september 2010 Archives

Šamaani tee algkursus taas algamas

9. – 10. oktoobril 2010 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 9. oktoobri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 10. oktoobri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

Vargamäel maitsti parimaid õuna-pohlamoose

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel peeti eile mihklipäeva. Osalejad said villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Samuti jagati soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna. Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu.

Et Anton Hansen Tammsaare lemmikuks olnud õuna-pohlamoos, siis korraldas muuseum ka selle moosi võistluse. Moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega. Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik moosi keetis, kuid ehk õnnestub tulevastel muuseumikülastajatel proovida tänavust võitjamoosi.

Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011.

Allikas www.jarva.ee

Rapla linna jõepromenaad sai valmis

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus sai teoks – linna jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga. Juba viis aastat tagasi puhastati ja korrastati linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad kiriku juures. Kaks aastat hiljem korrastati jõeveer Rapla kivisillast Sauna tänavani. Kauniks tehtud promenaad sai kiiresti tervisesõprade meelispaigaks.

Viimase etapi kordategemiseks sai Rapla vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust üle 1,7 miljoni, mille abil puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tn haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja muinasjutu sillad. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Jõepromenaadi pidulik avamine toimub 2. oktoobril kell 12.00, kui Rapla linn tähistab oma 17. sünnipäeva.

Allikas www.rapla.ee

Virumaalased avasid innovatsioonimuuseumi

Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised. Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada.

Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.

Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk internetti üles riputada.

Muuseum valmis põhiliselt Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee

Allikas: Innovatsioonimuuseum

Tõrva võõrustab noori norrakaid

Tõrvas toimub 28. septembrist kuni 3. oktoobrini rahvusvaheline noorte projektikohtumine, kus osalevad Hemsedali Muusika- ja Kultuurikooli noored Norra Kuningriigist ja Tõrva linna noored, kes esindavad Tõrva Laulustuudiot, Tõrva Muusikakooli ja Tantsustuudiot Lys.

Nädala jooksul toimuvad Tõrvas erinevad õpitoad, kus mõlema riigi noored õpivad eesti laule, tantse ja pillimänge. Samuti antakse noorte osavõtul 1. oktoobril algusega kell 18.00 Tõrva Gümnaasiumi aulas pidulik kontsert.

Lisaks töötubadele toimuvad ka mitmed ekskursioonid, mille raames külastatakse Tallinna ja Tartu linnasid ja osaletakse Estonia kontserdisaalis tütarlastekoori Ellerhein kontserdil ja Vanemuise kontserdisaalis toimuval Laulukarusselli lõppkontserdil.

Tõrva linna noored külastavad Hemsedali kevadisel koolivaheajal, kus õpitakse traditsioonilisi norra tantse, laule ja pille ning antakse ka ühiskontsert.

Norra lõunaosas asuv Hemsedal on Tõrva linna sõprusvald aastast 2007. Hemsedali vallas elab 2000 inimest ja on üks riigi populaarseimaid mäesuusakeskusi.

Projekti on rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu „Nordplus“ programmi vahenditest.

Allikas: Tõrva linnavalitsus

Seto konverents “Seto saaja” on tulekul

2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents, s´ool aastagal om tulõmah konverents, koh kõnõldas saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl. Oodami ummi mõttidõ ja tiidmisiga konverentsilõ kõnõlõmma kõiki, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus.
Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.
Konverentsi puult omma’ kohvilavva’. Söögi iist tulõ hindäl massa’ ja üümaja kotusõ välläsortminõ ja kotusõ kinnipandminõ jääs õgaüte hindä hoolõst.

Tulõjilõ saadõtas täpsep kiri pääle nime kirjapandmist.

Uma tulõkist anna’ tiidä’ ja ku tahat midägi viil mano küüsüdä, sis helstä’ vai kiroda’ Alumäe Helenilõ: 5294033, helen.alumae@gmail.com

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing

Konverents leiab aset Värskas 9. – 10. oktoobril.

Uue-Antslas on pühapäeval suur pannkoogipäev

3. oktoobril kell 12 algab Uue-Antsla rahvamajas suur pannkoogi pühapäev, seda korraldavad MTÜ Kaksküla ja MTÜ Uue-Antsla vanaemad.

Toimub maitsvate pannkookide degusteermine. Oma pannkooke võivad pakkuda kõik seltsingud, vajalik eelregistreerimine. Lapsed on kohale oodatud Pipide ja piraatide kostüümides. Valitakse kõige pipim Pipi ja kõige julgem piraat.

Esineb Riina Ermeli nukushow ja üheskoos meisterdatakse pikim tammetõruuss.

