Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Rõuge vald jagas aunimetusi

Aasta tulevikulootus 2012 - Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark

Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.

Tänavused tiitlisaajad on:

Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.

Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.

Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark

Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.

Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.

Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.

Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.

Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.

Virumaa muuseumide mälumängu võitis Rakvere linna võistkond

lv võistkondSA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.

Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.

Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.

Hilje Pakkanen

Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski
Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele. 

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse,  maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk. 

Kuldne teenetemärk: 

Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio.  Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud. 

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013  Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Algas registreerumine lõimumisaruteludele

Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut korraldavad aruteluseminarid Eestis elavatele teiste riikide kodanikele. Vene- ja ingliskeelsetele lõimumisaruteludele on oodatud kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus.

Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel ning rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Enne kohtumist teeb korraldaja kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaringi. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele.

Kultuuriministeeriumi algatusel koostatakse sel aastal uus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020″. Kava kokkupanek kestab pikka aega ja hõlmab paljusid tegevusi. Lõimumisprotsess eeldab riigi koostööd kõikide huvirühmadega, et luua tervikpilt valdkondliku tegevuse vajadusest, ulatusest ja tarvilikest ressurssidest.

On oluline, et siin elavad teiste riikide kodanikud − näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad − saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu, ning et nende arvamus jõuaks ka otsustajateni.

Osalemiseks täitke registreerimisankeet enne 20. veebruari siin: http://www.etnoweb.ee/arutelud või siin.

Lõimumisarutelude ajakava:

  • Narva (venekeelne) – reede, 22. märts kell 14.00−18.30
  • Kohtla-Järve (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
  • Tallinn (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
  • Tallinn (venekeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
  • Tartu (ingliskeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
  • Tallinn (ingliskeelne) – reede, 5. aprill kell 14.00−18.30

Igale arutelule registreeritakse 30 osalejat.

Vajaduse korral hüvitatakse kohaletuleku transpordikulu sama päeva ühissõidukipileti alusel.

Ürituse kava saadetakse registreerunutele, kuid üldjoontes on see järgmine:

  • Tervituskohv
  • Küsitlustulemuste tutvustamine ja arutelu
  • Lõuna
  • Rühmaarutelu
  • Lõpetamine

Projekti eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut, kes on aastaid tegelenud erinevate lõimumisvaldkonna uuringutega ja on kursis riikliku lõimumispoliitikaga. Projekti toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kontaktisik ja lisateave: Valentina Batueva, Poliitikauuringute Keskus Praxis, e-post valentina.batueva@praxis.ee, tel +372 698 8582

Tartu Maratoni laste suusasõitudel osales läbi aegade enim lapsi – ligi 2000 last

Tartu Maraton jätkab rekordite lainel. Täna, 16. veebruaril toimunud 42. Tartu Maratoni lastesõidud tõid kokku esialgsetel andmetel 1921 väikest suusatajat. Eelmisel aastal oli lapsi 1645. Homme toimuvale 42. Tartu Maratonile on registreerinud viimase 25 aasta suurim arv osalejaid – üle 8500.

TILLUsõitudest, kus osalevad kuni kaheksa aastased, võttis osa 1316 suusatajat. Vanematele suusatajatele mõeldud MINImaratonist võttis osa 605 suusatajat.

“On tore näha, et üha enam lapsi võtab osa lasteüritustest ja et üle mitme aasta oli ka ilm ilus. Mis on aga eriti meeldiv, on see, et üritus tõi kokku niivõrd palju erinevaid lapsi ja just neid kõige pisemaid. Tore oli näha, et kohal olid ka turvakodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvedamisel, esmakordsed suusatajad ning ka need lapsed, kes ka igapäevaselt tihedalt suusatavad. Lastesõidud on tõesti kõigile!” rõõmustab Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu.

6-aastane Luisa põhjendab oma tulekut TILLUsõidule: “Siin õpin suusatama ja siis suurena on mul lihtne suusatada!” Sama vana Ursula on nõus ning lisab: “See on äge!”

