Avatud talude päeval Atla mõisas

Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.

Atla mõisaga tutvumas. Foto Urmas Saard
Atla mõisaga tutvumas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve[/pullquote]Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.

Loe edasi: Avatud talude päeval Atla mõisas

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard
1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.[/pullquote]Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Loe edasi: Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Terje Luige iluaias näeb kuiva jõe vallatuid kurve

Kui TÜ Pärnu Väärikate ülikooli suvevaheaega veetvad õppurid Raba talu väravas bussist maha astusid, tervitas neid lustlikul meelel vastu tõtanud perenaine Terje Luik, keda teatakse peamiselt näitleja ja režisöörina, võibolla vähem õpetajana.

Terje Luik oma iluaia kuiva jõe sängis. Foto Urmas Saard
Terje Luik oma iluaia kuiva jõe sängis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühtset tervikut moodustav iluaed koosneb Terje sõnul neljast erinevast osast[/pullquote]Kõige rohkem terendas 50+ õppurite silme ette siiski kultusfilmis “Vallatud kurvid” peaosa mänginud 17-aastane neiu, kelle rolliks oli kaksikõdede Mareti ja Vaike kehastamine. Siiski ei sõidetud nüüd Raplamaale Juuru valla Mahtra küla teele selleks, et meenutada 1959. aasta detsembri lõpul esilinastunud filmi menu. Esmahuviks oli iluaed, mida Terje kujundab ja hooldab juba ümmarguselt 15 aastat.

Aga Terje esmane huvi oli kuulda, kas keegi külastajatest on temast ka vanem. Kelmikal naerul küsides pidi ta siiski tõdema, et üliõpilasedki võivad temast eakamad olla. Kiiruga rääkis Terje üht ja teist endastki. 25 aastat elas ta miljonite inimeste linnas Moskvas, sellest 17 aastat teenis meeldiva tööga leiba Kesktelevisioonis. Eestisse tagasi tulles ta päris sellist elupaika ei saanud, mida alguses igatses ja nii leppis Mahtras ühe maha jäetud paigaga.

Loe edasi: Terje Luige iluaias näeb kuiva jõe vallatuid kurve

Nelja kuninga jalgrattamatk

Nelja kuninga jalgrattaretk on teekond ajaloolisel maastikul. Seda mööda ratsutasid 1343. aastal neli eestlaste kuningat foogti kutsel Paidesse, et arutada talupoegade rahutuste üle, kuid kes reetlikult tapeti Paide ordulinnuses.

Sel aastal sõidetakse seda teekonda jalgratastel.

Teekond saab alguse Padise kloostrist 20.04.2012 kell 14.00. Külastatakse Nissi kirikut, Varbola linnust, Juuru mõisa, Atla-Eeru kõrtsi, Kuimetsa küla, Vahastu kirikut ja linnamäge, Väätsa mõisa, teekond lõpeb Paide ordulinnuses. Varbolas, Juurus ja Väätsal saab kuulata lugusid kohapealse giidi vahendusel.

 

Juuru mõisa territooriumil on ööbimine telkides ja pakutakse suppi (eelregistreerunutele). Toimub ka meelelahutuslik kava.

21. aprilli hommikul algab teekond Paide poole läbi Kuimetsa, Väätsal mõisa külastus, Paides Jürilaat ja õhtul vabaõhu etendus-kontsert „Jürivägi”.

Rajal sõidab kaasa tehniline buss koos meedikuga.

Lisainfo siin.

Juuru Lastekülale pandi nurgakivi

Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.

Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid  osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.

Raplamaa.ee

Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

11. novembril 2011 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE. Täna on HAKUKE-sse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub pidulik avamistseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse“. Päeva lõpetab eeskava ja tantsuga rahvapidu.

Tugeva identiteeditundega aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni kaasaja nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevuse arendamiseks, huvi- ja spordiringide tööks, täiendõppe- ja ühisürituste korraldamiseks. Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvas kõik loetletud puudujäägid, hoones leiavad koha 2-rühmaline lasteaed, raamatukogu, mitmefunktsiooniline saal, seltsiruumid.

Hoone on valminud Kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel. Loe edasi: Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

Järlepa saab haridus- ja kultuurikeskuse

11.11.11 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE.

Aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni tänapäeva nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevust arendada, huvi- ja spordiringe käivitada, täiendusõpet ja ühisüritusi korraldada.

Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvab kõik need puudujäägid: hoones leiavad koha kahe rühmaga lasteaed, raamatukogu, mitme funktsiooniga saal, seltsiruumid.

Avamise päeval on HAKUKEsse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub avatseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse”. Päeva lõpetavad kontsert ja tantsuga rahvapidu.

Raplamaa Oxford Park korraldab kirjandusvõistluse

Juuru Oxford Park

Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.

Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist.  Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.

„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.

„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.

Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.

Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Illustratsioon: Oxford Park
Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011”

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja EttevõtluskeskusSA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Juurusse kavandatakse jätkusuutlikku linnakut

Juurusse plaanitav linnak. Illustratsioon: Oxford Park
Kesk ja Põhja-Euroopa säästevarenduste turuliider Oxford Sustainable Group käivitas Rapla maakonnas Juurus 200-miljoni eurose linnaku „Oxford Park“ arenduse. Tegemist on Euroopa suurima jätkusuutliku arenduse projektiga.

Oxford Park moodustab 560.000 m² territooriumil looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas asuva tervikliku uusasumi. Tipptunnil 30-minutilise sõidu kaugusel Tallinna piirist asuva Oxford Parki on kavandanud Itaalia arhitekt Francesco de Luca Oxford Sustainable Group’ist ja see saab koduks ca 350 perele, kes saavad valida ridaelamute, eramajade, kahepereelamute ja kolmepereelamute hulgast endale sobiva elukeskkonna. Oxford Parki kavandamine algas 2006. aastal, mil alustati detailplaneeringutega. Kogu alale on kavandatud terviklik infrastruktuur, sh. elamu- ja ärimaa, energeetika ja muu taristu, puhkealad jne.

Oxford Park on lõpuni valmis kavandatud kestlik multifunktsionaalne arendus, mis on arenenum kui ÜRO PRI vastutustundlike investeeringute algatamise põhimõtted ning vastab BRE keskkondliku hindamise meetoditele. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Park´i loomisel on kasutatud Oxfordi 360-kraadi Kestlikkuse Indeksit.

Oxford Sustainable Group (OSG) on jätkusuutlike arendustega tegelev ettevõte arenduste väärtusega 2,5 miljardi eurot, millel on esindused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Maltal, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. Ettevõte on üle 6 aastase kogemusega eelkõige taastuvenergia ja jätkusuutlike arenduste alal.

Allikas: Oxford Park, www.oxfordpark.ee

Maailmaparandjate klubiõhtu täna Juurus

Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.

Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.