BALTIKUMI JUHTIV MUNATOOTJA LOOBUB KANADE PUURISPIDAMISEST

Puurivabad munad. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestis Prisma, Selveri, Rimi, Maxima, Coopi ja Comarketi poodides toodangut müüv Baltikumi juhtiv munatootja Balticovo teatas, et läheb üle puurivabale munatootmisele ning on alustanud väga kindlat teekonda munakanade heaolu parandamise suunas.

Loe edasi: BALTIKUMI JUHTIV MUNATOOTJA LOOBUB KANADE PUURISPIDAMISEST

TULEVALGEL UUDE PÄIKESE AASTASSE

Suvise pööripäeva lõke Lätis Ķoņu kalns’i mäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Y-klubi sõbrad Riiast – folkloorirühma Silavoti liikmed – kutsusid täna kell 18.00 ühinema energeetilise valguse ja soojuse tseremooniaga. Nad ütlevad: „Kohtumiseni elava tule ääres (hajutatult ja vaimus) talvise pööripäeva energiaterohkel kolmandal päeval” ja soovivad Head Uut Päikeseaastat.

Loe edasi: TULEVALGEL UUDE PÄIKESE AASTASSE

PÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUT

Pärnu supelrand. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Kui Soome peaminister Sanna Marin ütleb, et praegu ei reisi, siis rahvas püsibki kodus. Vabal ajal välismaale mitte minna soovitavad ka Soome tööandjad. Soomlased kuulavad valitsusjuhti ega reisi, aga see ei vähenda nende igatsust Eesti ja Pärnu järele,“ ütles Soome suurima Eestit tutvustava turismiajakirja The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Virta Pärnu turismiasjaliste ümarlaual.

Loe edasi: PÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUT

TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

Tanel Kiik, sotsiaalminister. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti kolme Balti riigi kokkulepitud nn „Balti Schengeni“ reegleid täitnud. Kokkulepe võimaldab siseriiklikke erandeid, mida on teinud kõik kolm osapoolt ja Eesti on nendest Balti kolleege ka alati teavitanud.

Loe edasi: TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST

Vievise Con Moto koos võõrustajatega Seljamaa monumendi ees Sindis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Дополнено кратким резюме статьи «Хоровой коллектив Con Moto из литовского Вевиса исполнил эстонскую песню и восхитился зеленым городом Синди» на русском языке.

Tänasega lõppes Vievise linna kammerkoori Con Moto kolmas kontsertreis Eestisse. Esinemised toimusid Pärnumaal Kaismal, Sindis, Pärnus. Lisaks lauldi mitmel pool kaunite paikadega tutvudes: Sindi muusemi ees, Sindi raamatukogus, Toris, Kaismal, perekond Kaasiku õuel Kernus ja mujal.

Loe edasi: VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST

Enduro 2020 Sindis

Enduro 2020 Sindis, A grupp Ants Volmerson (Äksi), Bruno Põldäär (Haapsalu), Reio Lõhmus (Haapsalu), Janis Nabokins (Läti), Everts Hemmelis (Läti), Sergejs Matjuskovs (Läti). Foto: Johannes Mets

Reedel, 03.juulil peale kella 15.00 hakkasid Sinti kogunema võistlejad Lätist ja Eestist, et läbi viia järjekordne võistlus pikamaasõidus. Tegemist on võistlusega kaheliikmeliste meeskondade vahel PR-24 klassis ja sõidetakse 30 minuti kaupa läbi kõik kaheksa rada.

Loe edasi: Enduro 2020 Sindis

ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS

Zenta Bobovica ja Piia Karro-Selg lätlaste liigol. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Nüüd siis suvise pööripäeva aegsed tähistamised tähistatud ja väsitavast lõõgastusest pühadejärgselt taas üle saadud. Suuri pidustusi ei korraldatud ja sedavõrd rohkem kasutati võimalust pere, sõprade ja lähemate tuttavate seltsis viibida. Mõnel lubas juhus osaleda aasta lühemal ööl ka lõunanaabrite juures ja võrrelda nähtut, kuuldut, kogetut eestlaste tavade ja harjumustega.

Loe edasi: ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS

LÕUNANAABRID ASUTASID PÄRNAKATE TOETUSEL UUE Y KLUBI

Anna Ziemele, Piia Karro-Selg, Aina Milajeva, Biruta Krumina. Foto: Urmas Saard Külauudised

Перевод на русский язык в конце статьи в комментариях

Möödunud nädala laupäeval ja pühapäeval tegid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti kuberner Mikko Selg Pärnust väljasõidu Läti ning Leedu klubidesse, avades ühtlasi 13. juunil Livanis uue klubi – Y Service Club Livani Labdariba.

Loe edasi: LÕUNANAABRID ASUTASID PÄRNAKATE TOETUSEL UUE Y KLUBI

SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

Vievise kalmistul. Piia Karro-Selg asetab küüditamise ohvrite mälestusmärgi ette lillekimbu. Leedu lippu hoidab Audronė Stepankevičiūtė ja Eesti lipuga on Mikko Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedest pühapäevani Lätit ja Leedut väisanud Pärnu Y klubi väike seltskond osales eilsel juuniküüditamise 79. aastapäeval Vievise kirikuplatsil asetleidnud ametlikul mälestussündmusel, kus toimus tähtpäevale pühendatud koorikontsert ja kõneles ka Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Loe edasi: SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

Mulgi vallas tegutsev Karksisport teatab, et aeg on ratas tolmust puhtaks pühkida, kett õlitada ja pidurid üle kontrollida. Laupäeval ja pühapäeval, 16.-17. mail toimub virtuaalne rattasõit, mis annab hea võimaluse oma vormi testida või niisama omas tempos distants läbida.

