PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES

Türi raudteejaam. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”

Loe edasi: PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES

ANU PINK PÄLVIS RAHVAKULTUURI SIHTKAPITALI KÄSITÖÖ AASTAPREEMIA

Anu Pink. Foto: erakogu

Neljapäeval, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid, kelle hulgas sai Türil tegutsev Anu Pink rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg” korraldamise eest.

Loe edasi: ANU PINK PÄLVIS RAHVAKULTUURI SIHTKAPITALI KÄSITÖÖ AASTAPREEMIA

TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

Türi põhikooli ja spordihalli hooned. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.

Loe edasi: TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann asetab lilled Türi Vabadussõja ausamba ette. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Türi Vabadussõja mälestussamba juurde kogunesid Tartu rahu 101. aastapäeval Türi aukodanik Kalju Tamm, vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii liikmed ja mõned linna inimesed.

Loe edasi: Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL

LAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRIL

Türi Koor juubelilaulupeol 2019. a suvel. Foto: Türi Koor

Veerandsaja lauljaga Türi Koor on nooremaid Eestimaa laulukollektiive. Et Järvamaal paiknevat Türit teatakse kevadepealinnana, on koori repertuaaris ka kevade teemalisi laule. Mullu tundis koor suurt au ja rõõmu laulmisest Tule tulemise tseremoonial Türil ja Tallinnas juubelilaulupeol „Minu arm”. Köitvaks sündmuseks isamaaliste laulude ja tugeva ühtekuuluvustundega on Vaba Rahva Laul.

Loe edasi: LAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRIL

IMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES

19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.

Improteateri IMPEERIUM trupp. Foto Improteater IMPEERIUM
Improteatri IMPEERIUM trupp. Foto: Improteater IMPEERIUM

Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.

Loe edasi: IMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES

15-aastane poiss hüppas Türi järve rannas pea ees poole meetri sügavusse vette

G4S Eesti kommunikatsioonijuhi teatel viis kiirabi Türi tehisjärve äärest haiglasse noormehe, kes oli hüpanud pea ees poole meetri sügavusse vette.

Illustreeriv pilt Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Täna kella 15.40 ajal teatati G4S rannavalvuritele Türi järve ääres, et veest toodi välja üks 15-aastane poiss.

Üks vetelpäästja jooksis poisi juurde ja teine kutsus kiirabi. Kaldale toodud noormees oli teadvusel, kuid hingas raskelt ja ei tundnud oma käsi ega jalgu.

Juhtunu pealtnägijad rääkisid rannavalvurile, et poisid olid rannas mänginud Pallimatsu nimelist pallimängu, mille käigus visatakse teineteist tennisepalliga ja eesmärk on mitte palliga pihta saada. Mängu käigus oli üks poiss pallilt eest ära saamiseks hüpanud pea ees vette. Paraku on vesi selles kohas vaid pool meetrit sügav ja noormees lõi ennast vastu järve põhja ära. Üks poisi sõpradest tõi ta kohe veest välja.

Sündmuskohale saabunud kiirabimeedikud asetasid noormehele kaelalahase ja hapnikumaski ning viisid ta kiirabiga haiglasse.

Rannavalvurid on lapsi ja noori Türi rannas korduvalt hoiatanud ja palunud sellist mängu mängides olla ettevaatlikum, et võimalikke traumasid ennetada.

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Eeloleval laupäeval, 19. mail, võistlevad taas Eesti ja lähiriikide raiesportlased. Eesti raiespordisarja xCUT CUP 2018 jätkub võistlusega TOP 10. Traditsiooniline, üle kahekümne korra toimunud võistlus pakub sel aastal pinget ja põnevust Türi lillelaadal.

Andres Olesk, raiesportlane Foto Urmas Saard
Andres Olesk, raiesportlane. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taas on võistlustules meie absoluutne tipp – Andres Olesk ja Taavi Ehrpais[/pullquote]”Kahekümne esimene võistlus ja neljakümne esimene lillelaat sobivad väga hästi kokku,” sõnas raiespordi võistlussarja xCUT CUP 2018 peakorraldaja Mart Kelk. Laadakülastajad saavad raievõistlustele kaasa elada alates kella kümnest, kui algavad platsialad.

Kelk lisas, et võistlused tulevad kindlasti pingelised ja huvitavad. “Käesolev aasta on ka raiespordi maailmameistrivõistluste aasta, need toimuvad augustis Norras. TOP10 on võistlus, mille tulemused lähevad arvesse ka Eesti koondise kokkupanemisel. Nii et kindlasti annavad kõik osalejad endast maksimumi. Lisaks meie sportlastele võtavad osa raiemehed ka Soomest, Lätist, Leedust ja Valgevenest. Konkurents on kõva!”

Loe edasi: Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.

Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg Foto Marko Šorin
Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg. Foto: Marko Šorin

Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.

Loe edasi: Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.

Türi laululaval Foto Urmas Saard
Türi laululaval. Foto: Urmas Saard

Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.

Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.

Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.

Loe edasi: Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Kirna mõis
Kirna mõis

Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju  peatusega Kirnas.

Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.

Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi  lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015 aastal Foto Andrus Kopliste
451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste

Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.

Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.

Loe edasi: Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

August Rei Foto Fabariigi Presidendi kantselei koduleheltEesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt

Loe edasi: Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.
Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto:  SA Innove
Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Sargvere mõisas avatakse varvastega tehtud maalide näitus

25.märtsil kell 18.00 avatakse Sargvere mõisas Tiia Järvpõllu näitus “Endise Mõisapreili praegused varbamaalid”.

Tuntud Ratastooli Tiia toob mõisa suurde saali oma näituse maalidest, mis tehtud varvastega. Muusikalist vahepala pakub ansambel Meelespea. Kuulatakse paastumaarjapäeva kommete tutvustusi ning juuakse maarjapuna et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks. Maistakse kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad. Riietatakse end valgesse, võetakse kaasa värvilised lindid soovipuule sidumiseks ja vitsaraag, et punuda varese pesa.

Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

Üritus on tasuta!

Täpsem info: 5149619

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja