Kuu: oktoober 2012

Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

8.oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu „Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011“ tulemusi. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingerida juhib taas Otepää vald, olles sellega jätkuvalt Valgamaa parim omavalitsus.

Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2008-2011) on Otepää 18. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2007-2010) oli Otepää 16.kohal ning perioodil 2006-2009 17. kohal.
Loe edasi: Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

Rakvere tõstab koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti

Rakvere Linnavalitsus on asunud tõstma koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti ning soetab 15 elektroonilist ravimidosaatorit ja kaks pliidivalvurit lisaks varem soetatud 22 häirenupule.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul korraldas linnavalitsus riigihanke, mille tulemusena osutus parimaks pakkujaks Meditech Estonia OÜ.

„Elektrooniliste ravimidosaatorite ja pliidivalvurite ostmine on ette nähtud piiriülese koostööprojekti Innacare raames,“ rääkis abilinnapea Allar Aron. „Elektrooniline ravimidosaator tuletab inimesele meelde, millal on õige aeg ravimeid võtta, elektrooniline pliidivalvur lülitab välja sisse unustatud elektripliidi.“ Ravimidosaatorite kasutamiseks toimub ka väljaõpe. Pliidiandurid paigaldatakse Rakvere sotsiaalmajas elavate inimeste turvalisuse tõstmiseks.

Elektrooniliste abivahendite maksumus on kokku 4617 eurot, millest enamus tuleb projektirahadest, millele lisandub linna omaosalus. Abivajajate jaoks on uudsed vahendid tasuta.

Corelli Music avab hooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“

Agentuur Corelli Music avab kontserdihooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“. Esimesena astub sarjas üles äsja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud klarnetist Meelis Vind india temaatikaga vürtsitatud kavaga Vind Project 2. Temaga koos on laval Liis Viira (harf), Peeter Salmela (sitar), Arno Kalbus (tablad), india müstikute tekste loeb näitleja Garmen Tabor. Avakontsert toimub teisipäeval, 16. oktoobril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel. Kontserdipiletiga saab külastada restorani teletorni 22. korrusel juba alates kella 18-st, pärast kontserti tutvuda ka 21. korruse vaateplatvormi interaktiivse ekspositsiooniga.

„Kontserdisarja „Teletorni muusikasalong“ ajendas meid korraldama festivali „Tallinna tornid“ avakontsert, mis toimus augustikuus samuti Teletorni 21. korrusel,“ ütles agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „Leidsime, et on lausa oivaline niiviisi pilve piiril head muusikat mängida ja kuulata, samas nautida ka kõrgelt avanevat fantastilist vaadet linnale ja merele! Augustis astus meie Teletorni kontserdil üles jazzkorüfee Tõnu Naissoo oma Hammond Trioga, nüüd püüame oma kavadega teletorni viia veelgi põnevamat muusikat. Meelis Vind ja Vind Project 2 alustavad veel jazzumaitseliselt, aga indiapäraselt. Isadepäevakontsert noorte neidude puhkpillikvintetiga Estica on aga hoopis midagi muud,“ lubas Sildos.

Agentuuri Corelli Music sari „Teletorni muusikasalong“ jätkub isadepäevakontserdiga 13. novembril Tallinna Teletornis. Esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. 4. detsembril on Tallinna Teletornis ka advendikontsert kavaga „Jõuluakordion kui väike orel“, kus astuvad üles Jaak Lutsoja (akordion), Meelis Vind (bassklarnet), Virgo Sillamaa (kitarr) ja Taavo Remmel (kontrabass).

Juba kolmandat aastat on oodata ka Corelli Musicu jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“: 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Põnevad sündmused ootavad ees muuhulgas müstilistest arvudest koosnevatel kuupäevadel: 12.12.12 ja 21.12.12.

Vind Project 2 on mõnes mõttes 2006. aastal välja tulnud CD-albumi „Vind Project – Twilight Patterns’’ jätk – seda küll vaid harfi ja klarneti tämbrite kooskõla silmas pidades. Muusika ise on veelgi intiimsema kõlaga, sest puuduvad jazzmuusikas tavaliselt esinev trummikomplekt ja bass. Samas toob india rütmipillide kuninga tabla kasutamine sellesse muusikasse siiski küllalt rütmilisust. Teine india instrument sitar aitab kõlasid ja rütme veelgi paindlikumalt kokku sulatada. Kava koosneb enamjaolt Meelis Vindi originaalloomingust. 1. oktoobril 2012 toimunud rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonial anti klarnetist Meelis Vindile, kes tunneb end koduselt nii klassikalises ja nüüdismuusikas kui ka jazziss ja improvisatsioonilises muusikas, üle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia suurepärase heliplaadi „VindPower“ ja aktiivse kontserttegevuse eest.

Sarja „Teletorni muusikasalong“ kontserdid leiavad aset Tallinna Teletorni 21. korrusel, mis asub 170 meetri kõrgusel maapinnast. Põhja-Euroopa piirkonna kõrgeima torni, Eesti taasiseseisvumise sündmustes olulist rolli mänginud teletorni, ehitust alustati 1975. aastal ja see valmis Tallinna lahel peetud 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordiregati ajaks. Tänavu aprillis avati teletorn pärast mõni aasta kestnud ümberehitustöid taas külastajatele – nüüd juba kaasaegse interaktiivse ekspositsiooniga. Agentuur Corelli Music tänab meeldiva koostöö eest Tallinna Teletorni
.

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Vestlusõhtu Aapo Ilvesega

10.oktoobril kell 19.00 toimub  kohvik-restoranis  l.u.m.i vestlusõhtu.

Esinejaks on Aapo Ilves, kes on tuntust kogunud kui luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, laulude sõnade autor, laulja. Aapo Ilves on mees, kelle kirjutatud sõnad viisid Ott Leplandi Eurovisiooni finaali ning mida on kuulnud kümned miljonid muusikasõbrad.

Auhinnatud Räpina multitalendiga veab vestlust Veikko Täär.
Kõik huvilised on oodatud!

Info: www.lumikohvik.ee

Mammaste suusaraja jooks 2012

Reedel, 12.oktoobril kell 17.30 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses Mammaste suusaraja jooks. Võistlused toimuvad valgustatud suusaradadel.

Võistluste käigus selgitatakse välja ka maakonna meistrid erinevates vanuseklassides. Eelregistreerimine toimub 11.oktoobrini 2012. a e-posti aadressil polvasport@gmail.com.

Võistluse korraldajateks on Spordiklubi Serviti ja Põlva Maakonna Spordiliit

Võistluse juhend: http://www.polvavald.ee/images/stories/Mammaste_jooks_2012.pdf

Lisainfo: Arne Tilk, 51 7245

Sportlik aastaring tõi kokku 12 179 last

Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.

“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt  kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.

Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.

“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et  “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.

Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.

Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.

Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press

Rakvere Ametikooli Comeniuse projekti partnerid teevad Rakveres vabatahtlikku tööd

Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.

Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.

Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.

Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.

Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.

Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.

Selgus tänavune “Aasta kõige koerasõbralikum tegu”

Täna, 7. oktoobril toimunud Baltikumi suurimal iga-aastaseheategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andsid BIGBANK,Eesti Koeraomanike Selts ning konkursi patroon Marju Länik üle tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“.

Võitjaks kuulutati Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore eestvedamisel algatasid heategevusliku korjanduse Pärnu kodutute loomade varjupaiga heaks. Õpilased kogusid abivalmite inimeste käest vanu tekke, patju, linu, loomasööki, puhastusvahendeid ja muid tarvikuid, mida varjupaik vajas. Lisaks paigaldasid õpilased kohalikke poodidesse sendikogumiskastid, et osta loomade kaalumiseks elektronkaal, millest varjupaik juba pikemat aega puudust tundis.

Fotol konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad Kerli ja Kertu Kore (fotograaf: Peeter Hütt)

Kilingi-Nõmme kooliõpilaste jaoks pole koerte abistamine võõras. „Oleme sõpradega Pärnu koduta loomade varjupaika külastanud ning neile erinevaid asju annetanud juba mitmeid aastaid. Eelmise aasta lõpus tekkis meil aga mõte korraldada suurem heategevuslik korjandus, sest kui ühelt poolt vajab varjupaik abi loomade olukorra parendamiseks, siis meie võimuses oli jõuda heategijateni, koguda varjupaiga jaoks vajalikke tarvikuid ning need siis abivajajateni toimetada,” rääkis aasta kõige koerasõbralikuma teo tegija Kertu Kore.

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad peavad tiitlit suureks tunnustuseks. “Olen jälginud seda konkurssi igal aastal ning mul on tohutult hea meel olla täna ise üks võitjatest. Koerte jaoks tehtud heateo märkamine ja tunnustamine teeb vaid rõõmu ning innustab meid loomade abistamisega jätkama ning seda me oma meeskonna ka teeme,“ lisas Kertu Kore.

Konkursi patroon Marju Länik tõdeb, et kõik tänavused nominendid näitasid üles heatahtlikku suhtumist ning väärivad tunnustust. „Tore on näha, et meie ühiskonnas leidub piisavalt selliseid inimesi, kes tõttavad kõhklemata appi abivajavatele neljajalgsetele sõpradele,“ lausus Marju Länik.

Tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast. Möödunud aastal sai “Aasta kõige koerasõbralikuma teo” tiitli Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera.

Tiitel “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kuulutati välja Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show, mis toimub juba kaheksandat korda. Tänavu osales heategevuslikul koertenäitusel 197 koera.

BIG Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid. Sel korral lähevad ürituse tulud Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.

Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitasid kaasa Eesti Loomakaitse Selts, Koerteregister, Chihuahua Sõprade Liit, Dr. Stern lemmiklooma tooted, Cedrelle e-pood, Küpsis ja Pinky Koerapesa. Ürituse algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.

Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada 22. oktoobrini

Viljandi maavanem on oma korraldusega kinnitanud noorsootöötajate tunnustamise korra, mille kohaselt saab maakonna noorsootöö preemia kandidaate esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu ja aasta noor. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. oktoober.

„Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning seda valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil,“ ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

Noorsootöötajate tunnustamise korra järgi võivad noorsootöö preemia kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.

Kandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 22. oktoobriks 2012 täita sellekohane taotluse vorm. Taotlusi on võimalik täita elektrooniliselt; saata maavalitsusele postiga (Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine”) või e-postiaadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee.

Taotluste vormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt.

Tähtajaks esitatud taotlusi hindab maavanema korraldusega moodustatud komisjon. Komisjon valib igas kategoorias välja ühe kandidaadi maakondlikuks tunnustamiseks ning kolme kategooria puhul (enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu) teeb ettepaneku riiklikuks tunnustamiseks Eesti Noorsootöö Keskusele. Maakondliku tasandi preemia antakse välja, kui kandidaate ühes kategoorias on vähemalt kolm.

Riiklikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse detsembris aset leidval igaaastasel vabariiklikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel. Maakondlikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse novembris maakondlikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.

Komisjoni kuuluvad Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi, terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ning noorte osaluse ja noorteinfo spetsialist Riine Ant; Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Krista Kalda, Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alvre, Suure-Jaani vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Marlen Silm, Kõo vallavalitsuse kultuuritöötaja Katre Saar, Viljandi Kesklinna kooli huvijuht Ain Mägi, Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktor Ain Laane ning Viljandimaa Noortekogu liikmed Kermo Maiste ja Kätlyn Jürisaar.

Eelmisel, 2011. aastal olid Viljandimaa noorsootöö preemia laureaadid: aasta noor – Liisa London (tantsukool Dancecall); aasta noorsootöötaja – Kristi Pajuste (Paistu rahvamaja tantsuõpetaja); aasta tegu – Kris Süld (Viljandi välitrikipargi rajamise algataja); aasta koostöö – Indrek Palu (Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Euroopa päeva korraldamine). Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvis mullu tunnustuse Tarvastu gümnaasiumi logopeed/õpetaja Piret Kuropatkin.

Kepikõnnimatk Vellavere radadel

14. oktoobril toimub Konguta vallas Vellavere matkaradadel projekti “Liigume üheskoos tervise heaks” raames kepikõnnimatk. Matk algab Kiigemäe juurest kell 11 ja kestab umbes 2 tundi. Matka lõpus pakutakse kehakosutust.

Soovijatel on võimalus liikuda Kiigemäele valla bussiga, mis väljub kell 10.30 Konguta kooli eest. Kiiremad sooviavaldajad saavad laenutada valla kõnnikeppe.

Info: riina@konguta.ee või tel +372 508 1568 .

www.konguta.ee

Kursi pastoraadiemand naudib maalritööd

Pildil on Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova ja pastoraadi perenaine Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas

Puurmani vallas  EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.

“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle  kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.

Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks  kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”

Võimalus leida  inimsäilmeid

Vananenud  põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.

“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis  ajalugu õppinud.

Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem  ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.

Remonditakse oma jõududega

Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.

“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles  ta.

Jaan Lukas 

Alanud on aasta vabatahtlike otsingud

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.

“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.

Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.

Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.

Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.

Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot ja ettepanekute esitamine.

Urvastes tuleb hoidiste ideepäev

Pühapäeval, 14. oktoobril kell 11 on Urvaste seltsimajas HOIDISTE IDEEPÄEV.

Meil on taas külas Põhjaka mõisa restorani kokk Joel Kannimäe ja saab maitsta mõisakeldri põnevamaid moose-salateid. Uuemaid hoidistamiskatsetusi tutvustavad ka Urvaste Külade Seltsi kokkajad.

Urve Kaska pakub maitsta viimaseid viinamarju ja jagab näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks.

OODATUD ON KÕIK HUVILISED!

Kel on, see võiks kaasa võtta purgikese omapärase hoidisega või mõne huvitava puu- või köögivilja.

Kontakt: Airi, tel +372 520 6001

Hoidistepäev on tasuta. Projekti „Urvaste külaköögi arendamine“ rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst

Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia  Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134

Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp

Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.

Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.

Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.

Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.

Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.

Laura Kvelstein

Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle

Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.

Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.

„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.

Näitus on avatud 24. oktoobrini.

Käimas on ERSO plakatikonkurss „Hans ja Grete”

ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.

Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.

Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.

Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.

Maarja Kasema

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck 

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm

Kutse Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile

Kutsume Sind reedel, 19. oktoobril 2012 Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile „Kodanikujulguse tööriistad“!

Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverents toimub tänavu Võrumaal taas. Osalema on oodatud kõik, kellel on huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Tänavune konverents kannab pealkirja “Kodanikujulguse tööriistad”, keskendudes teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt meie konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astub konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, rohelise eluviisi portaali Bioneer toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi esindaja Elina Allas.

Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverents algab reedel, 19. oktoobril kell 11 Võrus aadressil Koidula tn 7, Võrumaa uues toidukeskuses. Konverents on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, palume osalemisest kiiresti teada anda. Konverentsile saab registreerida e-posti aadressil konverents@kylauudis.ee hiljemalt 16. oktoobrini.

Kes ees, see mees!

Konverentsi korraldab Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, päeva kokkuvõtteid saab lugeda portaalist Kylauudis.ee. Ettevõtmist toetavad USA suursaatkond Eestis ja europarlamendi liige Ivari Padar. Loe edasi: Kutse Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsile

Muusikali “Grease” täiendav rollikonkurss noormeestele!

Vanemuise teater kuulutab välja muusikali „Grease“ täiendava rollikonkursi noormeestele, mis toimub 21. oktoobril kell 11.00 Vanemuise suures majas. Oodatud on kõik hea laulu- ja tantsuoskusega 17-28 aastased noormehed. 

„Grease´i“ rollikonkursite põhjal valitakse välja 24 lauljat, kes osalevad Georg Malviuse käe all 4. mail 2013 esietenduvas muusikalis. „Grease´i“ peaosades astuvad üles Getter Jaani ja Uku Suviste. Lavastuse proovitsükkel kestab järgmise aasta märtsist maini.

Konkursil osaleja peab esitama ühe laulu muusikalist „Grease“ (konkreetse laulu saab teada e-maili teel pärast registreerumist) ja ühe pop- või rocklaulu omal valikul. Lisaks viiakse läbi tantsuoskuste proov. Täpsem info prooviesinemise tingimuste kohta on üleval Vanemuise kodulehel – http://www.vanemuine.ee/grease-rollikonkurss

Vajalik on eelregistreerumine enne 17. oktoobrit aadressil maiken@vanemuine.ee.

„Me leidsime esimese konkursiga mitmeid väga hästi laulvaid ja tantsivaid poisse. Lisakonkursi korraldame seepärast, et meil oleks suurem valik tüpaaže, kellega siis workshopil edasi töötada,“ ütles lavastaja Georg Malvius.

Prooviperiood 17.03.13 – 4.05.13 tähendab tööd kuuel päeval nädalas 2 x päevas (kell 11-15 ja kell 18-21), proovides osalemine peab olema maksimaalselt võimalik. Prooviperioodile eelneb individuaalne töö kontsertmeistriga.

Euroopa jälgib sel nädalavahetusel linde

Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.

Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.

Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee

Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga –  742 2180.