Info: 5667 6619 (Anti) ja 521 8603

Lehepillerkaar Hiiumaal Ristnas

Ristna looduskeskus Hiiumaal ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki väikeseid ja suuri pillerkaaritama sügisese looduse keskele – et koos nautida sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.

Päeva teemaks puulehed. Jutuks tuleb, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Huvilised saavad proovida „lehekasukat“ ja osavnäpud meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Lehepillerkaar kestab 12.00-15.00.

Ristna looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.

Allikas: RMK

Võrumaal korraldatakse ettevõtlusnädal

Järgmisel nädalal korraldatakse Võrumaal ettevõtlusnädal “Märka võimalust!”, mille raames toimub palju ettevõtmisi nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele eri paigus üle maakonna.

4.-8. oktoobrini peetav Võrumaa ettevõtlusnädal saab hoo sisse 4. oktoobril Mõisa Aidas, kus toimub avaõhtu majandusteadlase ning Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktori Andres Arrakuga teemal „Ettevõtlus päästab Eesti mõõnast välja?!“. 5. jätkub tegevus Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimales, 6. aoktoobril Võru kultuurimajas Kannel.

Ettevõtlusnädala täpsem info ja programm aadressil http://www.vaa.ee/index.php?page=7&id=47

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Maailmaränduritest näitlejad avavad Pärnus fotonäituse

Täna kell 15 avatakse Pärnu Endla Teatrigaleriis fotonäitus “Maailm arlekiini kuues”, kus Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani fotovaliku maailma eri paigus saadud teatrikogemustest.

Endla teatrikohvikus ja Küüni koridorides on näituse raames üleval 34 fotolõuendit, mis kajastavad 2008.-2009. aastal toimunud reisil saadud teatrikogemusi Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Fotod heidavad pilgu nähtud etendustele, teatraalsetele rituaalidele, etenduste ettevalmistamisele, mängupaikadele ja rahvapidustustele.
“Näitus annab aimu, mis oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ning õpitakse, milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides, pakkudes ainest ja teistsugust lähenemisnurka mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas,” rääkis üks näituse koostajatest, näitleja Ott Aardam.

Näitus “Maailm arlekiini kuues” jääb Endla Teatrigaleriisse üles 24. oktoobrini. Edasi on näitus eksponeeritud veel Kuressaare linnateatris, Ugala teatris, Vanemuise teatris ja Theatrumis. Näitust toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, Endla teater, Kuressaare linnateater, Ugala teater, teater Vanemuine, Theatrum. Lõuendid trükkis ja viimistles ArtPrint.

Obinitsas tuleb saviehituse koolitus

Sel reedel, 1. oktoobril toimub Obinitsa Külakeskuses Seto Käsitüü Kogo ja Vanaajamaja ning Piiriveere Liidri korraldatav koolitus “Saviehitised. Savi kasutamise võimalused”.

Ettekannetega esinevad Margus Palolill (MTÜ Vanaajamaja), Knut Klais (MTÜ Savikodu) ja Marko Kikas (OÜ Saviukumaja). Teemadeks Eesti savi ehitusmaterjalina, kergsavihoonete/seinte ehitamine ja savihoonete korrastamine praktikas. Ettekannetele järgneb väljasõit Tobrovasse, vaatama Luikjärve talu suvel korrastatud saviseinu.

Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil. Koolituse osalustasu 100 krooni (sisaldab kerget einet). Registreerimine 29. septembrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56 200 076.

Lisainfo: MTÜ Seto Käsitüü Kogo, www.kogo.ee

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Tartu Lutsus algab homme vene kirjanduse nädal

Homme, 27. septembril algab Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse nädal, mille jooksul on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatel raamatusõpradel võimalik kohtuda kirjanikega, kuulata autorilaulu, osaleda kirjanduskohvikus ja osta venekeelseid raamatuid. Viiendat korda teoks saava kirjandusnädala sündmused toimuvad peale keskkogu ka Annelinna raamatukogus ja Tartu vene lütseumis ning neid jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Seekordsel kirjandusnädalal tutvustavad oma loomingut kaks kirjanikku. Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi autoriõhtu toimub 28. septembril linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake.

Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov kohtub lugejatega 29. septembril Tartu vene lütseumis. Raamatukogu kirjanduskohvikus on vaatluse all kevadel kirjandusfestivali Prima Vista külastanud Dmitri Bõkovi romaan „Mahakantud“. Tuntud vene kirjaniku, publitsisti ja kirjandusteadlase loomingust räägib Olga Einasto.

Kirjandusnädal algab 27. septembril noorteüritusega, selle külaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja kollektsionäär Samuel Golomb. Nädala muusikaõhtu sisustavad tänavu laulja Sergei Bai ja flamenkotantsija Aleksandra Bobrova. Sündmustele paneb 2. oktoobril punkti perepäev “Kuhu panna Krõll?” Annelinna raamatukogus, samas saab vaadata ka Elizabeth Warneri fotonäitust „Vene küla briti silmade läbi“.

Kirjandusnädala korraldaja Nadežda Gerjaki sõnul alustas ta viis aastat tagasi ettevõtmist seetõttu, et Tartus toimus vene keelt kõneleva või vene kirjandusest huvituva lugeja jaoks vähe üritusi. Nüüdseks on kirjandusnädalast saanud traditsioon, mis toob ühte saali kokku nii eesti kui ka vene rahvusest kirjandushuvilisi. Korraldajad on seadnud eesmärgiks vene kirjanduse ja Eestis elavate vene keeles kirjutavate autorite tutvustamise.

Kõik üritused on osalejatele tasuta. Kirjandusnädala täpse kava leiab huviline raamatukogu kodulehelt www.luts.ee.

Täiendav teave: Nadežda Gerjak, tel 746 1041

Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Hiiumaa kõrtsmik testib naturaalmajandust

Juba poolest augustist peale on Hiiumaa söögikohtade seis nutune. Paljud panevad uksed mai keskpaigani kinni, mõnel õnnestub talveaeg kuidagiviisi vireledes üle elada. Priiankru peremees Tarvo Nõmm loodab ettevõttel hinge sees hoida ühe Iiri pubi eeskujul kaupa kauba vastu vahetades, kirjutab Hiiu Nädal.

Priiankru kõrtsmik — Foto: Urmas Lauri, Hiiu Leht

Iirimaal on mustmiljon pubi ning ilmselt on paljud neist praeguse kriisi ajal uksed sulgenud. Rahapuudus on ju kõikjal kriisist räsitud maades. “Leidsin internetis ringi kolades, et üks pubipidaja üritab seal omamoodi naturaalmajandust juurutades ellu jääda,” räägib Tarvo Nõmm. Heal ideel tuleb sabast kinni haarata ja nii otsustas Nõmm, et proovib talvisel Hiiumaal kartuli ja küttepuud ringlusse meelitada.

Idee ise on imelihtne. Joogi- või söögihimuline haarab rahakoti asemel kaenlasse halupundi või kartulikessi ning tuleb sellega Priiankrusse. “Mul on palju õlut, keegi on aga hädas, et kartulisalv ajab üle,” arutab Tarvo Nõmm. “Kartul sulle, õlu mulle, puupunt mulle, lambapraad sulle,” parafraseerib muusikunagi tuntud Nõmm üht Kuldse Trio kunagist menulaulu.

Allikas: hiiunadal.saartehaal.ee

Rahvusvaheline orienteerumisjooks Põlvamaal

Eile ja täna Põlvamaal Kadajal peetav rahvusvaheline orienteerumisjooks Suunto Games tõi võistlema sportlasi kuuest riigist. 22. korda peetava võistluse korraldamise au on viiendat korda usaldatud OK Põlva Kobrasele.

Esimest korda viis OK Põlva Kobras võistluse Põlvamaal läbi 1988. aastal Mammastes, seejärel 1990. aastal Värskas, 2002. aastal Kärsal, 2005. aastal Taevaskoja küla lähedal ning sel aastal siis Kadajal.

Võistluskeskus asub Põlva Agro põllul, enne Kadaja liivakarjääri. Seal korraldatakse ka parkimine, pesemine, toitlustamine. Osalejaid on registreerunud 626. Võisteldakse 50 võistlusklassis, vanuses 6 kuni 85 aastat.

Korraldajate, OK Põlva Kobrase liikmeid on rajale minemas 42 ja OK Peko liikmeid 11. Osavõtjaid on lisaks eestlastele veel Lätist, Rootsist, Venemaalt, väga palju Soomest ja esindatud on ka Islandi orienteeruja. Enamik võistlejaid ööbib ümbruskonna majutuskohtades.

Pühapäeval kell 10.00 alustatakse viitstartidega, st esimestena stardivad eelmise päeva võitjad ja siis nende järel järgmised – vastavalt sellele, kui suur ajaline kaotus oli. Kes esimesena finišijoone ületab, on võitja.

Autasustamine on planeeritud juba kella 13.30-ks. Võistlusklasside võitjatele paneb auhinnad välja Soome kompassifirma SUUNTO.

