Pärnus tulevad vabatahtlike töötoad

Reedel toimub Pärnus Gildi majas Euroopa vabatahtliku tegevusaasta päev Pärnumaa vabatahtliku tegevuse päev.

Päev algab kell 12 töötoaga vabatahtliku tegevuse võimalustest kesk- ja vanemaealistele niing jätkub kell 15 töötoaga noorte rahvusvaheliste ning kodumaiste vabatahtliku tööde tutvusamisega.

Samal ajal on huvilisel võimalus kohtuda erinevate vabatahtlike kaasajatega leidmaks endale sobiv vabatahtliku tegevuse rakendus. Ühtlasi saab ka Töötubades tutvuda Gildi maja meistritega, proovida ise kätt ja valmistada endale midagi põnevat.  

Kohtumistel osalevad:

Maarja – Magdaleena Gild, kes lisaks käsitöö ja kunsti tegemisele korraldab mitmeid üritusi kus vabatahtlikud alati abiks saavad olla.

Pärnumaa Vabatahtlik Keskus, Pärnumaa Kodukant , vabatahtlike oodatakse osalema kohalike külasletside tegevuses , maakondlike ürituste korraldamisel, projektide juurde. Vabatahtlike keskusest saab küsida ja uurida erinevaid vabatahtlike andmebaase, infolinke, võimalusi maakonnas ja rahvusvaheliselt vabatahtlikuna tegutseda.

Loomade Varjupaik ootab vabatahtlike nii loomadega tegelemda kui ka varjupaiga muude tööde ja tegemiste juurde.

Punane Rist ootab eelkõige vabatahtlike, kes on valmis ennast pikaajaliselt siduma organisatsiooniga, Punase Risti poolt pakutakse vabatahtlikele põhjalikku koolitust ja võimalust osaleda meeskonnaga pea kõikidel Pärnumaa suurüritustel esmaabi pakkujatena.

Eesti 4H Pärnumaa piirkonna inimesed, kes otsivad vabatahtlikke oma noorteklubisid  eest vedama, nooteürituste korraldamisele appi. 

 MTÜ Pärnu Motoclub ootab vabatahtlikke appi 1.-3. juulil toimuvale veespordi peole.

 MTÜ Kastan Taskus, mis korraldab Augustiunetust 13. augustil ja vajab sel päeval appi liiklust korraldama, piirdeid seadma  umbes 12 vabatahtlikku.

 MTÜ Shalom  tegutseb abikeskusena korraldades riide ja toiduabi pakkumist abivajatele, eraldi tegutseb ka ühenduse juures lastemaja.  

 MTÜ Tulevik, mille Ringlusepood tegeleb töötute ja teiste abivajajtega. 

Pärnu Toidupank, mis ootab vabatahtlike appi toidu pakendamisele  ja jagamisele.

Rahvusvaheline tippkonverents toob Eestisse kodanikuühiskonna uuringute isa

Euroopa vabatahtlike keskuse sümpoosion „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“, mis toimub 4.-6. mail Sokos Hotel Virus, toob Tallinnasse kokku vabatahtliku tegevuse edendajaid kogu maailmast. Konverentsil esineb ka kõikjal maailmas kodanikuühiskonna uuringutega tuntust kogunud Lester Salamon (fotol) Johns Hopkinsi ülikoolist.

Sümpoosion leiab aset tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ning püüab leida vastust küsimusele, kuhu on vabatahtlik tegevus jõudnud ja kuidas edasi minna.

Rahvusvahelise sümpoosioni projektijuht Kristel Varm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) leiab, et tegemist on aasta ühe oluliseima üritusega.

„Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega,“ ütes Varm. „Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?“ rõhutas ta sündmuse erakordsust.

Konverentsil teevad ettekandeid ning juhivad praktilisi töötubasid ning debatte spetsialistid mitmetest Euroopa riikidest, aga ka Kanadast ja USAst.

Üheks peaesinejaks on Lester M. Salamon USA Johns Hopkinsi ülikoolist, kelle suu läbi on kõlanud olulised kodanikuühiskonda puudutavad argumendid, mis on seljatanud riigipeasid kümnetes riikides. Salamon on muuhulgas vastanud küsimustele, millist väärtust MTÜd ja sotsiaalsed ettevõtted ühiskonnas loovad ning mida teha, et nad oma olemasolu veenvamalt tõestada saaksid.

Sümpoosionil osaleb ligi 150 vabaühenduste esindajat, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist üle kogu Euroopa. Eestist on üritusele registreerunud näiteks sihtasutus Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Ürituse korraldajateks on Euroopa Vabatahtlike Keskus (www.cev.be) ning Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee).

Euroopa vabatahtlike keskus (CEV) on üleeuroopaline vabatahtlike keskuste ja arendusasutuste võrgustik, mis ulatub kohalikul tasemel 17 000 ühenduseni. CEVi tegevust toetab Euroopa Komisjon programmi Euroopa kodanikele raames.

Grete Kõrgesaar, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, grete.korgesaar@gmail.com, tel 5648 9202.

Kubja järve äärde valmib keskkonnaalane teemapark

Võru Kubja järve ääres alustati möödunud nädalal ehitustöödega ning rannaala saab suplushooaja alguseks uue väljanägemise.

Tööde käigus arendatakse välja Kubja järve kaldaalal veekogu käsitlev teemapark, mis annab
mitmekülgset teavet vee elukeskkonnast ning sellega seotud looduskaitseteemast üldisemalt. Samuti vahetatakse välja suplusakvatooriumi laudis.

Teemapargi kontseptsioon on sõnastik. Piirdepostidele paigaldatakse infoalused, kus on ABC
järve iseloomustavatest sõnadest. Kaldaalale paigaldatakse infostend, mis tutvustab Kubja järve
Natura 2000 hoiualana, tiigilendlast ning seda, kuidas järve hea keskkonnaseisund ja ümbruskond
seda ohustatud liiki mõjutavad. Laudise ühele osale freesitakse maailma, Euroopa, Eesti ja Võrumaa
suurimad järved ning Kubja järv mõõtkavalises proportsioonis.

Projekt saab teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Töid teostab OÜ Vivocard Plus .

Marianne Mett

Rakveres toimub pühenduskontsert The Doorsi auks

United Doorbells Orchestra. Foto: Aarne Mäe
6. mail kl 22.00 toimub Rakvere Teatrikohvikus pühenduskontsert “Texas Radio and The Big Beat” Ameerika ühendriikides 1965. aastal tegutsemist alustanud kultusbändi The Doorsi auks.

The Doors jõudis tegutseda kuus aastat, enne kui teispoolsus ansambli juhtfiguuri, laulja Jim Morrisoni enda juurde kutsus. Selle ajaga jõudis The Doors välja anda 6 stuudioalbumit, millest kuulsaim on ehk viimane L.A. Womani nime kandev album, mis ilmus kaks kuud enne Jim Morrisoni surma 1971 aastal. Hiljem on avaldatud ka Jim Morrisoni luuleplaat ja ka teiste lauljate esituses The Doorsi loomingut. 1991 aastal tegi Oliver Stone legendaarsest bändist filmigi, kus ansambli lauljat Jim Morrisoni mängis Val Kilmer.

“Tänavu 3. juulil möödub 40 aastat legendaarse The Doorsi ninamehe Jim Morrisoni surmast. Sellest ajendatuna on plaanis üle Eesti The Doorsi loomingule pühendatud kontserte anda”. Nii heliliselt kui ka lavaliselt üritame edasi anda The Doorsi vaimsust nagu see oli 40 aastat tagasi”, lisas Taavi Peterson, kes on esitanud sooloartistina The Doorsi loomingut juba aastaid.

2007. aastal Eesti otsib superstaari saates tuule tiibadesse saanud laulja Taavi Peterson on musitseerinud Rein Rannapiga ja üles astunud paljudes Eesti kontsertpaikades, kuid Rakvere Teatrikohvikus pole mees varem üles astunud.

Rakvere Teatrikohvikus hõljub 6. mai õhtul Jim Morrisoni vaim ja kõlavad ansambli The Doorsi repertuaari parimad palad. “Texas Radio and The Big Beat” pühenduskontserdi kooseisus astuvad teatrikohvikus üles: Jim Morrison – Taavi Peterson, Robby Krieger – Jürgen Kütner, Ray Manzarek – Taaniel Pogga ja John Densmore – Ott Adamson.

Hõljuvat soojendust The Doorsi pühenduskontserdile pakub unikaalne United Doorbells Orchestra, kes on teada olevat ainuke bänd maailmas, kes kasutab heliloomingus uksekellasid.

Allikas: Rakvere Teater

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht
Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus

Võru keele päev Pikakannu koolis

Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.

Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).

 Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.

 Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

 Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis

Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli

Hiiumaa tööõpetajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika ja konstrueerimine, sport, hea tuju ja muu taoline, võtma osa maakondlikust õpilasüritusest „Seebikate Rallist“.
Osalema oodatakse koolide-, klasside-, perede-, sõprade-, autokodade-, tehniliste klubide jne. meeskondi üle kogu maakonna. (Pange meeskondadele ka nimed, millega saate registreeruda.) Osalejal tuleb luua oma sõiduk. Üritusest võivad osa võtta üksikosalejad kui ka meeskonnad. Auto konstruktsioonile esitatakse ainult kolm kohustuslikku tingimust:
1. Mootori puudumine (auto veereb kaldteel)
2. Rooli olemasolu (sõiduk peab olema juhitav)
3. Pidurite olemasolu (auto peatamine)
Muid piiranguid autode konstruktsiooni, materjalide ega mõõtmete osas ei ole. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine. Autod võivad olla kaunistatud visuaalse või tekstiinformatsiooniga (näiteks reklaam), mis aga ei tohi olla vastuolus esteetikanormide ega seadusandlusega. Kokkuvõtete tegemine toimub kahes kategoorias. Eraldi hinnatakse trassi läbimise kiirust (ajaliselt), sõiduki juhitavust (slaalom) ning eraldi konstruktsioonide väljanägemist ja originaalsust. Loe edasi: Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli

Inimsuhete eriskummaline maailm Võru Linnagaleriis

Teisipäeval, 3. mail kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis mitme Ungari kunstniku ühine isiknäitus „3in1“.

Võru Linnagalerii (Liiva 13) esimesel korrusel on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szűcs, Ágnes Szépfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Igapäevast maailma käsitleb ka Zsolt Asztalos, kelle tööde puhul ei ole maailm enam nii käegakatsutav nagu eelpool mainitud maalidel. Oma näituste kohta ütleb kunstnik, et inimesed ei ela enam reaalses maailmas, vaid rändavad ringi mööda juhtmeid ja kõvakettaid. Kodu on tark- ja riistvara, sotsiaalvõrgustikud, jpg-failid ja muu taoline tehnikamaailm. Üha rohkem meelitatakse inimesi tarbima illusioone, õnnelikke nägusid reklaamplakatitelt, aga reaalsuses istuvad need, keda taheti õnnelikuks teha, tuimalt teleka ees ja söövad krõpse. Kõik see kokku moodustab kunstniku jaoks intrigeeriva materjali.

Klára Petra Szabó aga läheneb inimestele teisest küljest. Tema moeakvarellid kajastavad inimese ja riiete suhet, kuid üritavad tabada ka olemust ning meeleolu. Kunstnik maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev ning oma töid peab ta rohkem portreedeks või ajastusketšideks, mille roll aastate jooksul muutub.

Näituse avamisel viibivad kohal ka Zsuzsa Moizer ja Zsolt Asztalos.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 3. juunini. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12–18.30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

Allikas: vorulinnagalerii.ee

Palmse mõisas toimub kultuuripärandi seminar

Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.

Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus: täna minnakse Ameerikasse

”Jaapanlaste ja austerlastega Ameerikasse” on Jaan Söödi ja Matsalu filmide õhtu, mi toimub Rahvusraamatukogus esmaspäeval, 2. mail kella 18-20.
Näidatakse kahte head Matsalu festivali filmi. ”Preeriakuningas: piison” ( režissöör Tsunehito Arai, Masaru Kuroki, Jaapan) ja ”Püha Helena mägi” (režissöör Jörg Daniel Hissen, Heinz Leger, Austria).
Filme tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila. Laulab Jaan Sööt.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Kultuuripealinnas avati Põhuteater

Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.  

NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.

Allikas: tallinn2011.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Täna avatakse Palamusel naisaktide akvarellinäitus

Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.

Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.

Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.

Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.

Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee

Sindi raekoja tornikella jaoks algatati korjandus

Sindi raekoda ehitise valmimisel esimese vabariigi ajal. Foto: Sindi muuseumi kogu.

Tänavu tähistab Sindi linn oma 73. aastapäeva. Selle tähtpäevaga seoses otsustas Sindi linnavalitsus algatada Sindi raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse.

Selle nädala alguses saatsid Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu linnavalitsusele ühispöördumise, milles tehti ettepanek koguda raha raekoja tornikella muretsemiseks ja paigaldamiseks. Ettepanekus oli soov algatada korjandus 1. mail, et sellega rõhutada Sindi linnaõiguste saamist 1938. aasta 1. mail. Sindi alevi ametimaja ehk raekojahoone avati pidulikult 8. augustil 1937. aastal.

Ühispöördumises on märgitud, et raekojahoone pidulikule avamisele lisas ajaloolisust riigivanema Konstantin Pätsi poolt saadetud 1000 krooni tornikella paigaldamiseks raekoja tippu.

“Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni,” oli Sindi alevivanem Nikolai Letile edasi antud ümbrikus kirjas.

Arvestades eestoodut ning Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu poolset ettepanekut, algatab Sindi linnavalitsus raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse. Annetusi saavad teha kõik soovijad Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõna “Tornikell”. Eesmärgiks on koguda vajalik summa, et linna 75. aastapäevaks 2013. aastal oleks linna sünnipäeva tähtsündmuseks tornikella pidulik avamine.

Kella piduliku avamisega samal ajal paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Viktor Kaarneem