sümpoosion

Täna algab kolm päeva kestev ruumieksperimentide sümpoosion Põhjala tehases

Endisesse kummitoodete tehasesse Põhjala kogunevad tänasest kuni reedeni sisearhitektid, arhitektid ja disainerid – professionaalid ja tudengid valdkondadest, mis tegelevad vahetu ruumiga meie ümber – et kolme päeva jooksul kuulata ettekandeid, ehitada ja läbi katsetada ruumilisi ideid.

[pullquote]Praksi sõnul on SISU loengute ja töötubade eesmärgiks uurida halli ala, millega kaudselt arhitektuuris justkui tegeletakse, aga otseselt tihti erinevatel põhjustel tegelikult ka ei tegeleta[/pullquote]12.-14. juunini toimuvat rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019 korraldavad ühiselt Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, ent professionaalide kõrval on loenguid kuulama ja uudistama oodatud ka kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Sümpoosioni loenguprogramm toob Põhjala tehases publiku ette 23 meilt ja mujalt pärit disainerit, arhitekti ja teoreetikut-pedagoogi, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega. SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumikogemus, räägitakse materjalidest, kätega ehitamise kogemuse olulisusest ruumihariduses ja protsessile keskenduvast ruumiloomest.

Loe edasi: Täna algab kolm päeva kestev ruumieksperimentide sümpoosion Põhjala tehases

Haapsalus algab Kuuma Klaasi Sümpoosion

Esmaspäeval, 1. juulil saab Haapsalus Evald Okase Muuseumis alguse Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion, mida tuntakse ka Haapsalu klaasipäevade nime all ja on rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalne erialasündmus, mida viib läbi klaasikunstnik Kai Koppel koostöös Kati Kerstna ja Kairi Orgusaarega. Klaasipäevad on ainuke regulaarselt toimuv rahvusvaheline professionaalne klaasi puhumise üritus Eestis. 2013. aasta suvel toimuvad klaasipäevad juba üheksandat korda.

Klaasipäevade südameks on aastate jooksul olnud Eestis ainulaadne vabaõhu- klaasipuhumisstuudio maalikunstnik Evald Okase Muuseumi õuel Haapsalus, kus ühe nädala jooksul toimetavad publiku silme all erinevast rahvusest kunstnikud.

Lisaks lihtsalt sulaklaasi maagiale näeme ka osalejate erinevust ning professionaalsust – kunstnikel on kõigil oma “käekiri” ja see tähendab, et ka omad võtted ja tehnikad. Haapsalu sümpoosion on võrreldes teiste omataoliste mujal maailmas toimuvate üritustega tegelikult märkimisväärne – klaasiahi on osalejatele kasutada vajadusel ööpäevaringselt ja kellaaegadest olulisemaks peetakse loomevabadust, eksperimenteerimisvalmidust ning ka töö käigus tekkinud uute ideede teostamist. Seejuures on osalejad alati üksteisel nõu ja jõuga abiks olnud. Nii ongi Haapsalu klaasipäevadele omaseks kujunenud omalaadne ühine loomeenergia, spontaansus, mängulisus, eksklusiivsus. Klaasikunst ja eriti klaasipuhumine on pealtvaatajalegi eriliselt kaasahaarav ja huvitav. Punaselt helendavast tulikuumast klaasist teoste sündi ja hiljem näitusel juba samu valmis töid ei ole võimalik näha iga päev ja seda on osanud aastate jooksul hinnata ka klaasipäevade publik.

Iga kord lõpeb sümpoosion näitusega Evald Okase Muuseumi galeriis, kus eksponeeritakse klaasipäevade jooksul valminud töid. Need väljapanekud on Eesti klaasikunstis väga erilised ning olulised just tehnikate tõttu. Puhutud klaasi Eesti näitustel eriti palju näha ei saagi.

Samuti on klaasipäevade korraldajate eesmärgiks “oma” materjali – klaasi – tutvustamine teiste erialade kunstnikele. Eelnevatel aastatel on sümpoosionil osalenud skulptorid, arhitektid, maalikunstnikud ja luuletajad.
Koostöös teiste valdkonna esindajatega on loodud põnevaid taieseid.
Peamiselt on klaasipäevadele osalema kutsud nii ise klaasi puhuvaid kui ka meistritega töötavaid kunstnikke ning hoitud kõrget professionaalset taset.

