonist stipendiumi gümnaasiumilõpetajatele.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee, www.dharma.ee

Märjamaal alustas tööd noortevolikogu

Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.

Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.

Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.

Jahimehed küttisid 57 karu

Jahimehed küttisid augusti algusest oktoobri lõpuni kestnud karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, lubatud maht oli 60.  Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning lubatud mahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning vähendada võimalikke kahjude riski.

  Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust. Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

 1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba ja 180 luba ilveste küttimiseks.

Allikas Keskkonnaamet

Osale muusikakuulamise eksperimendis

Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut otsib katseisikuid muusikakuulamisega seotud eksperimendi jaoks. Katse korraldatakse laupäeval, 27. novembril Nokia Kontserdisaalis algusega kell 10 ja planeeritud lõpp kell 14. Kõik katseisikud saavad ka kõhu täis.

TLÜ Psühholoogia Instituut viib ettevõtte Eventech OÜ tellimusel läbi eksperimendi, milles uuritakse kontserdikuulajate eelistusi heli erinevate parameetrite suhtes. Laval on elavat muusikat esitavad koosseisud (viiul ja klaver, klaver ja vokaal, kammeransambel, bigband, popartist jt). Katseisikutel tuleb hinnata kuulatava muusika suhtes etteantud tunnuseid.

Ekseprimendile vajatakse umbes 250 inimest. Korraldajate eesmärk on, et unikaalses katses osaleksid võimalikult erineva vanuse ja erineva muusikalise taustaga inimesed ehk nn läbilõige kontserdipublikust.

Huvilistel palutakse registreeruda aadressil www.tlu.ee/eksperiment

Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, tambaum@tlu.ee, tel 53424504.

Allikas: Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskus

Järvamaal toimub kursus jutuvestjatele

18.novembril toimub Järvamaal, Vodja koolis  järjekordne Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt korraldatav kursus “Jutuvestmine kogukonnas.” See on Järvamaal toimuvast samanimelisest koolitussarjast juba kaheksas ja ühtlasi ka viimane.

Kursusel arutletakse selle üle, kas lugudel on tänapäeval veel tähendust – pere- või sõpruskonnas, töö- või huvikollektiivis, külakogukonnas. Räägitakse pere- ja kohapärimusest. Aga ka meie eesti oma rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Lisaks tehakse kokkuvõtteid Järvamaa koolitustel toimunust ja kogetust.

Õhtu  lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistatakse selle õhtuga ka Liivi lipu päeva. Kursust korraldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kursus on tasuta ja selle läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Allikas: Piret Päär, Rahvakultuuri Arendus – ja Koolituskeskus

Eesti Kunstimuuseumi kullafondi esimesel margil on Nikolai Triigi “Lennuk”

uus markTäna, 17. novembril kell 12 esitletakse Kumus Eesti Posti esimest margiplokki uuest margiseeriast ,,Eesti Kunstimuuseumi kullafondist”, kasutusel on esimese päeva tempel. AS Eesti Post, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade selts kirjutavad samas kolmepoolselt alla koostööleppele iga-aastaseks kunstipostmargi väljaandmiseks eesti kunsti ja Eesti Kunstimuuseumi kogude tutvustamiseks.

“Eesti Kunstimuuseumi kullafondist” seeria esimesel margil on Nikolai Triigi maali “Lennuk” osaline repro. Poognal on kaheksa marki, mille keskel on kupong Nikolai Triigi maali “Lennuk” tervikreproduktsiooniga. 

Postmargi kujundas kunstnik Lembit Lõhmus, margi tiraaž on 80 000 eksemplari ja hind 9 krooni ehk 0.58 eurot.

Põlva haiglas esitletakse Avo Kulli võiduromaani “Haigla”

Neljapäeval, 18. novembril kell 15 esitletakse Põlva haigla saalis 2009. aasta romaanivõistluse võiduromaani ”Haigla”.

Kirjastus Tänapäev tunnistas 2009. aasta romaanivõistluse võitjaks Avo Kulli romaani ”Haigla”. Raamatut tutvustab autor.

Esitlusel teevad kaasa Põlva harrastusteatri näitlejad ja Eesti mandoliinide orkester. Ettekandele tuleb raamatu ainetel põhinev sõnalis-muusikaline põimik.

Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis

Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.

Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.

VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel

VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.

Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:

Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.

Allikas: Vikerkaaresild

Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Foto: rahvakultuur.ee
Teisipäeval avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, mille keskmes on kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid, põlvest põlve edasi antud tavad, käsitööoskused ja teadmised loodusest, mida soovitakse jagada ka järgmiste põlvkondadega ja tutvustada huvilistele. Nimistu ootab sissekandeid kõigilt huvilistelt.

Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.

Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.

Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Valla tetti Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht

Tõõsõpäävä, märdikuu 16 pääväl tetti vallalõ Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht, kost saa kaija teedüst, määndse mõistmisõ ja tiidmisõ omma Eestimaal prõllatsõl aol üte vai tõsõ kandi inemisi jaos tähtsä. Nimistühe oodõtas kirjapanõkit kogokundõ ja paikkundõ elävist kombist, midä om edesi ant aost aigu vanõmbilt noorõmbilõ ja mille jakkumist tahetas edespidigi.

Nimistü otsa teivä valla võrokõsõ ja hiildasõ, kiä omma uma kandi perändilisi tiidmisi joba kodolehe pääle pandnu, kirjapandmisi oodõtas nüüt ka tõisi nukkõ ja kogokundõ käest.

Vanalt Võromaalt om edimält kirja saanu säändse mõistmise ja tiidmisõ, miä omma seole kandile esiumatsõ vai omma tuntu-teedä. Vana Võromaa ku kotus esi, võromaa vana rahvalaul, võro kiil, lõõtsamängmine, savusannaga köüdet tiidminõ, sõira tegemine, liha savvutamine sannan, seenen käümine ja siini süüminõ, kuuritsaga kallo püüdmine, lastukorve kudaminõ, Võromaa matusekombõ ja rahvameditsiin Võromaal.

Mõistmisõ-tiidmisõ kirjapandminõ jakkus ja kiä taht mõnt kogokunnalõ tähtsät asja nimistühe panda, võinu nõvvu pitä ja api küssü allpuul nimmat inemisi käest.

Milles sääne nimistü ja netikotus hää om? Tähtsist asjust tulõ iks kõnõlda ja noid ka tõisile tutvas tetä. Kodoleht ja sääl ollõv nimistü ommagi tuu kitmisõ-kotus. A ku inemise tundva, et määnegi tiidminõ om tähtsä ja tuu piäs ka latsi kaudu edesi minemä, sis ei saa õnnõ nimistü pääle luutma jäijä.

Seos lehest võisi edespiten olla kogokundõl tukõ uma perändi hoitmisetüü man, lehe päält võit nätä, midä ja kuimuudu tõse tegevä, mida tähtsäs pedävä ja kuimuudu ohon ollõv tiidmine jäl jõudu või saija.

Kodoleht om tettü Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arõndus- ja Koolituskeskuse iistvõtmisel, kaija saa tuud alaten 17. märdikuu pääväst internetikotusen www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Täpsämb teedüs:

Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist, tel 6009177, e-post: kristiina.porila@rahvakultuur.ee
Külli Eichenbaum, võrokene, vaimsõ kultuuriperändi as´atundja Võromaal, tel 56611924, e-post: kylli.eichenbaum@gmail.com

Uudisse pandsõ kokko Külli Eichenbaum

Selgusid laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad

15. novembril kuulutati Eesti Teatriliidus välja laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad.
Noortenäidendid:
I “Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder.
II “Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild.
III “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn.

Lastenäidendid:
I “Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal.
II “Ole siin minuga!” autor Mari-Liis Bassovskaja.

Eripreemiad:
“Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi.
“Kes otsib, kes leiab”, autor Katrina Karu.

Eesti Teatri Agentuuri, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti teatrite koostöös välja kuulutatud võistlusele saabunud 49 teksti hulgast tegi oma valiku viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid: kirjanik Doris Kareva (esinaine), näitleja Katariina Lauk, dramaturg Silvia Soro, tõlkija Ülev Aaloe ja lavastaja Tarmo Tagamets.
Žürii vaatles võistlusele saabunud töid eraldi noortele ja lastele mõeldud näidendite kategoorias. Parimaid neist võib iseloomustada kui isiku- ja noortepärase keelega ning nutikalt kirja pandud mängulisi lugusid, kus ühtedes kirjeldatakse valulise tunnetusega kaasaegseid noorteprobleeme ning teistes soovitakse küsimustele vastust saada fantaasiamaailma käivitades.
Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni.

Peale rahalise preemia saab üks võidutöödest võimaluse jõuda 2011. aastal Ugala lavale. Võistluse koostööpartneriteks on ka VAT Teater ja Võru Linnateater.

Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist. 
  Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Tartus avatakse homme näitus “Kui põllud põlesid”

Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.

Allikas: erm.ee

Kirjandusmuuseum kogub lasteaiapärimust

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad kuni 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.

Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel.

Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.

Küsitluskavale saab vastata veebilehe http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: “Lasteaiapärimus”.

Tööle palutakse lisada oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Parimatele vastajatele on kingitused.

Täpsem info: Piret Voolaid, e-post piret@folklore.ee, tel 7377742

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum