Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

JV_mehilaneKu sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu

Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli – tunnustõt koorijuht

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Rõugõ krossiklubi kasus

Rouge_kross1
Tsikli hüppäs nigu kunn. Harju Ülle pilt.

«Mis taa hainaga iks tetä, las poisi parõmb sõitva,» muheli Rõugõ valla Vanamõisa külä Pedäjä talo perremiis Tillemanni Ervin, kelle hainamaa pääle om Rõugõ krossiklubi kõrraligu sõiduraa ehitänü ja mitu võistlustki kõrraldanu.

«Poig Siim küsse joba sis, ku Rõugõ koolin opsõ, krossiraa jaos kotust,» kõnõl’ Ervin. «Sis arvssi, et poisi jutt, a nüüt om tä täüsmiis ja esi poja esä. Kolm aastat tagasi nakas’ tegemä, Rõugõ päält tull’ poissõ manu. Nüüt om näil uma rada siin ja külän elu käü.»

«Külän olli poissõl tsikli olõman ja mõtli, et teemi är,» ütel’ Võrolt peri Ilvese Erki, kiä tull’ Rõugõ mehe Liiberti Antiga Siimulõ appi ja tekk’ klubi kats aastat tagasi ammõtlikus. Timahava talvõl astsõ klubi Eesti motospordi föderatsiooni.

Inne jaanipäivä peeti Vanamõisa krossiraa pääl maaha tõnõ suur võistlus ja edimädsel lämmäl pühäpääväl päält vihma tulli krossimehe laembas tettü raa pääle sõitu har’otama.

«Meil om pundin kopamiis kah, ku rata om vaia kaiba, sebimi koskilt kopa ja panõmi timä ruuli,» selet’ Rõugõ krossiklubi vahtsõnõ päämiis Linnu Ahti, ammõdi poolõst Mäetalu sepp.

Tsipa ao peräst näüdäs’ tä, ku väkev hüppemägi kopaga tettü om: tsikli hüpäs’ taiva all nigu kunn perve päält lumpi.

Ahti kõnõl’, et motosport passis sepä hingeeloga häste kokko: virota saa mõlõmba ala pääl. Trenni saa kah ilma perrä tetä, ku uma ao perremiis olõt. Loe edasi: Rõugõ krossiklubi kasus

Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Tiks_Aigi
Tiksi Aigi tütre Anne Leega. Pilt eräkogost

Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo.  Loe edasi: Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Tiirmaa Krista. Pilt eräkogost

Minevä aasta oll’ terven Eestin ubinauputus, a uma ubina lätsi iks liinan häste kaubas. 10 000 uibuga Koolitalo Vanal Tartomaal Aagren (Aakre) möi pia kõik ubina maaha ja pernaanõ Tiirmaa Krista (34) plaan viil mitu hektärri uibit mano istuta.

«Et terven Lõuna-Eestin oll’ hää ubinasaak, sis oll’ seokõrd keerolidsõmb ubinit müvvä,» ütles Krista. Kõgõ parõmbahe läts’ kaubas pernaasõ hindä nimeline sort «Krista». Suurõmb jago ubinist läts’ pääliina puutõhe ja keskmäne kilohind oll’ euro ümbre. Kätte sai Krista tuust tsipakõsõ inämb ku poolõ.

«Kõgõ nõvvõtumb Eesti ubinasort om «Liivi kuldrenett», tuu saa varramba valmis ja müvväs varramba är kah. Mi sordi saava ildamba valmis,» seletäs Krista. «Ku inemine sorti ei tunnõ, sis tä ots silmiga ilosit suuri verevit ubinit.»

Krista tege ubinamahla kah, a ütles, et tuud om keerolidsõmb müvvä ku ubinit: tegijit om pall’o. Liitri hind jääs kolmõ-nelä euro vaihõlõ.

Mahla tege tä Polli tuutõarõndusõ keskusõn. Sääl pressitäs, kuumutõdas, pandas pudõlihe ja silt pääle. Mahla müvväs talopuutõn. «Puhast ubinamahla mi ei tii, teemi ubina-sit’kamar’a- ja ubina-ebaküdooniamahla,» seletäs Krista.  Loe edasi: 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Susi om kõva vastalinõ

Kuldmedälit väärt soe pääluu. Harju Ülle pilt

«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.

Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.

No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.

Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»

Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.»  Loe edasi: Susi om kõva vastalinõ

Kriuhkamehe aastapäiv

Vele Henno (kural) ja Eeri. Pilt eräkogost

Räpinä kihlkunna Vilustõ külä miis Kiudo Henno (Henno Kiudorf, 83) kõnõl’ inne vabariigi aastapäivä üte ummamuudu luu, mille peräst täl, kodokandin tuntul kriuhkamehel, seoniaoni tsipakõsõ hinge vaivas.

«Vabariigi aastapäiv oll’ suur pühä kõigilõ, külä oll’ iks lippõ täüs. Mitte nigu nüüt, et kolmõ-nellä tükkü näet, ku läbi Põlva sõidat! Popsi, nuu es panõ muidoki – lipp oll’ küländ kallis osta,» tulõt’ Henno miilde, kuis inne ilmasõta aastapäivä avvostõdi ja peeti.

Henno perren peeti vabariiki ja sinimustvalgõt lippu suurõ avvo seen. Uma lipp oll’ nii pühä, et üte kehvä nal’a peräst olõssi väiku Henno 1936. aasta Eesti vabariigi aastapääväl piaaigu kõva nahatävve saanu.

«Tuu päiv oll’ mu noorõh eloh edimäne kõgõ häbüväärsemb,» mäletäs Henno. «Naabritaloh elli üts Stalini usku poiskõnõ, Siilivaski Jaan, minost oll’ tä mito aastat vanõmb. Ei tiiä, kuis tälle tuu kommunisti vaim päähä lei.

Mi, tõsõ külä poiskõsõ, lasimi niisama külä vaihõl suusõga ümbre. Timä sääde meid pikkusõ perrä ritta. Lelläpoig Artur oll’ kõgõ pikemb, timäle anti toki otsah verevät värmi rõivakalts ja nii mi läbi külä lätsimi. Ma olli viimäne ja tüke viil viimätsembäs jäämä. Ku ma nüüt olõ luudusõfilme nännü, sõs kilpkunna poigõ vette rühkmine om mu tuukõrdsõ suusatamisõga üttemuudo.  Loe edasi: Kriuhkamehe aastapäiv

Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Laidi Tiiu puutüüoppusõ tunnin omma Tarto Raatusõ kooli 5. klassi poiskõsõ iks himoga tüü man. Leimanni Eve pilt.

«Tüükotussõ pääle oll’ kats kandidaati: ma – naanõ – ja joodik miis. Joodikut nä es võta,» naard Võrolt peri Laidi Tiiu (49) tuud, kuis timäst sai Tarto Raatusõ kooli poissõ puutüüoppaja.

«Nüüt teemi nii, et ärmi võtami viimätsit laudu,» hel’os Laidi Tiiu kõva helü üle klassi. Tüüoppusõ tunni tulnu viiendä klassi poiskõsõ kullõsõ hoolõga minevä aasta ütes Tarto liina aasta oppajas valitut ja tenokirjuga avvostõt oppajat.

Tiiul lätt koolin viies süküs. Seokõrd and tä poissõlõ tetä katõ pääle silla.

Poisi kullõsõ är oppaja nõvvu sillategemises, kaesõ, mändse nägevä vällä silla, miä omma varramba tettü. Märgotasõ sis veidükese ja lättki tüü vallalõ: sae liigusõ, käüki läävä liivapapõr ja liim. Oppaja silmä all saa eski mootoriga massina – vibrosae pääl sillatükke vällä lõiku.

Ku latsõ tüüle nakkasõ, sis Tiiu väega vaihõlõ ei tsusi. «Tuu om latsõ uma looming,» om tä kimmäs. A ku valmis, kaias asju ütenkuun, võrrõldas ja arotõdas, midä sai opitus, miä häste vai halvõmbalõ läts’.  Loe edasi: Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Uma talo raamat perre abiga

Silgu Liivil avidi raamatut «Timpri talu lugu» kokko säädi latsi perre ja mitmõ tõsõ sugulasõ

Tuu olõ-i egäpääväne asi, et tetäs paks ja värmikirriv, kõvvu kaasiga raamat üte hariligu Võromaa talo aoluu kotsilõ. Rõugõ kihlkunna Kogrõ külä Timpri talo pernaanõ Silgu Liivi (68) tekk’ säändse raamadu uma perre abiga.

«Seo om mullõ pühä kotus!» näütäs Liivi talotarrõ, kon tä sündü. Nätä om, et seosama tunnõ käü terve talo kotsilõ, mille Liivi om üten mehe Pauli (70) ja sugulaisi abiga üles ehitänü. Seost suurõst tundõst taloraamat sündümä naas’ki.

Sünnütalo sai Liivi hindä kätte väega kehvän saisun. «Talo jäi 40 aastas piaaigu tühäs ja ütskõrd sõs ma olligi nigu kits katõ hainakuh’a vaihõl, kas talo maaha müvvä – mõts maaha võet, huunit olõ-i inämb, elomaja kah otsast sisse sadanu – vai jättä,» seletäs Liivi, vesi silmänukan. «A sõs tundsõ, et neo omma juurõ, tan lindasõ vanaimä ja vanaesä hing ja hõng.

Tei otsussõ ja ütli Paulilõ kah: ei müü är, las jääs!»

Üten perrega näkk’ Liivi pall’o vaiva, et saasi jäl kõrda Timpri talo, mille vanavanaesä Allasõ Piitre 150 aasta iist Viitenä mõisa käest ostsõ.

Täämbädses om talost saanu illos hää olõmisõ kotus Liivi latsi perrile ja näide sõbrulõ. Loe edasi: Uma talo raamat perre abiga

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Tsia
Mõtsatsia juuskva ütest nurmõst tõistõ, egält puult pistva midägi põskõ. Začeki Sveni pilt.

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult.  Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan soovitas põllumiihil vilä kipõlt är võtta

Uman Lehen kõnõldas ilmajuttu. Põllumehe tahtnu teedä, kas piät vilä kipõlt är võtma vai lask ilm tuud rahulikult tetä, a ilmatarga väega kimmäst vastust ei anna.

«Tunnus, et luudusõl kipõt ei olõ,» ütles Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Seo kuu lõpu poolõ piässi tulõma üts vihmatsõmb aovahe, a septembrikuu piässi tulõma peris illos viil.»

Lepiski Arvi arvas, et põllumehe saava timahava ilosa saagi. «Räpinä kandih om egäl puul väega illos korgõ vili, nii korgõt ei mäletägi!» kitt tä. «Kartol om kah peris illos, ku lätt vihmalõ, sis nakkas muidoki lehemädänik kimbutama, ku olõ-i tuu vasta pritsit. A ega inne saa ei saaki korista, ku vili ja kartol valmis saava. Ku no viil ilosit ja lämmit ilmo pidä, sis lätt tuu muidoki kipõlt.»

Varstu ja Antsla kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan arvas, et parhilla saa ei ütegi as’a pääle kimmäs olla. «Seo suvi om näüdänü, et ei olõ üttegi püsümist,» ütel’ tä. «Mis edasi saa, tuu kotsilõ omma luudusõ-märgi kah väega vastapididse: üte ütlese, et ilm lätt külmäs, tõsõ, et lämmind tulõ viil.»

Tä arvas, et või olla eski niimuudu, et üten Võromaa nukan tulõ hää ilm, a tõsõn kehv. Tuuperäst soovitas Pulga Jaan põllumiihil külh vilä nii kipõlt är võtta, ku saa – miä tettü, tuuga kõrran.

«Minnu huvitas kõgõ inämb, määne tulõ järgmäne talv, a tuu kotsilõ ei ütle luudusõmärgi viil midägi, tulõ süküskuu lõpuni uuta,» seletäs Pulga Jaan.

Umma Lehte saa lukõ Internetist www.umaleht.ee päält

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, kuis üts ettevõtlik kobras tekk Lüllemäe-lähküdse maakodo sanna hindäle elämise, pesä ehit’ aho ala ja aho topsõ puhtas jüredü roovikit täüs nigu olnu täl plaan ahjo kütmä naada.

Uma Leht om iks inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta kõnõlõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivi nii hindäst ku hindä viiest tegosast latsõst.

Saarõ Evar kirotas, kuis käü vällämaalt pruugitu kombaini tuuminõ ja mändsit häti tuu man ette või tulla.

Ruitlanõ om Võõpsoh tagasi ja võrdlõs pääliina pääd Räpinä pääga.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbädsest Umast Lehest saa teedä, kumuudu mitmõ tunnõdu võrokõsõ hindäle uhkõ võrokõisi rahvarõiva pidokuvvõ ehk suurõsärgi saiva. Määne vana Võromaa suursärk vällä näge, tuud sai nikani ku timahava keväjäni nätä õnnõ muusõumin vai mõnõ ütsiku inemise sällän. Umas Pidos lassõ hindäle suurõsärgi tetä kümmekund vana Võromaa tähtsät ammõdimiist ja ka mõnõ naasõ.

Viil om juttu tuust, et Võromaa muusõumin saa nätä Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna näütüst, välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu pildi.

Saa lukõ ka jutuvõistlusõ kõgõ parõmbat nal’ajuttu ja Vello-koomiksit tuust, kuis viil inne euro tulõmist hindä kirsturaha är’pästä.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et Uma Lehe suurõ jutuvõistlusõ võitsõ Mehkamaa juuriga kaitsõliitlasõ Silla Silveri jutt «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve». Luu kirotaja ütel’, et pandsõ hindä elost peri hirmsa juhtumisõ kirja tuuperäst, et ka tõsõ saasi teedä, ku napp om mõnikõrd eloga päsemine. Võidujuttu saa lukõ Uma Lehe perämädse küle päält.

Räpinält peri Pärnaste Eve kirotas tuust, et viil 250 aasta iist panti vana Võromaa latsilõ vanno esieräliidsi nimmi. Timä hindä suguvõsast omma peri näütüses mehenime Pööb ja Hint, naasõnime Helo ja Kado.

Viil om lugu tuust, et Navi külä Ilomäe talo hapnõ kapsta läävä nii häste kaubas, et peremiis Trolla Jaanus tege näid üten pernaasõ Jaanaga tonni nädälin.

Ülekaehus täämbädsest Umast Lehest

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.

Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.

Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.

Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.

Kae perrä: www.umaleht.ee