Rubriik: Eesti

Haanja lumerohked suusarajad ootavad suusatajaid

Haanja suusakeskus. Foto: Lauri Kulpsoo

Detsembri alguses maha sadanud paks lumekiht võimaldas ette valmistada Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.

Tänaseks saavad kõik suusatajad suusatada 1, 2, 3 ja 5 kilomeetri pikkusel suusarajal ning 2 ja 3,2 kilomeetri    pikkusel valgustatud suusarajal.

Keskuse teenindushoones, pubis Finiš, pakutakse spordiharrastajatele võimalusi keha kinnitamiseks. Teenindushoones on võimalus kasutada pesemis- ja saunateenust
ning  laenutada suusavarustust.

Talveperioodil 2012/2013 on planeeritud Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvatel suusaradadel läbi viia mitmeid talispordivõistlusi, millest suuremad on:

  • Piletilevi noortesarja I ja II etapp laskesuusatamises 8. jaanuaril ja 9. veebruaril 2013.a;
  • Eestimaa Talimängud murdmaasuusatamises 1. märtsil 2013.a;
  • 41. Haanja Maraton, 9. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 23 ja 24. märtsil 2013.a;
  • Eesti meistrivõistluste II etapp laskesuusatamises 30.-31. märtsil 2013.a.

Suviseks suuremaks spordiürituseks Haanjas on Euroopa Meistrivõistlused laskejooksus, mis toimuvad juulis 2013.a.

Juri Gotmans
Vallavanem
 517 4584

Aita tunnustada kodanikeühendusi!

Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

ESITA 2012. AASTA TEGIJAD ENNE JÕULE!

Varasemalt pärjatuid näeb siin.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.

Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.

Tarbijaid mõjutas novembris enim toidu kallinemine

Võrreldes oktoobriga tõusis novembris kõige enam paprika hind.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim bensiini odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2011. aasta novembriga võrreldes 3,4% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust ligi 40%. Sellest omakorda üle kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,4% kallinenud liha ja lihatooted ning teise kolmandiku vastavalt 17% ja 13% kallinenud puu- ja köögivili. Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 30%, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 8,4% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli 4,9% kallim ja andis kogutõusust alla seitsmendiku. Mulluse novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (42%) ning odavnenud tangained (7%). Lennukipiletid olid 37% kallimad kui aasta varem.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks bensiini ja lennukipiletite odavnemine. Enim odavnesid kuuga lennukipiletid (25%) ning kallines paprika (31%).

Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et  jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning  Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Loe edasi: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.

„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“

Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“  Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida. 


Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi  ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne).
Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.

Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena.  Loe edasi: Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Loe edasi: Armastus või kohtinguvägivald

Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?

Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.

“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.”
Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Värske koduleht pöörab tähelepanu noorte vaimse tervisega seotud teemadele

Kodulehelt Peaasi.ee saab infot erinevate psühholoogiliste probleemide ja psühhiaatriliste häirete kohta. Ühtlasi saab kodulehe kaudu küsida asjatundjatelt abi ja nõu. Kuigi Peaasi.ee on suunatud eelkõige noortele, leivad sealt infot ka nende lähedased ning noortega tegelevad spetsialistid.

„Enamus vaimse tervise häireid hakkavad kujunema juba noorukieas ning neil on oht muutuda elukestvaks. Häire hakkab mõjutama koolitööd, peresuhteid, sotsiaalse võrgustiku kujunemist, eesmärkide seadmist, põhjustades vajakajäämisi peaaegu kõigis eluvaldkondades,“ rääkis MTÜ Peaasjad juhatuse liige, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate vaimse tervise probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.“

Lisaks info edastamisele ja nõustamisteenusele on Peaasi.ee loojate soov arendada varase sekkumise teenistust noortele, kellel kas on tekkinud või tekkimas vaimse tervise häireid. Vaimse tervise teemade ümber keerleb rohkesti eelarvamusi, eksiarvamusi ja müüte, oluline on arutleda ka nende üle.

MTÜ Peaasjad eesmärk on Eesti noorte vaimse tervise parandamine ja teadlikkuse kasvatamine vaimse tervisega seotud teemadel.

Mahetoidu töötoa retseptid avaldatakse Maablogis

Novembri algusest on põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimunud neli mahetoidu töötuba lasteasutustele. Töötubades räägiti mahetoidust, mahetooraine kättesaadavusest ja selle hankimisvõimalustest. Tippkokkade juhendamisel koostasid lasteasutuste toitlustjad ja majandusjuhatajad olemasolevast mahetoorainest retseptid, kus põhirõhk oli eestimaise toor- aine kasutamisel.

Tähelepanu alt ei jäänud välja ka toidu uudsus ja väljanägemine ning võimalikult soodne hind, samuti pakuti toitudele välja lastepärased nimed. Nii valmisidki esimeses, praadide-teemalises töötoas Taigo Lepiku juhtimisel näiteks „Siili pihvid“ ja „Päkapiku struudel“.