42. Tartu Maratoni lastesõidud avasid ühtlasi ka Tartu Mini Neliküritus 2013 sarja. Järgmised lasteüritused toimuvad SEB 31. Tartu Jooksumaratoni raames 11. mail.

42. Tartu Maratoni otseülekannet näeb homme ETV vahendusel nii veebis (http://otse.err.ee/etv/) kui teles kell 10.00-12.55, kell 19.55 on ETV2 eetris kokkuvõttev saade.

Lisainfo: Greete Kempel, 42. Tartu Maratoni pressiesindaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton, tel 5592 2183, e-post press@tartumaraton.ee

42 Tartu Maraton_lastesoidud_Ardo Saks (2)
42. Tartu Maratoni lastesõit Foto: Ardo Säks

 

 

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli VolmerKülli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Loe edasi: Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Eesti Rahvusraamatukogu teeb uksed lahti

20.-22. veebruaril saab kiigata Eesti  Rahvusraamatukogu köögipoolele ja minna läbi ustest, mis viivad lugemissaalidest edasi, saab näha ja kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule. 

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda Igor Volke juhtimisel tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötubades õpetatakse pikendama raamatu eluiga ning kasutama Eesti õigusbibliograafiat.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning Piret Lotman ja Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil, kirjanduskriitik Maire Liivamets räägib mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Neljapäeval meenutavad Rahvusraamatukogu hoone saamislugu Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra jt.

Lisaks saab tellida endale kontserdi, osaleda infotundides ja viktoriinidel, osa saada Viini kohvikukultuurist, kohtuda Ivari Padariga, kuulata Jan Kausi, tutvuda haruldaste leidudega raamatukaante vahel ning kõigi näitustega.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistatakse raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Rahvusraamatukogu lahtiste uste päevade kavaga saab tutvuda siin.

Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.

Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad.  Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

“Ettevõtlik naine 2012” on talunik Piret Pihel

22dad6ca968996b56e7b167933f9ab16
Laureaat Piret Pihel

Mittetulundusühing ETNA Eestimaal andis 8. veebruaril juba kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille tänavu pälvis Tapa valla talunik ja sealse kultuurielu üks vedajaid Piret Pihel, seisab pressiteates.

“Võib öelda, et Piret on naine nagu orkester: ta peab talu, mille suurus on koos rendimaadega 150 ha, sõidab ise traktoriga ja harib maid. Teisalt osaleb ta aktiivselt Tapa valla kultuurielus, korraldades möödunud aastal Tapa valla kultuurikonverentsi ning valla muusikapäeva,” põhjendas valikut MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann.

Piret Pihel on ka Lehtse Talunike Seltsi esinaine ning ta kuulub Eesti Talupidajate Keskliidu juhatusse, samuti on ta Tapa vallavolikogu liige. Samuti oli Piret Pihel kunagise Lehtse valla vallavanem, olles toona üks vähestest  naisvallavanematest Eestis.

Sirje Vällmanni sõnul on Piret ääretult sihikindel inimene, mida kinnitab ka asjaolu, et Piret Pihel tegutses aastaid tipptasemel laskespordiga.

Piret Pihel sai lisaks ettevõtliku naise tiitlile ka hõbesõle Riigikogu Naisteühenduselt.

2003. aasta jaanuaris tegevust alustanud MTÜ ETNA Eestimaal eesmärk on toetada maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi.

Tiitlit Ettevõtlik Naine on ETNA Eestimaal välja andnud juba kuuel korral ning eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Heli Viedehof, Kristel Habakukk, Kaja Kesküla, Piret Talistu ja Reet Maadla.

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

Foto: art.ee

12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.

Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.

Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

20 aastat Eestimaa loomariigi vanuserekordit

Ebapärlikarbi kojapoolmed foto: Wikipedia

Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.

1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.

Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.

See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.

Uudisnupu koostas: Marek Vahula