Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“

OÜ Kohila Maja  juhataja Rein Langeproon põhjendas Kohila veeprojekti suhteliselt hilist algust (paljud omavalitsused on juba veeprojekti lõpetanud või kohe lõpetamas) mahukate eeltöödega. „Kohila piirkonda oli varem väga vähe uuritud, siinsed tehnovõrgud olid äärmiselt kehvas seisus. Seadsime eesmärgi valmistada esmalt ette põhjalik ja igati läbikaalutud ehitusprojekt, mis võimaldaks saada reaalseid ja võrreldavaid pakkumisi. Pika projekteerimisfaasi ja pingelise hangeteperioodi jooksul saabus aga majanduskriis ja ehitushinnad langesid ning see võimaldas rahastusotsusesse lisada veel neli Kohila valla suuremat asumit“, selgitas Rein Laneproon.

Ehitusprojekti käigus rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri.

Täiendavalt uuendatakse Põhja-Kohilas kaht reoveepumplat ning rajatakse viis uut pumplat. Lõuna-Kohila saab 13 uut reoveepumplat. Lahendatakse Kohila alevis kriitilistes kohtades sadeveeprobleemid. Ülejõe piirkonnas rekonstrueeritakse ja rajatakse 4,3 kilomeetrit ühisveevärgi ja
-kanalisatsioonitorustikku ning viis reoveepumplat. Seni puudulik tuletõrjeveevarustus lahendatakse rajatava Lepaluku veetöötlusjaama II astme pumpla ja uute tuletõrjehüdrantide paigaldamisega. Uue sadeveedrenaaži paigaldamisega lahendatakse Kohila alevis kriitilistes kohtades sadeveeprobleemid.

Veemajandusprojekt tervikuna puudutab enam kui 4200 inimest Praegu on projekti piirkonnas näiteks Kohila alevi elanikest ühisveevärgiga varustatud 59 protsenti ja ühiskanalisatsiooniga 39 protsenti. Väiksemates asulates on need arvud aga märkimisväärselt väiksemad. Tööde teostamise lõpptähtajaks on november 2012.

Eeva Kumberg