Kogu info on kättesaadav OK Põlva Kobras kodulehel: http://kobras.polvamaa.ee/suunto-games

Allikas: polvamaa.ee

ITrotid kutsuvad uue meedia visioonikonverentsile

ITrotid kutsuvad esmaspäeval, 27. septembril kel 10 algavale uue meedia visioonikonverentsile Tallinnasse Solarise keskuse Tallinna pressikeskusesse.

IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.

Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

Esimene osa: Mis on uue meedia sisu?
Ega seal miskit keerulist pole. See on tekst, heli, liikumatu ja liikuv pilt. Jätame seekord veel lõhnad ja muu sellise välja.
Liikumatust pildist räägib Toomas Tuul, liikuvast pildist Rein Maran, helist Tauno Makke ja tekstist Aarne Ruben.

Teine osa: Kuidas seda kõike näidata?
Kuvamisest räägib Andres Toodo, levimisest Urmas Lett, autoriõigustest Kalev Rattus, levitamise eetilistest probleemidest Tõnu Samuel, televisioonist Artur Granström.

Kolmas osa on arutelu: Kuhu uus meedia liigub?
Konverents toimub eesti keeles. Moderaatorid Tiit Lepik ja Kaido Einama. Tõenäoliselt lisandub veel esinejaid. Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse.

Kaasa aitavad Looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised.

Osavõtutasu ühele inimesele koos käibemaksuga 600 krooni (ei sisalda toitlustamist).

Info ja registreerimine: Tiit Lepik, ITrotid OÜ juhataja, e-post tiit@itrotid.ee, tel 51992928 ja 6010704.

Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Kaemalda sjoolõ, õt Meremäe volikogo sääd` kahtluse ala Peko soovi ja ülembtsootska sõna` kõrralda järgmine kuningriik Obinitsah, otsust` rahvas, õt just sääl saagi järgmise aastaka kuningriigipäiv olõma.

Ülembtsootska Raudoja Ahto sõnul saa-ai timä sjood asja peris ütsindä otsusta, koh kuningriik tulõ – tuud piät õks vallavanemp ka kinnitama`. „A vallvanemp tahtnu-us üteldä ja volikogu kah õs võta kimmäst saisukotust, koh sõs kuningriik olõma piäs,“ selet` Raudoja.

Ni kutstigi kokko kuuholõk koh sõs inemise saiva sõnna võta ja vällä üteldä uma arvamisõ. Meremäe vallavanemp Lillmaa Villu kõnõl`, õt innekõkkõ huvitas vallavaltsust taa, kuis säänest üritust ütiselt tetä, ni õt kaasat` olesi kõk valla nuka`.

Setomaa kultuurivedosnik Hõrna Aare rõhut`, õt alatõh sjoost sajandist om kuningriigi tegijäte seah kokkolepe, minkä perrä piäsi kuningriik ütskõrd Meremäel ja tõõnõkõrd Obinitsah toimuma`. „Kas parhilla om sjoo põhimõtõ kahtluse alla säet?“ küsse Hõrn.

„Ma` tiia-ai` koh kohvitarõh sjoo kokkolepe om sõlmit,“ ütel taa pääle Meremäe volikogu esimiis Vares Arno. Timä arvatõh piäs kõk valla sündmuse Meremäel olõma, sest sinnä sai tuu jaost jo plats ehit.

Kuuholeku edesiarenedeh paistu a, õt inämalejaole kohalõtulnuist om kõrdadõh tähtsamp taa, kuis kuningriiki kõrralda ja tetä ni, õt olõs tetüs, mitte a poonata taa üle, koh tä sõs õks olõma saa. „Olgõm õnneliku taa üle, õt sjoo asi om mi kõrralda. Õnn om parhilla mi käeh, sest 7000 inemist om mi valda tulõmah,“ ütel` Kooser Viivika. Loe edasi: Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Karud näitavad end Pärnumaal

Maal elavate inimeste sagenevad kohtumised karuga on tekitanud küsimuse, kui palju neid suuri kiskjaid meie metsades liigub ja kui verejanulised karud tegelikult on, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnumaa naised, kes augusti lõpul Ikla kandis, Jaagupi lähedal ja Häädemeestel karu kohtasid, arvavad, et olukord on väljunud kontrolli alt ja küla lähedale tunginud ohtlikud loomad tuleks maha lasta.

Jaagupis Juta Häidma aiamaal porgandeid närinud noorest karust ajalehes kirjutamise järel helistas toimetusse naine Iklast. Tema koduõue läheduses oli noor karu end näidanud 27. augustil, paar päeva enne Jaagupi porgandivargust.