Alates tänasest avaldatakse Maablogis ühes töötas valminud mahetoitude retseptid. Esimesena on fookuses praed (NB! kogused on retseptides arvutatud 1 portsjoni kohta). Retsepte näed siit.

Ilmus ajalooline ja pooleldi käsitööline kalender

Maavalla kalender 10226 (2013), on valmistatud ajalooliste puust sirvilaudade ehk ruunikalendri eeskujul. Trükis tutvustab eestlaste  põliste pühadega seotud tavasid ja uskumusi ning kasutab maakeelseid pühade- ning kuunimesid. Ruunimärgid juhatavad lisaks kätte kaheksa erinevat kuuseisu, mis aiatavad oma töid-tegemisi loodusega kooskõlas paremini kavandada. Kalendrist leiab ka selgitused, mis aitavad ruunimärke lugeda ning jagavad teavet tähtpäevade kohta.

Kalendrisse on valitud rahvakalendrist 34 püha ja tähtpäeva, mille maausuline tähendus ja kombestik on teada. Kasutatud on ka pühade põliseid nimesid. Nii kannab näiteks palmipuudepüha urbepäeva ja ülestõusmispüha munapüha nime.

Sirvikalender on trükitud erinevate värvidega väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on vanad ruunikirjad ja teisel küljel selgitav jutt. Kalender ilmub Maavalla koja väljaandena 35. korda. Sirvid lõikas linooli ning kalendri koostas ja kujundas Mana Kaasik.

Kalender valmis pooleldi käsitööna: ruunimärkides kalendri osa lõigati linooli, trükiti kõrgtrüki tehnikas paberile, lõigati ja mulgustati käsitsi. Lisaks on kalender kokku seotud maavillase lõngaga, mis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud. Kalender trükiti Eesti Trükimuuseumis.

Maavalla kalendri eeskujuks on 18. ja 19. sajandist pärinevad puust ruunikalendrid, mida on Eesti muuseumides tallel tosina jagu.

Kalendri kaanel kasutatud aastaarv 10226 lähtub niinimetatud Billingeni läbimurdest, mille toimumisaeg on meresetete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääaja järgne paisjärve vesi endale väljapääsu Atlandi ookeani praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast. Sündmusest, mida võib nimetada ka maa sünniks, möödub 2013. aastal 10226 aastaringi.

Lähipäevil jõuab Maavalla kalender müüki Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse.

Klubi Tartu Maraton ootab uuel hooajal radadele üle 40 000 rahvasportlase

41. Tartu Maraton

2012. aastal osales Klubi Tartu Maraton üritustel kokku 36 127 spordisõpra ning vaadates ürituste kasvutrendi, oodatakse järgmisel aastal rajale üle 40 000 rahvasportlase.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on Klubi Tartu Maratonil hea meel, et üha enam inimesi leiab tee tervisespordini. „Meie missioon on motiveerida inimesi elama tervislikult ja sportima aastaringselt ning loodame, et meie üritused aitavad sellele kaasa ka edaspidi.“

Ürituste hooaja avab 42. Tartu Maraton, mis toimub juba 17. veebruaril 2013. 2012. aastal osales 41. Tartu Maratoni programmilistel üritustel 9563 spordihuvilist, 2013. aastal ootame üritustele 10 000 suusasõpra.

Klubi Tartu Maraton korraldab aastas kuute suuremat üritust, mida raamivad kümned kaasüritused. Nelja suuremat üritust koondab SEB Tartu Neliküritus, mis on üritustesari motiveerimaks inimesi sportima aastaringselt. Teenindades enam kui 36 000 osalejat aastas on Klubi Tartu Maraton suurim rahvaspordiürituste korraldaja Baltikumis.

Hoia info saamiseks silma peal ka Klubi Tartu Maratoni kodulehel ja nende Facebooki lehel.

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet paneb rahvaloendajate mobiiltelefonid oksjonile

Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.

„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.

Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Laupäeval toimub Võru linna jõululaat

Laupäeval, 8. detsembril toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, mis üllatab laadalisi taas suure valiku erilise laadakaubaga ning mitmekülgse programmiga. Laadale on registreerinud ligi 90 kauplejat ning müüakse nii käsitööd, kudumeid, piparkooke, hapukapsast, verivorsti kui teisi koduseid ja isetehtud tooteid. Samuti on esindatud mitmed ühingud, kelle eesmärk on koguda tulu heategevuseks. Traditsiooniliselt toimuvad ka erinevad võistlused pisematele ning linnapea Jüri Kaver kuulutab välja jõulurahu. Jõulumelu loob mitmekesine kultuuriprogramm, mille panevad kokku Võru linna erinevad tantsu- ja laulurühmad.
Kell 12 toimub heategevuslik jõuluoksjon, mille tulu läheb sel aastal Võru linna vähekindlustatud perede laste toetamiseks. Selleks on mitmed ettevõtted sponsorluse korras välja pannud oma tooted, mis väärivad kindlasti oksjonil osalemist.
Laat on avatud kella 9–16.
Marianne Mett

Liikluskasvatuse aasta tegija auhinna pälvis Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila

Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinna vääriliseks otsustas komisjon kinnitada 19 kandidaati, teiste hulgas ka Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila. Kokku oli konkursile esitatud 43 kandidaati.
Madis Kivilat tunnustati aastatel 2008-2012 Meremäe Koolis õpilastele läbi viidud liikluskasvatuse eest. Igal kevadel on viidud läbi Vigurivända koolivoor ja osaletud õpilastega
väga edukalt ka maakondlikel võistlustel. Meremäe kool sai Madis Kivila eestvedamisel ja maanteeameti toetusel nõuetele vastava õpperaja Vigurivända võistluse läbiviimiseks. Seoses raja valmimisega toimus kevadel 2011 Meremäe kooli staadionil Võrumaa maakondlik Vigurivända võistlus.
Silvi Palm

Küberpätt jäljendab maksuametit

Maksu- ja tolliamet (MTA) annab teada, et täna on mitmed isikud saanud ameti nimel e-kirju võlateavitusega, mille puhul on tegemist libateadetega. Kirjale lisatud failid võivad sisaldada viirust.

Kuigi kirja tekst on sarnane MTA teavitusega, saab libateate ära tunda selle järgi, et puudub nimeline pöördumine, pangakonto numbrid on valed ning ka kirjas toodud summad on seni kõigil juhtudel olnud ühesugused. Samuti ei ole MTA võlateavitusel kunagi juures zip-faili.

Amet palub täna taolise e-kirja saanud inimestel seda ignoreerida ja lisatud faili kindlasti mitte avada. Tegemist ei ole MTA poolt saadetud kirjaga. Küsimuste korral saab helistada võlainfo telefonil 676 1000 või 676 1500. Kahtluse korral saab oma võlgnevust kontrollida MTA veebis avalikust võlapäringust: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql

Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.

Virge Tamme

Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa

Ka tänavu ühendavad Eesti 10 piirkondlikku toidupanka oma jõu ning teevad jõulupühade eel lisakoguse toiduabipakke, mis jagatakse laiali üle Eesti. Tarvilik kaup loodetakse paljuski saada just toidukogumispäevadelt, mis toimuvad sel ja järgmisel nädalavahetusel.
8.–9. detsembril ja 15.–16. detsembril on neljateistkümnes Rimi kaupluses ning kolmes muude jaekettide kaupluses Toidupanga vabatahtlikud toidukogumiskärudega. Toitu on võimalik annetada Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Võru, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu Rimides (täpsemalt vt siit<http://www.toidupank.ee/vota-aega-ja-tule-appi-toitu-koguma/>) ning lisaks neile Haapsalu Rannarootsi Selveris, Türi Konsumis ja Paide Maksimarketis.
Abi saajad selgitatakse välja koostöös iga piirkonna kohaliku sotsiaalametiga. „Eelmisel aastal plaanisime teha puudustkannatavatele lastega peredele umbes 1000 pakki, kuid lõpuks saime endalegi üllatusenamkokku 1600 suurt ja korralikku toidukasti,“ meenutab aastatagust jõulukampaaniat Toidupanga tegevjuht Piet Boerefin. „Sel aastal oleme seetõttu oma prognoosides julgemad, aga täpset pakkide arvu ette öelda ikkagi praegu ei saa, sest kõik sõltub sellest, kui hästi toidukogumispäevad lähevad.”
Loe edasi: Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus

Mihkel Ilus oma näituse avamisel. Allikas: festival.weissenstein.ee

Tänavuse Eduard Wiiralti stipendiumi saab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalimagistrand Mihkel Ilus. Stipendiumi saamiseks esitati 22 taotlust. Mihkel Ilusa puhul tõstis komisjon esile jõulise ja isikupärase autoripositsiooni olemasolu, võimet töötada väga erinevates meediumi- ja ruumikontekstides ning julgust luua suuremastaabilisi ambitsioonikaid tervikuid.

Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Ilus lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Tänavu on Ilusal toimunud kaks isikunäitust: „Rokokoo“ (festivali „Alternatiivne Ameerika kino“ raames) ning „24 prelüüdi vaikusele“ (koostöös Märt-Matis Lillega). Samuti on Ilus osalenud 2010. aastal ühisnäitusel „Muutuv maalikunst“ Kumu kunstimuuseumis. Ta on osalenud ka etenduskunstiprojektides, sh olnud etenduse ja näituse „Kapriisid“ üks autoreid (koos Henri Hütiga). Mihkel Ilusa viimase aja loomingu fookuses on töö ruumiga.

3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides. Loe edasi: Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Mihkel Ilus