Virtuaalne rattasõit. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Virtuaalne rattasõit. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.

Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

VIRTUAALSELT KÜLLA „MINU LEEDU” AUTORILE

Päikeselised ilmad ja uudis Baltimaade sisepiiri avanemise kohta rõõmustavad meid kohe eriti, sest ilmunud on uus raamat: “Minu Leedu. See kolmas Baltimaa”, autor Sven Vahar.

Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”

Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.

Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

Print

 

 KU päevatoimetaja

RAHVASTIKUMINISTRI SÕNUM ÕIGEUSKLIKE ÜLESTÕUSMISPÜHADEL

Täna tähistavad õigeusklikud ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes pidid nemadki ära jätma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard
Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard

Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VENEMAA VIISA KOMPENSEERIMINE

Alates 6. veebruarist on võimalik esitada taotlusi Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimiseks.

Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard
Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Võru ja Põlva maakonna elanikud saavad taotleda tasuta viisasid kultuurivahetuseks[/pullquote]„Venemaal piiriäärsetel aladel elavate sugulaste või nende matmispaikade külastamiseks on vaja taotleda viisasid, mis on rahaline väljaminek,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Et raha tõttu ei jääks vajalikud külastused tegemata, pakume ka sel aastal võimalust viisade taotlemise kulude kompensatsiooniks. Sel aastal oleme kompensatsioonideks kokku eraldanud 61 290 eurot.“

Viisade kompenseerimiseks võivad taotlusi esitada kõik Eesti kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kes soovivad külastada Venemaa piirilähedastel aladel elavaid sugulasi, abikaasat või nende matmispaiku. Piirilähedasteks aladeks loetakse Slantsõ rajooni Zagrive valda, Kingissepa rajooni Ivangorodi linna ning Bolselutski ja Kuzemkino valda või Petseri rajooni Petseri linna ning Krupa, Laura ja Uue-Irboska valda.

Loe edasi: VENEMAA VIISA KOMPENSEERIMINE

Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

Läinud sajandi viimase aastakümne suusavalitsejanna Jelena Välbe jõuab järgmisel aastal kinolinale. Valmiva filmi võtted toimuvad Norras, Venemaal ja Eestis. Täna vändati filmi Pärnu kesklinnas.

Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard
Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et lapsed hakkaksid filmi nähes veelgi rohkem suusatamist armastama[/pullquote]Filmitegijate arvates sarnaneb Pärnu vanalinn võrreldes teiste Baltimaade linnadega kõige rohkem Norra Trondheimiga. Seepärast lehvisid kogu tänase päeva Norra lipud Rüütli tänava majadel. Pühavaimu tänav muudeti Christies gate’iks.

Spordis kujunes Välbele kõige edukamaks 1997. aasta Trondheimi MM. Viie võistlusega tõi sporditäht Venemaale viis kuldmedalit.

Loe edasi: Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal Matka turismimessil on esindatud ka Pärnu linn ja siinsed ettevõtted.

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto Pärnu linnavalitsus
Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto: Pärnu linnavalitsus

[pullquote]ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed[/pullquote]Käesoleva nädala neljapäevast pühapäevani (16.-19. jaanuar) Helsingi messikeskuses toimuval messil jagavad pärnakad ekspositsioonipinda turismiasjalistega Haapsalust, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Nelja maakonna ühine väljapanek võimaldab reklaamida Lääne-Eesti piirkonda tervikuna, samas saab ka iga maakond oma eripärasid ja tegemisi eraldi tutvustada.

Kuna Lääne-Eesti regiooni iseloomustab seotus merega, on messiboksi kujundus inspireeritud meretemaatikast ning ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed.

Loe edasi: PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022” tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus
Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto: Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.

Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.

Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.

Loe edasi: Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

Venemaa nädal Pärnus tuleb 2020. aasta septembri lõpus

Arvukate teemanädalate korraldamisega suuri kogemusi omavad Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse töötajad käisid käesoleval nädalal seoses järgmist kavandatavat viljenädalat ettevalmistades töökohtumisel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas.

RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto Mikko Selg
RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto: Mikko Selg

[pullquote]läbi aegade kõige külalisterohkem[/pullquote]Nüüd saab kinnitada, et Venemaa nädal toimub Pärnus ja maakonnas tuleva aasta sügisel kahel järjestikusel nädalal: 27. septembrist kuni 10. oktoobrini. „Täpsem ürituste hulk ja esinejate nimed selguvad töö käigus, aga praeguseks on kindel, et nädala korraldajate ja saatkonna esindajate kava kohaselt tuleb Venemaa nädal läbi aegade kõige külalisterohkem,” teatab Mikko Selg, pressiesindaja ja üks teemanädalate peamisi korraldajaid.

Urmas Saard

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei
Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Loe edasi: Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis