Tartu Ülikooli hoone, mille aulas asutati 2004. aasta 30. mail MTÜ Eesti Lipu Selts.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistas ja pühitses õpetaja Rudolf Kallas Otepää kirikla saalis 1884. aasta 4. juunil. Järgnevatel aastatel kujunes sellest Eesti rahvus- ja riigilipp, mille sünnist möödub tänavu 140 aastat.
Loe edasi: EESTI LIPUGA SEOSTUB KÄESOLEVAL AASTAL MITMEID ÜMMARGUSI TÄHTPÄEVI
Valitsus andis täna eriloa võidupüha paraadi toimumiseks. Kaitseliidu, Eesti ametkondade ja välisriikide relvajõudude paraad toimub 23. juunil Paides.
Loe edasi: TÄNAVUNE VÕIDUPÜHA PARAAD TOIMUB PAIDES
Terviseamet kutsub inimesi üles mõtlema, kuidas tähistada eelseisvat sõbrapäeva ja vastlaid ohutult, sest koroonaviirus on levinud ulatuslikult üle kogu Eesti ning vaktsineerimisega hõlmatus pole veel piisav selleks, et saaksime end nakkusohu ees kaitstuna tunda.
Loe edasi: OHUTUT SÕBRAPÄEVA JA VASTLATE TÄHISTAMIST
Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.
Loe edasi: LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST
Eesti lipu seaduse järgi heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Teisi see seadus ei puuduta, kuigi ka kõigil eraldi nimetamata jäetud era-õiguslikel juriidilistel ja isegi mittejuriidilistel isikutel on õigus lippu heisata.
Loe edasi: KUI AVALIK-ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD JÄTAVAD RIIGILIPU HEISKAMATA
Tunamullu algatas Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega aktsiooni „Hakkame santima!“. Eesmärgiks on sanditamistavade elavdamine, sest moodsas üleilmastuvas maailmas kipuvad need üha enam oma tähtsust kaotama.
Loe edasi: “HAKKAME SANTIMA!”
Terviseameti hinnangul tuleb koroonaviiruse levikut arvestades tõsiselt mõelda nii halloweeni, mardipäeva kui kadripäeva ohutule tähistamisele.
Loe edasi: TERVISEAMET SOOVITAB TÕSISELT MÕELDA HALLOWEENI TÄHISTAMISE OHUTUSELE
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. märtsi otsusele on alates käesolevast aastast arvatud lipupäevade hulka ka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev.
Loe edasi: ESMASPÄEVAL, LASTEKAITSEPÄEVAL HEISATAKSE NÜÜDSEST SAMUTI EESTI LIPP
Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.
Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.
„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.
Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse
Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.
Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .
Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.
Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.
Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev
Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.
10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee