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Bibliotheca Baltica 11. sümpoosion toob 25.-26. oktoobril Tallinnasse Rahvusraamatukokku Balti mere äärsete raamatukogude esindajad. Seekord arutletakse, kuidas kiiresti muutuval infomaastikul paremini teadlaste vajadusi rahuldada. Algav 11. sümpoosion toob Eesti Rahvusraamatukokku 80 spetsialisti organisatsiooni liikmesriikidest. Ürituse töökeel on inglise keel, korraldajaiks Bibliotheca Baltica ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Sümpoosioni teema on “Raamatukogudelt teadlastele: teenuste areng muutuvas ajas Balti mere äärsete riikide kogemuste põhjal” ja peaesinejaks Klaus Tochtermann Kieli Ülikoolist. Teised ettekanded tulevad Euroopa tuntud mäluasutustest ja ülikoolidest: Venemaa Rahvusraamatukogu, Herder-Institut Magdeburgis, Greifswaldi Ülikool, Soome Rahvusraamatukogu, Södertörni Ülikool, Mikolaj Koperniku Ülikooli raamatukogu Torunis, Helsingi Ülikool, Blekinge Tehnoloogiainstituut Karlskronas ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti mere äärsete riikide raamatukogude tippspetsialistid otsivad vastuseid küsimustele:

Mida ootab teadlane raamatukogult olukorras, kus internet pakub tuhandeid võimalusi teabe leidmiseks ja hindamiseks?
Kui hästi suudab teadusraamatukogu kasutada uusimaid e-keskkonna vahendeid, et teadlane või uurija oleks rahul tema teenustega?
Kas raamatukogud on valmis/võimelised tegema nn rätsepatööd teadlastele personaalsete teenuste osutamisel?

Sümpoosioni programm: www.nlib.ee

Loe edasi: Bibliotheca Baltica sümpoosion keskendub teadlastele

Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

25. augustil kohtuvad Moostes kunsti- ja sotsiaalpraktikate Keskuses MoKS toimuval sümpoosionil „Käsi, mis sind toidab“ omaalgatuslike kultuuripraktikate vedajad ning valdkonna uurijad. 20aastat iseseisvust on ühiskonnale selgeks õpetanud neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika; millised on sel foonil olustikja toimimiskeskkond, probleemid ning võimalused omaalgatuslikele kultuuripraktikatele Lõuna-Eestis? Kokkusaamise teemaks ongi Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul ja urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotabjärjest enam tähtsust.

Tiheda programmiga töise sümpoosioni raames uuritakse nii korraldustöö kitsaskohti, läbipõlemisfaktoreid kui ka ääremaastumist. Üldise teoreetilise konteksti loovad Egge Kulbok-Lattiku ja Aet Annisti ettekanded, regionaalse kultuurikorralduse mehhanismidele heidavad valgust Põlva ja Võru maavalitsuste kultuurijuhid. Omaalgatuslike kultuuripraktikate vajadusi kaardistavad ning kogemusi jagavad Madis Mikkor, Hendrik ja Kadi Noor (Sänna kultuurimõis), Lemmit Kaplinski (NELK, Tartu), Imbi Paju (kirjanik ja produtsent, Võtikvere raamatuküla), Rael Artel, Kaisa Eiche (ART IST KUKU NU UT), Helen Tammemäe (vabakutseline kultuurikorraldaja, Müürilehe peatoimetaja), Anders Härm (EKKM, Tallinn), Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar (kirjanik ja kunstnik, Halas Kunn asutajad), Siiri Kolka (MoKS), Mari Kartau (kunstikriitik ja kuraator), Oove Allmaa (Meleski kultuurivabrik), Raul Oreshkin (Tartu loomemajanduskeskus) jt. Loe edasi: Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

Põlvamaale kerkis uus küla – Moksville

10.-19. augustini toimub Põlvamaal taas Mooste KülalisStuudio (MoKSi) korraldatav kunsti- ja ideedesümpoosion Avamaa, mille käigus kerkib Mooste õunaaeda tihedat loomingulist elutegevust täis Moksville’i küla.

Moksville’i rajavad kohalikud ja üle ilma kokku sõitnud loovisikud. Kunstnikud püstitavad küla ehitised ning täidavad need rajatised eripalgeliste tegevustega. Konstruktsioonimaterjalina kasutatakse valdavalt lainepappi, mida kombineeritakse taaskasutatavate ja loodussäästlike materjalidega. Need odavad ja käepärased materjalid ei tohiks seada piire fantaasiale, küll aga nõuab ehitiste konstrueerimine ja püsivuse saavutamine loojatelt üksjagu insenerimõtlemist.

Rahvusvahelisele konkursile laekunud tööde hulgast valiti sümpoosionil osalema seitse kunstnikerühma viiest riigist, kokku on oodata ligi 35 osalejat.

Külas hakkab tegutsema mitmefunktsiooniline mänguväljak, mille ehitab Itaalia disainerite ja arhitektide grupp ning Soome kunstitudengite Nooralotta Ikoneni ja Katariina Hillo loodav kohaliku taimetoidu restoran-vahetusraamatukogu. Eesti fotohuvilised tutvustavad, kuidas toimib külaelu osana camera obscura, meeskonna juhiks on Daniel Allen. Teine Soome tudengirühm Juha Hilpase eestvedamisel katsetab iidse, kohapealsetel materjalidel põhineva savipõletusahju loomist ja kasutamist. Samuti on loota aktiivset kultuuriprogrammi – filme, tantsu ja varjuteatrit Yagura-stiilis lava ja maborolaeva peal või nende ümber, seda Jaapani-Eesti loomerühmalt, kuhu kuuluvad Masayo Kajimura, Anna Hints jt. Lisaks püüab Eestis loodud rahvusvaheline ERROR collective toimima saada küla enda energiageneraatori.

Küla lööb kihama täna, kui kõigil huvilistel on võimalik kunstnike nädalase töö tulemustest osa saada. Moksville on uudistajatele valla pühapäeva pärastlõunani, konstruktsioonid jäävad võimalusel üles veel nädalaks-paariks. Lisainfo: http://moks.ee

Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Kolleegium S! ja partnerid korraldavad 25. augustil Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS I sümpoosioni „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”.

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist. Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Nende küsimuste üle arutletaksegi Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012. sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi. Loe edasi: Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

MOKSis on tulemas omaalgatuste sümpoosion

I sümpoosion „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”
25. augustil 2012 Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist.

Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Missugune on omaalgatuslike kultuuri- ja kunstipraktikate sotsiaal-majanduslik mõju kogukondadele (majanduslik mõju leidis hiljuti kinnitust konjunktuuri instituudi uuringus)?

Nende küsimuste üle arutleme Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012 sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi.

Loe edasi: MOKSis on tulemas omaalgatuste sümpoosion

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Rahvusvaheline tippkonverents toob Eestisse kodanikuühiskonna uuringute isa

Euroopa vabatahtlike keskuse sümpoosion „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“, mis toimub 4.-6. mail Sokos Hotel Virus, toob Tallinnasse kokku vabatahtliku tegevuse edendajaid kogu maailmast. Konverentsil esineb ka kõikjal maailmas kodanikuühiskonna uuringutega tuntust kogunud Lester Salamon (fotol) Johns Hopkinsi ülikoolist.

Sümpoosion leiab aset tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ning püüab leida vastust küsimusele, kuhu on vabatahtlik tegevus jõudnud ja kuidas edasi minna.

Rahvusvahelise sümpoosioni projektijuht Kristel Varm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) leiab, et tegemist on aasta ühe oluliseima üritusega.

„Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega,“ ütes Varm. „Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?“ rõhutas ta sündmuse erakordsust.

Konverentsil teevad ettekandeid ning juhivad praktilisi töötubasid ning debatte spetsialistid mitmetest Euroopa riikidest, aga ka Kanadast ja USAst.

Üheks peaesinejaks on Lester M. Salamon USA Johns Hopkinsi ülikoolist, kelle suu läbi on kõlanud olulised kodanikuühiskonda puudutavad argumendid, mis on seljatanud riigipeasid kümnetes riikides. Salamon on muuhulgas vastanud küsimustele, millist väärtust MTÜd ja sotsiaalsed ettevõtted ühiskonnas loovad ning mida teha, et nad oma olemasolu veenvamalt tõestada saaksid.

Sümpoosionil osaleb ligi 150 vabaühenduste esindajat, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist üle kogu Euroopa. Eestist on üritusele registreerunud näiteks sihtasutus Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Ürituse korraldajateks on Euroopa Vabatahtlike Keskus (www.cev.be) ning Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee).

Euroopa vabatahtlike keskus (CEV) on üleeuroopaline vabatahtlike keskuste ja arendusasutuste võrgustik, mis ulatub kohalikul tasemel 17 000 ühenduseni. CEVi tegevust toetab Euroopa Komisjon programmi Euroopa kodanikele raames.

Grete Kõrgesaar, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, grete.korgesaar@gmail.com, tel 5648 9202.