oktoober 2012 Archives

Mammaste maastik kutsub mobiilorienteeruma

Orienteerumisklubi Põlva Kobrase poolt on Mammaste-Taevaskoja maastikule paigaldatud 15 kontrollpunkti mobiilorienteerumise tarbeks. Samu kontrollpunkte võib kasutada ka püsirajana. Maastikul asuval KP tähisel on lisaks tunnusnumbrile ka igas ühes erinev täht. Kaarte saab Mammaste Tervisespordikeskusest.

Konkursil “Eesti parim m-teenus 2012″ Tervise ja keskkonna kategoorias tuli võitjaks tervisesporditeemaline rakendus mobiiliorienteerumine MOBO ehk mobiilne orienteerumine, mille tootja on OÜ Tak R&D, seob tänapäevase tehnoloogia (nutitelefoni) ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda tervisespordiga (orienteerumisega) endale sobival ajal, kasutades selleks modernseid tehnoloogiad koos traditsioonilise orienteerumisoskustega. “Kolm ühes” – mobiiltelefon asendab rakenduse abil kaarti, kompassi ja märkeseadet.

Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel.

MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportliku eluviisi ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see mäng pakub ka füüsilist koormust ja arendab orienteerumisoskusi.

MOBO rada võib läbida üksi või sõpradega endale sobival ajal ja viisil. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus. Momendil on Eestis valmis neliteist kaarti.

Täpsem info MOBO kodulehel http://mobo.osport.ee. Kevadel valmistab klubi kaardi rajaga ka Intsikurmu-Rosma maastikule.

Allikas: polvamaa.ee

Suurlaat UMA MEKK tuleb taas

3. oktoobril toimub Võru Spordikeskuse UMA MEKK III Suurlaat. Laat avab uksed kell 10.00 ja lõpeb kell 16.00.

Laadale on oodatud kauplejad, kellel kaubaks Võrumaal ja selle lähiümbruses kasvatatud aedviljad, puuviljad, köögiviljad ja teisi Võrumaale omased toidukaubad, sealhulgas küpsetised, piimatooted, lihatooted. Sel aastal on kaubavalik laiendatud köögis toimetamiseks vajalike kaupade osas. Kauplema oodatakse ka neid, kel müügiks toiduvalmistamiseks vajalik kohalik käsitöö sh.nõud, tekstiil jms.

UMA MEKK laada korraldamist toetab Maaelu Arengukava 2007-2013 Leader meede. Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.

Laat on kõigile tasuta ja oodatud on kõik huvilised lähedalt ja kaugelt.

Noored panevad oma loovuse ja matkatarkused proovile

Olulisel kohal on noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine.

Laupäeval, 6. oktoobril toimub Rakveres vabariiklik kodutütarde matkamäng. Mööda kindlat marsruuti liikuvate neljaliikmeliste võistkondade vahel selgitatakse väge täis linnas matkamängu võitja.

Kell 9.10 toimub Viru maleva staabis matkamängu avamine ja kell 9.30 stardib esimene võistkond rajale. Matkamängu võitjate autasustamine toimub sama päeva õhtul kell 16.00.

Peale selle, et matkamängu käigus selgitatakse välja parim võistkond, on olulisel kohal noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine,“ sõnas Kodutütarde Viru ringkonna noorteinstruktor Aive Ott. „Ühtlasi on eesmärgiks arendada läbi matkamängu kodutütarde ja naiskodukaitsjate omavahelist koostööd,“ lisas Ott.

Neljaliikmelised võistkonnad peavad umbes kolme ja poole tunni jooksul läbima linnulennult väge täis linnas viiekilomeetrise raja. Kontrollpunktides tuleb kodutütardel lahendada Naiskodukaitse erialasid puudutavaid mängulisi ülesandeid. Näiteks pannakse noori proovile välitoitlustuse, kultuuri, avalike suhete, esmaabi, spordi, side ja staabi, formeerimise ning noortejuhtimise erialal.

Võistluse korraldaja on Kodutütarde peavanem ja läbiviija on Kodutütarde Viru ringkond koostöös Noorte Kotkaste Viru maleva, Kaitseliidu Viru maleva ning Naiskodukaitse Viru ringkonnaga. Kodutütarde Viru ringkonna eestvedada on matkamäng sel aastal esimest korda.

Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

6. ja 7. oktoobril toimub Tartus Athena keskuse kinosaalis kolmas rahvusvaheline autorilaulu festival “Lehesaju muusika 2012”, kus esinevad osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Iisraelist ja USA-st.

„Lehesaju muusika“ festival toimus esmakordselt Tartus 2010. aasta oktoobris. Tänaseks, pärast 2011. aasta festivali ja selle raames toimunud eelüritusi, peetakse „Lehesaju muusikat“ bardide ringkonnas parimaks antud žanri festivaliks Põhja-Euroopa regioonis. Niisiis tõstab 5.-7. oktoobril Tartus Athena keskuses aset leidev kolmas „Lehesaju muusika“ siinse festivali mainet ka mujal Euroopas ja Ameerikas ning tugevdab Tartus alguse saanud suurepärast traditsiooni.

“Pärast eelmisel aastal edukat kulgenud festivali ei tekkinud enam kahtlustki selles, kas ikka muuta festival traditsiooniliseks ja iga-aastaseks,” tõdes projekti autor ja juht Ljudmila Mesropjan – “ning seda kõike tänu linnarahvale. Just tartlased võtsid festivali omaks ja toetasid seda, ainult tänu neile ongi festival elujõuline. “Lehesaju muusika” on meie ühine festival.”

Tänavuse festivali programm on kujunenud üllatavalt rikkalikuks. Külalistena saabuvad festivalile niisugused autorilaulu žanri suurkujud nagu Elmira Galejeva ja Oleg Kovjaljov Kaasanist, Boris ja Galina Vaihanski Minskist (Valgevene), Dmitri Biktšentajev samuti Kaasanist (Venemaa), Pavel Paškevitš Sankt Peterburgist jpt. Loe edasi: Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

Türil grillitakse laupäeval õunu

Halika Õunatalu võistlusvooru ametlik õun Lobo.

Eesti Meistrivõistlused õunagrillimises toimuvad laupäeval, 6. oktoobril, algusega kell 10 Türi Kesklinna pargis, Türi Õunafestivalil. Võistkonnana osalemine ja sissepääs publikule on tasuta.

III Türi Õunafestivali raames peetavatel Eesti Meistrivõistlustel Õunagrillimises võisteldakse esmakordselt kahes võistlusvoorus. Esimeses, Halika Õunatalu voorus, grillitakse korraldaja poolt antavat õuna sordinimega “Lobo”. Teises ehk fantaasiavoorus grillib iga võistkond rooga, mille kohustuslikuks komponendiks on õun võistkonna vabal valikul.

Halika Õunatalu perenaine Ille Kasvand selgitab: “Pakkusime selle aasta võistluste ametlikuks õunaks “Lobo” seepärast, et see on väga hea Eestis kasvatatav söögi-, mahla- ja kompotiõun, mis vajaks veidi rohkem tuntust. Lobo on ilusa valge viljalihaga, pealt üleni punane, mahlane ja tasakaalukalt hapu ja magusa maitsega õun. Lobo on küll pärit Kanadast, aga Eestis kasvatatakse seda juba vähemalt 50 aastat. Lobo on sobilik grillimiseks ka seepärast, et ta on suur, läbimõõduga kuni 10 cm ja praegusel aastaajal veel tihe ja kõvema konsistentsiga õun”.

Võistlustel on lubatud õuna parema maitsestamise eesmärgil ka koorida ja süstida. Esimese võistlusvooru õun antakse kohtunikele pimehindamiseks tervikuna, tükeldamata. Fantaasiavooru töid esitletakse avalikult, publik saab töid ka maitsta.

Selle aasta grillihooaja viimase suurvõistluse korraldavad: Reola Gaas, Meira, Camipngaz, Aura, Premia, Selver, Fest, Greencoal, Pakendikeskus, Seesam, Respo, Nikon, Star FM, EVG Print ja MTÜ Terveks eluks vajalik koostöös Eesti Grilliliiduga. Võistlust toetab Leader programm.

Võistluse lisainfo: http://õun.grillfest.ee. Türi Õunafestivali lisainfo: www.õunafestival.ee.

Enn Tobreluts, võistluse korraldaja

Võru linn tunnustas õpetajaid

Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Otepää Gümnaasium pidas pidu

3.oktoobril möödus 105 aastat esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest. Otepää Gümnaasium tähistas seda piduliku aktusega. Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Otepää Gümnaasiumis õpib 411 õpilast, õpetajaid on 43. Tegutsevad mitmed huviringid, 1909. aastal valminud hoones tegutseb Otepää Muusikakool. 2010. aastal renoveeriti põhjalikult koolihoone põhikorpus. Otepää Gümnaasium on aastaid on olnud eksamitulemuste pingereas Valgamaa parim kool. Sellel aastal oli gümnaasium 44. kohal, olles sellega lisaks ka Lõuna-Eesti maakoolide hulgas esireas.

Pidulikul aktusel tervitasid kooliperet Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Valga maavanem Margus Lepik, Otepää
vallavanem Merlin Müür ja teised külalised. Esinesid Otepää Gümnaasiumi õpilased, esmakordselt tõusis lipuvardasse kooli lipp, aktusel anti traditsiooniliselt üle kooli lõpusõrmused 11.klassile. Kuid juubeliüritused ei ole sellega veel läbi saanud, 6.oktoobril saavad kokku kooli endised õpilased, praegused ja endised õpetajaid ning koolitöötajaid. Kavas on palju põnevat – näiteks teevad oma etteaste kooli vilistlased.

Lisainfo: www.nuustaku.edu.ee

Täna on õpetajate pidupäev

Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.

“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.

Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.

Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.

Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.

Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.

«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»

Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.

Kursi kiriku kodukootud remont

Jaan Lukas

Puurmani vallas EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtaval remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige, meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina. “Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivatele inimestele vahetult vaatevälja. Nii pidasime vajalikuks selle kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine. Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.

Võimalus leida inimsäilmeid

Vananenud põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale. Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist, ” rääkis Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud. Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi,” ütles Pere.

Loe edasi: Kursi kiriku kodukootud remont

Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood saab kaheaastaseks

IMGP7237 — Fotol: FeelingGood esinemas Otepää käsitöölaadal 5.augustil. Foto:
Monika Otrokova

5.oktoobril kell 19.00 tähistab Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood Otepää Kultuurikeskuses oma tegutsemise teist aastapäeva. Kuigi tantsitud on kõigest kaks aastat, on tantsutrupil ette näidata palju esinemisi ja üksjagu tunnustust. Tantsutrupi looja ning kunstiline juht, Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav sõnas, et idee luua Otepääle tantsutrupp sündis soovist tantsida. Alustas tantsimist 10 huvilist, tänaseks on liikmete arv üle 30.

Tantsustiilidest harrastatakse show/hip-hoppi, girly hip-hoppi, samuti on tehtud moderntantsu. FeelingGood katsetab pidevalt uusi stiile, et oleks huvitavam. Esinemisi on tantsutrupil olnud palju, seda nii Otepääl, Valgas, Sangastes, Türil, jne. Kevadel sai FeelingGood maakondlkul PlayBackShowl 3. koha. Osa võeti ka Koolitants 2012 võistlustest, kus edasi küll ei saadud, ent pälviti palju tähelepanu meedias.

FeelingGoodi on tunnustatud erinevates kohtadest, kus esinemas käidud, trupi liikmetele annab see palju innustust. „Kahe aastaga oleme teinud hüppelise arengu, kuid on olnud ka tagasilangusi, seetõttu oleme kasvanud kindlasti tugevamaks ja oleme endale võtnudväljakutseid, millega oleme küllaltki hästi hakkama saanud,“ ütles Kadri Orav. „Võime enda kohta öelda, et vähese ajaga on toimunud suur areng ja väljakutsetele käega löödud pole. Pole meid heidutanud vihmane ilm, lumine esinemispaik ega ka ruumipuudus.“

Tulevikuplaanidest rääkides on FeelingGoodil ideid palju, eeskätt soovitakse treeningutega lihvida esinemistehnikat, parandada üldist taset ning esineda ka väljaspool Valga maakonda. Eesmärgiks on minna võistlema nii duodena kui ka grupina. Üheks suuremaks unistuseks on aga välismaal mõnel festivalil võistelda.

Võru Maavalitsus ootab kandidaate “Aasta isa 2012” tiitlile

11. novembril tähistame taas isadepäeva. Sel puhul kuulutab Võru Maavalitsus juba kaheksandat korda välja Võrumaa aasta isa konkursi, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Aasta isa kandidaate võivad esitada üksikisikud, organisatsioonid, omavalitsused ja firmad. Kandidaadina võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametis kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool pereringi. Võrumaa aasta isa 2012 tunnustamine toimub novembri teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva kontsertaktusel Võru Kultuurimajas Kannel.

Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse 1. novembrini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.

Info: Kersti Kattai 786 8355, kersti.kattai@mv.werro.ee

Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Juba kaheksandat aastat toimub Tallinnas Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille raames kuulutatakse välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja, keda tunnustatakse märkimisväärse panuse eest Eesti koerapidamiskultuuri ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse. Võitjat premeerib diplomi ja meenega BIG Match Show patroon Marju Länik. Koertenäitus leiab aset pühapäeval, 7. oktoobril kell 12.00 Tallinnas, Kristiine Spordihallis.

Üritusel saab näha nii segaverelisi kui ka tõukoeri, keda hindab kolmeliikmeline žürii. Lisaks toimuvad kohapeal mitmed demonstratsioonesinemised ja võistlused: koerad esitlevad sügistalvist riidemoodi ning näitavad oma võimeid ja oskusi üllatusterohkel triki-show’l. Lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Üritust viib läbi Marko Reikop.

Loe edasi: Pühapäeval toimub heategevuslik koertenäitus

Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad taas Palamusel

Aastaid kestnud traditsiooni kohaselt toimub selle aasta oktoobris juba üheksandat korda esimeste klasside õpilastele ja nende õpetajatele vanaaegne koolitund Palamusel. Jõgeva maakonna koolide 305 õpilast koos õpetajatega külastavad Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumit 8. – 10. oktoobrini omavalitsuste kaupa.

Koolitunni viib läbi muuseumi pedagoog Aili Kalavus, pärast seda kingivad maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuht igale õpilasele mälestuseks Heiki Vilepi kirjutatud Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“. Seejärel sõidavad esimest aastat kooliteed alustanud lapsed Elistvere loomaparki. Tegemist on juba kolmandat aastat toimuva välitunniga, millest on saanud traditsioon.

Esmaspäeval on Palamusele ning Elistverre oodatud Jõgeva, Põltsamaa, Pala ja Torma valla lapsed, teisipäeval Jõgeva ja Mustvee linna ning Saare, Puurmani ja Tabivere valla õpilased, kolmapäeval Põltsamaa linna, Pajusi valla ja Palamuse valla esimeste klasside õpilased.

Rakvere koolide sügisviktoriini parimad on selgunud

Rakvere koolide ühisüritusena toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi 11.m klassi eestvedamisel sügisnäitus “Metsa ja metsa kasutamine. Näitus tipnes sügisviktoriiniga, kus klasside neljaliikmelistel võistkondadel tuli vastata näituse kohta koostatud küsimustele.

Kõige osavõturohkem oli sügisviktoriin algklasside seas – viktoriinis osales 11 võistkonda. Neil oli ka kõige ühtlasem tase – võrdse arvu punkte kogus koguni kolm võistkonda, kes jäid ka I-III kohta jagama: reaalgümnaasiumi 1.b, 2.a ja 3.b, kes kogusid võrdselt 4,5 punkti. Neile jäid napi poole punktiga alla Rakvere põhikooli 3.klass ja reaalgümnaasiumi 3.c klass, kes said samuti võrdselt 4 punkti. 4.-6. klasside arvestuses oli viie osalenud võistkonna seast parim Rakvere põhikooli võistkond 14 punktiga. Neile järgnes reaalgümnaasiumi 4.c klass 13 punkti ja sama kooli 6.b klass 10 punktiga.

7.-9. klasside võistlus kulges taas pingelisemalt, esimest-teist kohta jäi lahutama pool punkti. Esikoha saavutas reaalgümnaasiumi 8.t klass 13,5 punktiga, teiseks jäi sama kooli 7.r klass 13 punktiga. III-IV kohta jagasid 9.r klass ja 8.r klass võrdselt 12,5 punktiga. Selles vanuseastmes võistles kuus klassi. Gümnaasiumiastmes tuli sügisviktoriini kindlaks võitjas Rakvere gümnaasiumi 11. klass 18,75 punktiga teiseks jäänud Rakvere reaalgümnaasiumi 11.r klassi ees, kelle tulemuseks jäi 13,5 punkti.

Loe edasi: Rakvere koolide sügisviktoriini parimad on selgunud

Täna esitleb Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.

Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.

Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.

Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”

Kõik huvilised on oodatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpipäevale “Kuidas hindamine inimest kujundab?”, mis toimub neljapäeval, 18. oktoobril kell 10:00-16:00 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 2, Tartu). Lektoriks kogemustega õpetaja ja õpetajate koolitaja Godi Keller Norrast.

Hindamine on Eesti õpetajatele väljakutseid pakkuv teema, terava tähelepanu all on hindamise erinevad viisid. Kool valmistab eluks ette inimesi, kes mõjutavad ühiskonda tulevikus, mida me ei tunne. Kui teaksime paremini, kuidas mõjutab hindamine inimesi üldiselt, nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid, saaksime kujundada (hindamis)keskkonna, mis toetab ning arendab nii hinnatavat kui hindajat.

Godi Keller on olnud 18 aastat loodusainete ja klassiõpetaja ning praegu koolitab õpetajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid Norra Poeble projekti pedagoogina. Samas tegeleb ta ka probleemsete koolist kõrvale jäänud noorukitega. Oma igapäevatöös puutub seega pidevalt kokku hindamise ja selle mõjuga nii koolis kui väljaspool kooli. Loe edasi: Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”

Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse

10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.

Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne. Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.

Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Tartu tantsuklubis mängivad Meel Valk ja Toomas Valk

Meel_ja_Toomas_Valk — Meel Valk ja Toomas Valk musitseerimas Lindora laadal 2009. aastal. Foto: Margus Muts.

10. oktoobril 2012 kell 20.00–24.00 toimub Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) taas Tartu tantsuklubi õhtu, kus on musitseerimas tuntud ja tunnustatud karmoškamängijad Meel Valk ja Toomas Valk Nedsaja külast.
Nad mängivad 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat erinevatest Eesti piirkondadest ja teistest riikidest, kus nad on käinud läbi aastate üheskoos kontserte andmas. Meele ja Toomase repertuaaris on väga palju mitmete rahvaste tantse, mida viimastel aastatel on väga harva tantsuklubides mängitud.

Toomas Valk on Seto Kuningriigi parim pillimees (2006, 2008 ja 2010), mänginud ansamblites Vägilased, Viis ja Krää. Praegu mängib Toomas ansamblis Klapp. Meel Valk on Seto Kuningriigi parim pillimees (2005) ja parim noor pillimees (2004). Meel on mänginud ansamblites Krää ja Viis ning laulnud ansamblis Väike Hellero. Praegu laulab Meel Värska naiste leelokooris ja Setomaa vanimas tegutsevas leelokooris Leiko.

Osalema on oodatud õppimisest huvitatud rahvamuusikud ja tantsijad. Vahepeal tantsitakse juba tuttavaid rahvatantse meilt ja mujalt. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Mis on kogukonna pood? See on kogukonnaliikmete poolt ellu kutsutud pood, mille tegevusest saadav tulu kasutatakse Sänna Kultuurimõisa kui Kagu-Eesti inimestele mõeldud kogukonnakeskuse elushoidmiseks ja arendamiseks. Poes ei ole palgatud eraldi müüjaid ega abilisi, vaid kogu tegevus toimub vabatahtlikult vabatahtlikega, kel on soovi, aega ja võimalusi panustada.

Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:

Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.

Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Loe edasi: ‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

rohemajanduse auhindade saajad — Eesti 2012. aasta rohemajanduse edendajad on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Foto: SEI

Täna anti auhinnad rohemajanduse edendamise eest eraettevõtete kategoorias AS-ile ABB, väikeettevõtete kategoorias Pajumäe talule ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskusele. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.

„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.

„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Esita kandidaate kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.

Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.

Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Otepääl toimuvad Linnamäe koristustalgud

Reedel, 5. oktoobril toimuvad Otepääl Linnamäe koristustalgud. Talgute algus on kell 13.00.

Koristatakse Linnamäe nõlva, lõigatakse võsa ja korjatakse prügi. Talgulistel palutakse kaasa võtta oma tööriistad. Talgulistele pakub suppi Otepää Vallavalitsus, suppi aitavad keeta Otepää naiskodukaitsjad. Talgutel osalevad ka Otepää Vallavalitsuse töötajad, vallavalitsus on 5.oktoobril avatud tavapärastel tööaegadel kella 8.00-15.30ni.

Ka Linnamäel asuvaid linnusemüüre ootab korrastamine. Muinsuskaitseamet eraldas müüride avariitoetust 12 782.- euro ulatuses. Toetusrahast on tellitud linnuse varemete ala geodeetilise alusplaani täiendamine, varikatuste joonised ja varikatuste ehitustööd. Varikatused on vajalikud, et kaitsta müüre kuni nende konserveerimiseni.

Tänaseks päevaks on Linnamäe müüride konserveerimistööde projekt lõppjärgus ja ootab Muinsuskaitseameti kooskõlastust. Tööd on plaanis valmis saada selle aasta jooksul.

Täiendav info: Mairo Kangro, tel 7664810, 53033035

Võro lipu konkurss oll’ väega väkev

Kaido Kama ja Epp Margna — Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht

Võrokõisi lipu kavandiid saadõti konkursilõ 53, autoriid oll’ 31. Ütenlüüjit oll’ üle Eesti: Võrolt, Tartost, Tal’nast, Põlvast, Valgast, Rakverest, Pärnust jne.
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.

No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.

Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.

Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.

Allikas: Uma Leht

Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”

Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.

Aga kus on tõde?

Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.

Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Nõmmel alustas mahetoidu tarbijaring

Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).

Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.

Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.

Allikas: Ave Oit, www.lilleoru.ee