Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

ProgeTiigri õpilaskonkursil saavad kõik oma lemmiktöid toetada

Tänasest kuni 30. novembrini toimub üle-eestilise ProgeTiigri õpilaskonkursi hindamisvoor, kus konkursile laekunud töid saab igaüks hinnata ning oma lemmikud välja valida. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu ka ekspertidest koosnev žürii ja hinded liidetakse.

ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” hindamisvooru on laekunud 160 tööd, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid.

Konkursitööde hindamisel on igaühel võimalus anda hääl oma lemmiktöödele ning seeläbi aidata parimad tööd ProgeTiigri konkursi finaali, mis toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul. Konkursitööde hindamine toimub veebikeskkonnas aadressil konkurss.progetiiger.ee, kus iga konkursil osalev meeskond on esitanud põhjalikuma ülevaate töö valmimisprotsessist.

“Osalejad esitasid oma konkursitööd nn digitaalse arengumapina. See on digitaalne keskkond, kus meeskonnad saavad oma tööde valmistamist täpsemalt kirjeldada, kogu protsessi reflekteerida ning loovtööd näidata. Digitaalne arengumapp võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp jne. Valiku tegi iga meeskond ise,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Esitatud konkursitööde puhul hinnatakse meeskonnatööd, aga ka seda, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline, kas IKT kasutamine oli õigustatud ja andis oodatud tulemuse ning kas lõpptulemus oli kvaliteetne ja visuaalselt kena. Konkursitöid hinnatakse kolmes vanuserühmas: lasteaiad ja algklassid (5-9 a.), põhikool (10-16 a.) ning gümnaasium, sh kutseharidus (17-19 a.).

15. detsembriks 2014 selguvad avaliku hindamise ja žürii hinnete põhjal konkursi finalistid.

Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”

Kõik huvilised on oodatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpipäevale “Kuidas hindamine inimest kujundab?”, mis toimub neljapäeval, 18. oktoobril kell 10:00-16:00 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 2, Tartu). Lektoriks kogemustega õpetaja ja õpetajate koolitaja Godi Keller Norrast.

Hindamine on Eesti õpetajatele väljakutseid pakkuv teema, terava tähelepanu all on hindamise erinevad viisid. Kool valmistab eluks ette inimesi, kes mõjutavad ühiskonda tulevikus, mida me ei tunne. Kui teaksime paremini, kuidas mõjutab hindamine inimesi üldiselt, nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid, saaksime kujundada (hindamis)keskkonna, mis toetab ning arendab nii hinnatavat kui hindajat.

Godi Keller on olnud 18 aastat loodusainete ja klassiõpetaja ning praegu koolitab õpetajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid Norra Poeble projekti pedagoogina. Samas tegeleb ta ka probleemsete koolist kõrvale jäänud noorukitega. Oma igapäevatöös puutub seega pidevalt kokku hindamise ja selle mõjuga nii koolis kui väljaspool kooli. Loe edasi: Tulekul õpipäev “Kuidas hindamine inimest kujundab?”

Ekspert: poliitikameetmete hindamise kvaliteeti tuleb tõsta

Eesti Hindamise Ühing ESTES kutsus kokku töörühma, mille eesmärk on töötada välja Hindamiste hea tava. Hindamise hea tava koostajad soovivad kokku leppida poliitikameetmete hindamisega seotud põhimõtetes. ESTES sooviks on, et tava järgimine kindlustaks hindamise alase teadlikkuse tõusu, aitaks parandada hindamiste kvaliteeti ja laiendada hindamistulemuste rakendatavust poliitika kujundamise ja elluviimise protsessis. Hindamiste hea tava eeskujuks on Kaasamise hea tava, millest on saanud täna kaasava poliitika üks alustalasid.

„Poliitikameetmete mõju prognoosimine poliitika kavandamisfaasis, kuid ka poliitikameetmete mõju hindamine hilisemas rakendamisfaasis võiks olla kodanikekeskses riigis normiks. Riik peab endale andma selgelt aru, milliseid sihte seada, kuidas seatud eesmärke saavutada ja millises tempos eesmärkide suunas liigutakse,“ selgitab ESTESe juhatuse liige, Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tõdeb, et Eestis on kohustus hinnata kavandatava otsuse võimalikku mõju, kuid nende mõjuhinnangute kvaliteet on sageli kõikuv, sõltudes nii hindamise lähteülesande kvaliteedist, hindaja pädevusest kui ka hindajate kasutuses olevatest andmetest, aja- ja finantsressursist. „Meil on küll väga häid näiteid nagu vanemahüvitise mõju analüüs, kuid selline praktika ei ole veel kaugeltki valdav,“ ütleb Pihor.

Hindamiste hea tavaga soovitakse kokku leppida mitmetes olulistes põhimõtetes nagu hindamiste planeerimine, roll poliitika kujundamise ja elluviimise tsüklis, hindamismetoodikale esitatavad nõuded, hindajate kvalifikatsioon, hindamistulemustest teavitamine ja tulemuste levitamine, hindajate roll soovituste elluviimise jälgimisel.

„Praegune praktika hindamiste planeerimisel, lähteülesannete koostamisel ning hindamiste läbiviimisel on väga kõikuv. Endiselt esineb olukordi, kus hindamine viiakse läbi vaid vormi täiteks. Hindamiste kvaliteedi ja kasutatavuse tõstmiseks on oluline tekitada ühtne arusaam kvaliteetsest hindamisest. Selle eesmärgi nimel me Hindamise hea tava töörühmas töötamegi,“ tõdeb töörühma juht, Ernst and Young Baltic vanemakonsultant Merilin Truuväärt.

Ühingu sooviks on, et Hindamiste hea tava järgimine tagaks hindamiste kvaliteedi ja aitaks seega kaasa teadmispõhise poliitika arendamisele. Hindamise hea tava koostamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad CPD Arenduskeskuse ning SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esindajad ja Kadri Kuusk ESTES individuaalliikmena.

Esimene laiem arutelu ESTES liikmete ja teiste hindamistest huvitatutega toimub 21. juunil.

Eesti Hindamise Ühing ESTES loodi Praxise, Technopolis Group’i ja CPD Arenduskeskuse algatusel 2010. aasta lõpus. Ühingu eesmärk on toetada poliitikahindamise valdkonnas tegutsevate või vastavaid kompetentse evivate organisatsioonide ja inimeste koostööd. Ühing soodustab teadmiste- ja kaasamispõhise poliitika ja strateegiate kujundamist ja arengut Eestis.

Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Tänavu võtab ligi nelikümmend omavalitsust luubi alla oma noorsootöö kvaliteedi, teiste seas ka Ambla vald.

“Kuna noorsootöö on tegelikkuses palju laiaulatuslikum kui noortekeskuste töö (on veel koolide huvitegevus, noorte spordiringid, noorteühendused, volikogu, erinoorsootöö jne), siis on tekkinud vajadus noorsootöö ja noortekeskuste töö korraldus üle vaadata,” selgitas vallavalitsuse noorsootöötaja Annika Rohi.

„Selleks aga vajame põhjalikku hetkeolukorra hindamist ning välisekspertide hinnanguid, kuidas noorsootööd kvaliteetsemalt ning antud KOV-s paremini korraldada: mis valdkonnad vajavad arendamist, kas ja mis ametikohtadest on meil puudus, või oleks vaja noortevaldkonna tööd kompleksemaks koondada,” lisas Rohi. Loe edasi: Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti