mai 2011 Archives

Kevadine teeremont on Tartus alanud

Esimesed lepingud kevadsuvisteks tänavate taastusremonttöödeks on sõlmitud. Ühtekokku uuendatakse tänavu umbes 60 000 ruutmeetrit tänavapinda.

Peagi algavad pindamistööd Aruküla teel, Ravila tänaval Nooruse ja Viljandi mnt vahelisel lõigul ning Pikal tänaval Paju tn Sõpruse ringi vahelisel alal. Tööde käigus parandatakse teekate ja tõstetakse kaevuluugid tänava tasapinda. Tööde valmimise tähtaeg on 30. juuni.

Uue ülekatte saavad Fr. Tuglase tänav Fr. R. Kreutzwaldi ja Vaksali tänava vahelisel lõigul, Anne tänav (Anne 53-55), Veski tänav (Jakobi-Näituse), Ravila tänav Riia ja Nooruse tänava vahelisel lõigul ning Jaama tänava Raatuse-Paju vaheline teelõik. Ravila ja Jaama tänavate lõigud on praegu projekteerimisel, töö algab seal suvel. Ühtekokku tehakse sel aastal ülekattetöid ca 45 000 ruutmeetril.

Põhjalikumad rekonstrueerimistööd saavad mai lõpuks tehtud Aleksandri tänava Lina ja Jõe tn vahelises lõigus ning novembriks rekonstrueeritakse Emajõe kaldakindlustus Fortuuna kvartali osas. Suve lõpuks ehitatakse valmis ka Turu 49 kavandatava keskkonnajaama juurdepääsutee.
Uued kõnniteed tulevad Ülikooli tänavale Vanemuise esisel ja Näituse tänavale Veski-Baeri lõigus.

Tartu Jooksumaraton toob sportima 2500 last

SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.

Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.

7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee

Uko Urb

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti-kaart-04.05.2011 — Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Viljandis korraldatakse kodanikeühenduste mess

17. mail toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsiooin, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kell 11.00 kuni 14.00 Vabaduse plats 6 II korruse saalis ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid.

Rohkem infot leiad siit.

Allikas: Viljandimaa Arendukseskus

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Loe edasi: Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

24. mail uut hooaega alustav Vudila mängumaa on saatnud kutsed kõikide Eesti lastekodude lastele, et kutsuda neid tasuta külla.

Tabivere vallas Kaiaveres asuvale kogu pere mängumaale Vudila lisatakse tänavu atraktiivsust ja hubasust mitmete uute rajatistega, mis pakuvad veelgi vahvamaid vaba aja veetmise võimalusi erineva põlvkonna külastajatele.

OÜ Vudila Mängumaa üks omanikest Kajar Lember (fotol) märkis, et uus hooaeg algab Vudilas 24 mail. „Oleme saatnud sooduspakkumised lasteaedadele ja koolidele. Kõikide Eesti lastekodude lapsed kutsume aga külla tasuta. Nii püüame ettevõtlusega tegelemise kõrval arendada ka sotsiaalset tegevust ning muudame tervisliku ja huvitava vaba aja veetmise võimalikult kättesaadavaks nendele, kes seda väga vajavad, kuid kellel endil võimalusi napib,“ ütles ta.

Lemberi sõnul rajatakse hiljemalt juunis Vudila mängumaale väikestele lastele mõeldud seiklusrada, kus on uued võimalused turnimiseks. Juurde tuleb ka üks maabatuut ja torusaun, et jahedamatel ilmadel sooja saada. Lisaks on muretsetud ka paar uut vesijalgratast ning mõned mänguautomaadid, mistõttu avatakse ka esmakordselt Vudila mängude maja, kus leidub ahvatlevaid võimalusi ka teravaid elamusi otsivatele pereisadele.

„Arvestades silmapaistvalt suurt kehakinnitajate ja janukustutajate arvu avame lisaks senisele „Vuti bistroole“ ja grillmajale ka uue toitlustuskoha, kus saadaval lisaks jookidele ja jäätisele ka kergemad suupisted.” Loe edasi: Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Loe edasi: Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Täna jagatakse Antslas Lõuna-Ameerika reisimuljeid

Täna, 3. mail kell 19-21.30 toimub Antsla kultuuri- ja spordikeskuses Lõuna-Ameerika reisimuljete õhtu.

Viis Lõuna-Eesti meest muljetavad ning näitavad pilte ja videosid enam kui 900 km pikkusest teekonnast ratastel Atlandi ookeani rannikult Vaikse ookeanini. Lisaks infot teistest teekonnal olnud kohtadest: Buenos-Aires, Santiago, Rio de Janeiro, Valdese ps,Chiloe saar, Chaiteni “tuhalinn” jne.
Kohal kohvik: soolased ja magusad suupisted ning kohv ja tee.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, kuis üts ettevõtlik kobras tekk Lüllemäe-lähküdse maakodo sanna hindäle elämise, pesä ehit’ aho ala ja aho topsõ puhtas jüredü roovikit täüs nigu olnu täl plaan ahjo kütmä naada.

Uma Leht om iks inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta kõnõlõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivi nii hindäst ku hindä viiest tegosast latsõst.

Saarõ Evar kirotas, kuis käü vällämaalt pruugitu kombaini tuuminõ ja mändsit häti tuu man ette või tulla.

Ruitlanõ om Võõpsoh tagasi ja võrdlõs pääliina pääd Räpinä pääga.

Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

New_York — Eesti noori peibutab õppimiskohana USA. Foto: absoluttravel.eu

Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli
õpilase arvamuse.

Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi.

„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad, kui olid need aastaid tagasi.

Uuringu tulemusena soovivad üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.

„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust
välismaale õppima mineku suhtes,“ ütles Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. Loe edasi: Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

Tulekul on Viljandimaa kodanikeühenduste mess

Mai keskel toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsioone, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kella 11-14 Viljandisse Vabaduse plats 6 II korruse saali ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid!

Rohkem infot leiad siit http://www.viljandimaa.ee/arenduskeskus/?op=body&id=268

Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arendukseskus, tel 4330 446, e-post kristi@viljandimaa.ee.

Täna on Tartus roheline filmiõhtu

Täna kell 17 toimub Eesti Maaülikooli peamaja aulas taas roheline filmiõhtu. Seekord on kavas ligi 2,5 tundi kestev film “Zeitgeist: Edasiminek” (Zeitgeist: Moving Forward).

15. jaanuaril 2011 esilinastus film 60 riigis, 31 erinevas keeles (sealhulgas ka eesti keeles), 295 linnas ja 341 toimumispaigas

Film käsitleb rahandusühiskonda lähtudes teaduslikust meetodist, juhib tähelepanu selle ühiskonnamudeli põhjustele ja tagajärgedele pakkudes välja alternatiivse lahenduse levinumatele probleemidele tänapäeva ühiskonnas.

Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega ning kõigile huvilistele tasuta. Pärast filmi väike aruteluring osalejate vahel.