Meremäe vald käivitas elukohakampaania “Omadega mäel”

Alates 1. novembrist Meremäe valda elukoha registreerinud saavad osa kampaaniast “Omadega mäel”.

Meremäelased on kindlasti tundnud mäe väge ning emotsiooni kõrgel Meremäe tornis seistes. Meremäe vald ootab, et kõik kes elavad ja töötavad Meremäe vallas, registreeriksid seaduse järgi Meremäe vallaoma elukohaks.

Vallas ootavad mitmed kümned kodutalud oma lapsi koju. Oma kodukoht ei taha leppida sellega, et kodu külastatakse ainult korra aastas kirikupühal.

“Kampaania “Omadega mäel” näitame, et Meremäe vald ootab tagasi kõiki vallas juuri omavaid inimesi, samuti loodame, et kõik need kes juba elavad või tahavad tulla elama Meremäele esitavad oma elukohateate ja saavad vallakodanikeks,” selgitas kampaania eesmärki vallavanem Rein Järvelill.

Elukoha vahetus on väga tõsine otsus ning seotud ka täiendavate kulutustega. Valla poolt on uutele tulijatele mõeldud 100eurone
kolimistoetus ning talvekartul ja valla kultuurieluga kurssi viimiseks antakse uuele elanikule nimeline Meremäe pass, mis annab õiguse külastada tasuta kõiki passis toodud valla kultuurisündmusi.

Meremäe valla pakkumiste tutvustamiseks on avatud veebileht www.omadegamael.net kus lisaks kampaaniatingimustele on ära toodud meremäelaste jaoks vabad töökohad ning müügis olevad talukohad.

Ööjooks üllatab registreerimise avapäeval soodushindadega

Teisel Eesti ööjooksul oli 6264 eelregistreerunut, neile lisandusid võistluspäeval lapsed.

Homme, 1. novembril algab veebilehel www.eestimaraton.ee registreerimne kolmandale Eesti ööjooksule. Avapäeval on varajastele registreerujatele tavapärasest soodsam registreerimistasu.

„Meie üks suundi on panna ka eestlast enam ette planeerima ja võtma varakult vastu otsusi, kus ja milliseid üritusi näiteks eeloleval suvel nauditakse,“ selgitas Eesti Ööjooksu peakorraldaja Marko Torm.

„Registreerimine läheb lahti sel neljapäeval ja tunnustamaks varajasi registreerijaid on just esimesel päeval ette nähtud tavapärasest soodsam registreerumishind,“ lisas Torm.

Avapäeval on registreerimishinnad järgmised: 5 km (ajavõtuta) – 8 €; 10 km (ajavõtuta) – 14 €; 10 km (ajavõtuga) – 16 €; 21,1 km (ajavõtuga) – 24 €. 10 km osalejate põhipaketis on osavõtutasus sees ka ööjooksu T-särk (väärtus 12 €) ning 21,1 km läbijatel tehniline võistlussärk (väärtus 22 €). Kõikidele osalejatele kingib VIKING LINE ka preemiareisi Soome.

„Mõned päevad tagasi lõppesid Berliini maratoni 40 000 osaluskohta otsa esimese kolme tunniga ja üritus toimub alles järgmisel sügisel,“ selgitas Torm. „Arusaadavalt ei ole meie Berliin, kuid kaks aastat tagasi ei uskunud keegi, et võime võrrelda ennast Helsingiga: Rakvere on Helsingit ööjooksu osalejate arvult juba löönud ja see on kodumaakonna ühine pingutus,“ lisas Torm ja kinnitas, et korraldustoimkond soovib anda endast kõik, et eeskätt läänevirulased leiaksid ööjooksult endale suve mõnusaima ürituse.

Eesti kolmas ööjooks toimub 7. juunil Rakveres. Registreerimine toimub 01.11.2012-31.05.2013 internetikeskkonnas www.eestimaraton.ee, tavapärasest soodsam registreerimistasu kehtib vaid avapäeval. Registreerima on oodatud kõik kepikõnni ja käimishuvilised, kes jooksjate kannul suunduvad samale rajale. Pere pisemad spordisõbrad on oodatud osalema Mõmmi lastejooksul.

Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Timahavanõ võro nätäl om 5.-9. märdikuul. Päält opilaisi omma’ oodõdu üten lüümä ka täüskasunu – kasvai umma kiilt kõnõldõn.

Võro keele nädälil saava’ võrokõsõ’ näüdädä’, ku mahlakit ütlemiisi nä uman keelen tiidvä’ – tulõ konkurss «Kimmäs ütlemine». Võro keelen om häid ütlemiisi ja Võromaal aost aigu löüdünü härksä mõttõ ja hää suuvärgiga inemiisi. Ku mõni asi es olõ’ nii siuhkõ ku vaia, sündü võrrõlus: kõvvõr ku pekri sai. Ku kiäki om oigõ olõkiga, üteldäs: ei elä’, ei koolõ’ / om nigu tukunui.
Säändsit naglapää pihta ütlemiisi lövvüs umajago. No tulõsi nuu kirja panda’ ja saata’ 10. märdikuu pääväs kas kaile.kabun@wi.ee pääle vai kiräga Võro instituuti (Tarto 48, 65609 Võro). Mano võissi kirota’, määndse olokõrra kotsilõ ütelüs käü.
Ja milles mitte – põnõvit ütlemiisi või ka vahtsõst vällä mõtõlda’.
Ossavõtjidõ vaihõl loositas vällä viis avvohinda.

Võro keele nädäli sisse jääs viil kats opilaisi võigõlust: noorõmbit koolilatsi oodõtas 7. märdikuul Võro latsiraamadukokko ettelugõmisõ pääväle «Kullõ’, ma loe sullõ!»; 8. ja 11. klassi opilasõ’ saava’ võtta mõõtu võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriinin «Ütski tark ei sata’ taivast».
Võro keele nädälil hõigatas vällä ka latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie konkurss «Mino Võromaa», järjekõrran joba 26.
Loe edasi: Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks koondama

Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega. Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks koondama

Vabatahtlik töö – sa ei pea, sa võid!

Merlin Helm (MTÜ Saaremaa Vabatahtlikud meeskonnast)

Kõik me teame, mida vabatahtlik töö endast kujutab – see on tasustamata tegevus kellegi või millegi aitamiseks omast vabast tahtest. Sellel on kaugesse minevikku ulatuvad traditsioonid, sest vanasti tehti ju ikka suuremad tööd talgukorras. Samuti on läbi aegade olnud erinevaid aktiivseid ühiskondlikke rühmitusi, mille läbi kasvasid ja kujunesid riigist hoolivad kodanikud. Loe edasi: Vabatahtlik töö – sa ei pea, sa võid!

Kärla vald jagas preemiaid

Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.

“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.

Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.

Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.

Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.

Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.

Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.

XV täiskasvanud õppija nädal

XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”

Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.

Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.

Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.

Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.

Eakad kogunevad konverentsile

Täna, 30. oktoobril kogunevad eakad Viljandi Sakala keskusesse konverentsile «Mina, elutark eakas».

Maavalitsuse tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul võeti ürituse aega valides arvesse, millal on eakatel väljas vähem toimetamist. Ettevõtmine on pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Kohal on palju meie kandi asjatundjaid, kuid ka mõned kaugemalt pärit esinejad. Räägitakse tervisest ning selle hoidmisest. Juttu tuleb näiteks sisekõrva funktsioonidest, libisemisõnnetuste ennetamisest ning kogukonna võimalustest eaka turavalisuse tagamiseks. Loe edasi: Eakad kogunevad konverentsile

Võrumaal on potentsiaali küll

Kui Võrumaad peetakse üldiselt väga väikse konkurentsivõimega piirkonnaks, siis paraku räägivad numbrid hoopis midagi muud. SEB Panga kokku pandud ülevaate järgi on Võrumaa üks kõige kiiremini kasvava tööhõivega piirkondi Eestis.

Tööhõive numbrite järgi on Eestis kõige parem olukord lisaks Võrumaale veel Viljandi- ja Läänemaal. Kõige kehvem on tööhõivega olukord Põhja-Eestis, see on siis Tallinnas ja Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Tööhõive on selges langustrendis Jõgeva- ja Valgamaal ning Pärnu- ja Tartumaal. Tööhõive langus on hull asi, sest see tähendab töökohtade kadumist, koos sellega maksutulude vähenemist ja kinnisvarahinna kukkumist. Pikemas perspektiivis näitab just tööhõive ja selle kasv ühe või teise piirkonna konkurentsivõimet. Võrumaa hea seis näitab, et Võrumaale tahetakse investeerida, siia tahetakse tulla elama ja tööle. Loe edasi: Võrumaal on potentsiaali küll

Maaraamatukoguhoidjad saavad kokku Alatskivil

30. oktoobril toimub Tartumaal Alatskivi lossis XII maaraamatukoguhoidja päev.

Maaraamatukoguhoidjatele tutvustatakse nii Alatskivi lossi kui Kodavere kihelkonna kultuurimaastikku; viimasest teeb ettekande Mari Niitra. Kirjandusteemadel esinevad Rein Veidemann ja Meelis Friedenthal, tervituskontserdi Eduard Tubina loomingust pakuvad Alatskivi kunstide kooli õpetajad.

Päevakavva kuulub tavakohaselt ka parimate tunnustamine. Kandidaatideks on esitatud üheksa maaraamatukoguhoidjat, neist tervelt kaks Tartumaalt: Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannust.

Maaraamatukoguhoidja päev lõpetab tänavused üle-eestilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus”, mida peetakse 20. – 30. oktoobril. 

Omavalitsusreformi arutelu jõuab 1. novembril Põlvamaale

Neljapäeval, 1. novembril kella 16-19 ajal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses regionaalministri algatatud omavalitsusreformi avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Arutelul osalevad regionaalministri kutsel piirkonna ja ümbritsevate maakondade omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, maavalitsuste esindajad. Osalema on oodatud ka kõik kohalikud inimesed.

Aruteludeks on välja käidud kuus alternatiivset mudelit:

Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;

Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;

Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

Materjalidega saab lähemalt tutvuda aadressil http://haldusreform.wordpress.com/kovreform2013/.

Juba on sarnased arutelud läbi viidud Lääne, Lääne-Viru ja Järva maakonnas ning tulemas on avalik arutelu veel 15. novembril Viljandimaal Sakala keskuses.

Eesti Piirivalve tähistab juubelit

01. novembril 2012 möödub 90 aastat Eesti piirivalve loomisest ning 22 aastat selle

Pilt:Wikipedia

taasloomisest. Nende sündmuste tähistamiseks korraldab Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts 27. oktoobril 2012, algusega kell 12.00 Tallinna Botaanikaia Konverentsisaalis  kodukaitse ja piirivalve veteranide perepäeva.

Päevakorras on peale tervituskõnesid vähetuntud ajalooliste videofilmide vaatamine, kodukaitse ja piirivalve ajaloo sündmuste meenutamine ning võimalus ühiseks ajaveetmiseks. Teretulnud on ka pereliikmed, kellel on võimalik osaleda Botaanikaaia ekskursioonil ja teistel üritustel.

Algab konkurss Harjumaa 2012 parimate väljaselgitamiseks

Harju Maavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning MTÜ Kodukant Harjumaa koostöös kohalike LEADER gruppidega selgitavad traditsiooniliselt Harjumaa aasta tegijad. Need on ettevõtted, organisatsioonid ja inimesed, kes on aasta jooksul silma jäänud tublide tulemuste või maakonna (ja ka riigi) maastaabis tegudega, mis väärivad äramärkimist. Valitakse välja Aasta Ettevõtja, Aasta Kodanikuühendus, Aasta Tegu, Aasta Toetaja ja Aasta Sädeinimene.

„Harjumaa parimate tunnustamisega soovime öelda aitäh neile, kes on oma töö ja pühendumusega andnud palju ka teistele – oma kogukonnale, maakonnale, tervele Eestile. Igaühe tegu loeb, oluline on seda märgata ning neid inimesi toetada. Inspireerivad ja „suured“ inimesed on meie suurim rikkus,“ selgitas Harju maavanem Ülle Rajasalu.

Ettepanekuid kandidaatide osas saavad teha kõik harjumaalased, siinsed ettevõtted ja organisatsioonid. Ettepanekus tuleb vabas vormis lühidalt põhjendada, miks just see isik või organisatsioon on väärt olema Harjumaa aasta parim. Konkursi võitja selgitab tehtud ettepanekute põhjal komisjon, kuhu kuuluvad eelpool nimetatud organisatsioonid ja lisaks veel Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Väike- ja Keskmiste ettevõtjate Assotsiatsioon.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Vello Jõgisoo sõnul saab omavalitsus olla jätkusuutlik ainult siis, kui tema territooriumil on töökohti pakkuvad ettevõtted ja toimekad inimesed, kes on huvitatud oma elukeskkonna arendamisest. “Aasta parima ettevõtja nominatsioon on väga heaks turundusargumendiks neile, kes soovivad arendada oma müüki arenenud riikides, kus on aru saadud sellest, et kui ettevõte on hooliv oma kogukonna suhtes, siis on ta ka hooliv oma klientide suhtes,” sõnas EVEA president Marina Kaas.

Ettepanekud parimate kandidaatidega oodatakse 20. novembriks 2012 aadressile info@heak.ee Märksõnaks kirjutada ”Harjumaa parimad 2012”

Harjumaa parimad selgitatakse järgmistes kategooriates:

Loe edasi: Algab konkurss Harjumaa 2012 parimate väljaselgitamiseks

“Elu alamjooksul” filmiesitlus Rõude külamajas

Film “Elu alamjooksul” on arhiiviväljavõtete kogumik aastatest 1931-1999. Filmis saab minna ajas tagasi pea sajand ja olla tunnistajaks, kuidas meie esivanemad Kasari jõgikonna maadel elasid, töötasid ja ka pidu pidasid. Filmi esilinastus on laupäeval, 3.novembril, algusega kell 12.00 Rõude külamajas Martna vallas. Esitluse viib läbi Rein Hanson.

Filmi esitlus hingedepäeva järgmisel päeval on nagu sümboolne kohtumine filmis rääkivate ja tänaseks manalas olevate inimestega.
Filmi “Elu alamjooksul” vaadates on nii mõnelgi kohalikul elanikul äratundmisrõõmu; lastelastel aga rõõm sellest, et näe, see siis ongi minu vanaema…vanaisa, keda pole kunagi elavana näinud.
Enne filmi algust on võimalik tutvuda ka Rõude külamaja muuseumi, kangrupesa, puutöötoa, raamatukoguga jne.

Registreerimine:
tel. 53468646; antsmaripuu@gmail.com

Lisainfo Facebookist

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Filmivahetuspunkt Pirita-Kosel

Kose Vaba Aja Keskuses on avatud filmisvahetuspunkt, kus kohas on võimalik oma toanurka tolmu koguma jäänud DVD uute vastu vahetada. Too oma DVD filmivahetuspunkti ja saad selle täiesti tasuta vahetada mõne teise filmi vastu, mida sa veel näinud ei ole. Oodatud on erinevatest žanritest originaal-DVD, mis oleksid heas töökorras ja võimalusel ka originaalkarpides.

Kose Vaba Aja Keskus asub Pirita-Kosel, aadressil Puhkekodu tee 55b

www.piritavak.ee/kose

Videokonkurss lennutab hakkaja noore Leipzigi

Sihtasutus Innove kuulutab välja videokonkursi „Meistrid teevad tulevikku!“, kuhu on oodatud noorte kutsehariduseteemalised videoklipid. Konkursi peaauhinna võitja sõidab vaatama Leipzigis toimuvaid rahvusvahelisi kutsemeistrivõistlusi WorldSkills 2013, lisaks jagatakse parimatele eripreemiaid.

„Konkurss toimub koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga, kus parimatest parimad linastuvad Solarise kino suurel ekraanil,“ rääkis konkurssi korraldava Sihtasutuse Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto, lisades, et videokonkurss annab noortele võimaluse tutvustada nii kutseharidust laiemalt, erinevaid ameteid, kutseõppeasutusi kui ka õppimisvõimalusi. „Kindlasti näitavad klipid seda, mida noored kutsehariduse juures on märganud või oluliseks peavad,“ ütles Arvisto.

Videokonkursile „Meistrid teevad tulevikku!“ on oodatud osalema kõik noored vanuses 15–21 aastat. Konkursil võib osaleda nii individuaalselt kui ka kaheliikmelise meeskonnaga. Esitada võib nii videokaamera, mobiiltelefoni või muu vahendiga filmitud videoklippe.

Tööde esitamise tähtaeg on 12. november, konkursil osalevad tööd tuleb saata vastavalt juhistele e-posti aadressile konkurss@innove.ee. Võitjad kuulutatakse välja 24. novembril Solarise keskuses toimuval Kutsehariduspäeval.

Täpsem info konkursi kohta: www.innove.ee/videokonkurss

Saue linna “Aasta tegu”

Saue linnavalitsus korraldab igal aastal konkursi „Aasta tegu“, et väärtustada linnale ja linlastele olulise tähtsusega ettevõtmist või sündmust, mis on aasta jooksul linna arengut ja tuntust positiivselt mõjutanud. Tiitel on tunnustus ettevõtmise eestvedajale ja ergutab linnale kasulikele tegudele teisigi tegijaid. Konkursile võivad ettepanekuid esitada kõik sauelased ja Saue linna ettevõtted.

Konkursil „Aasta tegu 2012“ osalevad ettevõtmised, mis on toimunud 2012. aastal. Ettepanekud tuleks esitada hiljemalt 5. nov Saue linnavalitsuse infolauda või e-postile saue@saue.ee. Kirjalikus ettepanekus põhjendage, mille poolest see tegu, ettevõtmine või sündmus on olnud eriline ja märkige ära sündmusega seotud isikud või ettevõtted, kes tunnustamist väärivad.
.
Seejärel saab iga sauelane hääletada kas 9. novembri Saue Sõnas ilmuvat ankeeti täites või linna kodulehe vahendusel, milline ettevõtmine väärib tema arvates 2012. aasta teo tiitlit. Võitjaid tunnustavad volikogu esimees Valdis Toomast ja linnapea Henn Põlluaas aastalõpu vastuvõtul 14. detsembril Saue Kontserdisaalis.

Avatakse Kohila-Lohu kergtee

Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.

Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.

Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.

Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri,  -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.

„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.

“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”

“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”

Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Loe edasi: Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Lipstu nõmme konverents

6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.

 

Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.

Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Loe edasi: Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis