Võrus algas väikekandle kursus

Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus koostöös MTÜga Hilaroga alustab väikekandle kursusega, mis kestab kaks korda kuus õhtuti oktoobrist aprillini. Kursuse lõpetanu tunneb väikekandle mänguvõtteid, oskab neid rakendada ja on suuteline mängima pillilugusid üksi või ansamblis.

Kursuse sihtrühmaks on pedagoogid (lasteaia-, klassi- ja muusikaõpetajad) ja pärimuskultuuri huvilised Lõuna-Eestis. Kursuse eesmärk on omandada elementaarne kandlemänguoskus, täiendada kandlemängu vilumust , mängijate arvu suurendamine, setu kandlekultuuri mitmekesistamine. Õppekava maht on 88 tundi, sellest auditoorset õpet on 58 tundi ja iseseisvat tööd 30 tundi. Tunnistuse saavad need kursuslased, kes on osalenud õppetöös vähemalt 75 protsendi ulatuses tundide mahust ning ette mänginud ühe kursuse jooksul õpitud pilliloo.

Kursused toimuvad Võru Loovuskoolis Lembitu tn 2 õhtuti kaks korda kuus: 29.sept, 6.okt, 20. okt, 3. nov, 17. nov, 1. dets, 15. dets, 12. jaan, 26. jaan, 9. veebr, 23. veebr, 10. märts, 23. märts, 6. aprill, 20. aprill.

Kursuse õpetajad on Milja Udras ja Kersti Kamberg.

Registreerimine: 55603891, milja.beebikool@mail.ee

Linnainstallatsioonide projektikonkurss LIFT11

Veel loetud päevad oodatakse Tallinna linnainstallatsioonide projektikonkursile linnakunsti projekte. Triin Talk koos paari sõbraga teeb kindlasti ühe väikse projektikese Kalamajja ranna äärde. Konkurents on oodatud!

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames toimuva linnainstallatsioonide festivali LIFT11 sissejuhatav üritus „LIFT UP!” toimub täna 2010 kell 19 Tallinnas projektiruumis MÄRZ aadressil Olevimägi 7.

LIFT11 on linnainstallatsioonide festival, mis toimub Tallinna avalikus ruumis ajavahemikus mai kuni september 2011. Festival on üks Tallinna Kultuuripealinna ettevõtmistest.

Linnainstallatsioonid – kunsti, arhitektuuri, disaini ja maastikuarhitektuuri piirimail seisvad objektid – püüavad ergastada meie kohatunnetust, pakkuda kriitilist või humoorikat kommentaari linnakeskkonnale, juhtida tähelepanu kohalike kogukondade harjumustele, probleemidele, unistustele. Kõnetada – küllap üpris eri moel – nii põliselanikke kui kultuuripealinna turiste, teravdades ruumikogemust ning esitades küsimusi kohaidentiteedi ja ruumikasutuse kohta.

Sügisel toimuva konkursi tulemusena valitakse teostamiseks kümmekond installatsiooni, mis jäävad linnaruumi kevadest sügiseni 2011. Kesklinna ja selle ümbruse asumitesse loodavad kohaspetsiifilised teosed ja ruumid võimaldavad tuua esile Tallinna „postkaardikuvandist“ erinevaid kohti ja pakuvad suve jooksul ka võimaluse erinevate seotud ürituste jaoks.

Festivali kuraatorid on kunstiteadlased Maarin Mürk ja Ingrid Ruudi ning arhitektid Margit Argus ja Margit Aule.

Vaata lisa: http://lift11.ee/lift11

Põlvamaa ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Esmaspäeval, 4. oktoobril algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärk on väärtustada ettevõtlikkust ja ettevõtjaid. Põlvamaal toimub nädala jooksul rida üritusi, millest võivad osa saada nii ettevõtjad, õpilased kui ka majandusest ja ettevõtlusest huvitatud.

Ettevõtlusnädala avab esmaspäeval kell 13 algav majandusfoorum Räpinas, vastavatud Räpina hotellis.

“Eestis ja Põlvamaal võiks ettevõtjaid rohkem olla. Inimesi, kes julgevad riske võtta ja kes
annavad teistele inimestele tööd. Nende julgustamine ja lugupidav suhtumine neisse on meie kõigi kätes,” sõnas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, kes räägib majandusfoorumil riigi majandus- ja eelarvepoliitikast 2011. aastal.

Esmaspäeval toimuva ringkäigu kaudu Põlvamaa ettevõtetes saab piiluda ka ettevõtete köögipoolele. Eelregistreerimise alusel on võimalik külastada AS Lõuna Pagarid, OÜ Aini Metallitooted, OÜ Sanbruno ja AS Kagureis. Majandustunnid toimuvad nädala jooksul Värska gümnaasiumis, Räpina aianduskoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Tänavuse aasta ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö. Sellest märksõnast ajendatuna toimub neljapäeval, 7. oktoobril Kanepi seltsimajas Kagu-Eesti ettevõtluspäev. Piirkondlikul seminaril keskendutakse eelkõige neile sektoritele, mis piirkonnas tööd ja leiba
pakuvad – toidu- ja puidutootmine ning turismimajandus.

Koos arutatakse, millised on tulevikuperspektiivid ja koostöövõimalused ning tutvustatakse ühisturunduse võimalusi ning ettevõtete kogemusi ühisturundusest.

“Kagu-Eesti ettevõtluspäev on ainus Põlva-, Võru- ja Valgamaa ettevõtjate kohtumispaik, teadmiste kogumise ja arutelude foorum. Loodame, et ettevõtjad ja ettevõtlusega alles alustajad leiavad päeva jooksul peale uute teadmiste ja ideede ka koostöökontakte,”
tutvustas päeva SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana
Plakso.

Täpsemat infot Põlvamaa ettevõtlusnädala ürituste ja neile registreerumise kohta saab Põlvamaa portaalist või diana@polvamaa.ee.
Kõik üritused on osalejatele tasuta.
Lisainfo: Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja, tel: 799 8958 ja 506 6568, kaire.mets@polvamaa.ee

Reeli Kork

Kukrusel avatakse homme maailma esimene Polaarmõis

Miks mammutid välja surid? Kus asub Sannikovi maa? Nendele küsimustele võib vastuse saada homme Ida-Virumaal Kukrusel maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli kodupaigas uksed avavas maailma esimeses Polaarmõisas.

Vastvalminud Kukruse Polaarmõisas on väärikas ajalugu ja põnev teema esitatud modernselt interaktiivsel moel. Külastaja saab astuda 19. sajandi lõpu polaarlaeva kajutisse, vaadelda polaartaeva tähti, diskuteerida Robert ja Eduard von Tolliga ning filmide ja interaktiivsete maakaartide kaudu sooritada retke von Tolli unistuste sihtpunkti Sannikovi maale. Soovi korral saab ennast jäädvustada ajastutruudes rõivastes ja panna oma unistused kirja gooti stiilis.

Aastaid eitavatest vastustest hoolimata Kukruse mõisa renoveerimise eest võidelnud Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul oleks patt Eesti inimestele polaartemaatika tutvustamisel jätta kasutamata fakt, et maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli juured on just Ida-Virumaal Kukrusel.

“Maailma esimese Polaarmõisa avamine on oluline samm nii vallaelanike kui ka kogu Eesti rahva jaoks,” rõõmustas Etti Kagarov. “Lähimad Von Tollide teemalised muuseumid on Venemaal  ja Norras, kuid sarnast Polaarmõisa kontseptsiooni pole varem loodud. Tulevikus kujuneb mõisast temaatiline õppe-ja meelelahutuskeskus.”

Kukruse mõisa renoveerimist rahastas Eesti Regionaalarengu Fond meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” raames 24,5 miljoni krooni ulatuses.

Info lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta www.kukrusemois.ee

Tartu loomemajanduskeskus sai arenguks 4,4 miljonit

Tartu loomemajanduskeskus sai Läänemere piirkonna programmist 4,4 miljonit krooni projekti Urban Creative Poles elluviimiseks. Projekt toob kokku viis Läänemere piirkonna linna eesmärgiga tugevdada neis linnades loomemajanduse arengut ja väärtustada loomemajandusega seotud ettevõtmisi.

Projektis osalevad  peale Tartu keskmise suurusega linnad Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Lätist, igas linnas on kaks projektipartnerit – linnavalitsus ning loomemajanduse valdkonnas tegutsev uurimis- või koordineerimisasutus. Tartut esindavad projektis linnavalitsus ja loomemajanduskeskus.  Tartu linna panus projekti on ligi 600 000 krooni.

Tartu loomemajanduskeskuse arendusjuht Külli Hansen  ütles positiivset uudist kommenteerides, et tänu projektitoetusele saab Tartu liikuda oma tegevuses uuele tasemele ning võrrelda Tartu loomemajanduse arengut teiste Euroopa linnadega.

“Projektis saame teha koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega palju laiemal tasandil ning alustada protsesse, mis aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning suuremale innovaatilisusele loomemajanduse valdkonnas,“ sõnas Hansen.

Tartu linn osaleb kolme projektiaasta jooksul erinevates linnadevahelistes ühistegevustes, nagu rahvusvahelised koolitused ja mentortegevused, rahvusvaheline turundus ja muud osalevate linnade koostöötegevused.

Tartul on projektis ka kaks kaalukamat kohustust, mille kaudu saab toetada kohalikke ettevõtjaid. Esiteks tuleb korraldada suurem rahvusvaheline konverents, mis keskendub loovettevõtluse arendamisele. Teine ülesanne on välja töötada kogu projekti tulemusi ja teadmisi koondava internetikeskkond. „Loodame teha niisuguse keskkonna, mis edastab sisukat infot kogu projekti ja kõikide projektis osalevate linnade kogemustest ning on samas kasutatav käsiraamatuna teistele Euroopa linnadele, mis soovivad oma loomemajanduse valdkonna arengut süsteemselt planeerida,“ lisas Külli Hansen.

Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin sõnas, et projekti kaudu toob loomemajanduskeskus Tartusse 4,4 miljonit krooni, mille eest saab tellida teenuseid ja pakkuda tööd paljudele Tartu linna ettevõtjatele. „Loodame projektiga tõsta Tartu kui rahvusvaheliselt tunnustatud loova ja ettevõtliku kultuurilinna mainet,“ lisas Oreškin.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Antsla ehitab laupäeval talgute korras terviserada

Laupäeval, 2. oktoobril on kõik antslakad oodatud Antsla tervisraja ehitamise talgule. Talgupäev algab kell 10 ja kestab kella 14ni. Kogunetakse Kasumetsa ääres puuvirnade juures.

Tööks on oksade kokkukorjamine ja raja puhastamine ning rajaga tutvumine. Raja pikkus on 2,5 km, seega jagub tööd  paljudele. Kaasa palutakse võtta hea tuju, selga panna sobilikud riided ja jalga kindlasti kummikud. Pärast tööd pakutakse talgusuppi.

Tallinna lastemuuseum eksponeerib laste kogumispisikut

Alates septembri lõpust saab lastemuuseumi teisel korrusel uudistada uut näitust “Kogumispisik”.

Väljapanek püüab heita pilku  kogumisharrastuse kaudu erinevate põlvkondade lapsepõlve, tutvustades laste hulgas populaarsemaid ning oma ajale kõige tüüpilisemaid kogumisobjekte alates 1950.aastatest kuni praeguse ajani, lisandiks mõned põnevamad erandid. Eksponeeritud esemed pärinevad arvukatest erakogudest ning Tallinna
linnamuuseumi kogust.

Näituse koostas Tuuli Silber. Kujundasid Kristiina Nurk ja Tuuli Silber.

Endiselt on avatud ka muuseumi püsiekspositsioon ”Need vanad armsad
mänguasjad”.

Lastemuuuseum Tallinnas Kotzebue tn 16 on avatud K-P kl 10.30 – 18 (kassa suletakse kl 17.30). Alates 1. nov. kl 10.30 – 17 (kassa suletakse kl. 16.30). E, T suletud.

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Koiva pärandkultuurirada
Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK

Reedel kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta

Reedel, 1. oktoobril kell 18 toimub Kanuti Gildi saalis Tallinna ülikooli koreograafia osakonna poolt Mait Agu mälestuseks korraldatud etendusõhtu, kus antakse välja iga-aastane Mait Agu nimeline stipendium, esitletakse Mait Agu raamatut ning kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta, mis lõppeb tema 60ndal sünniaastapäeval täpselt aasta hiljem.

Kaheosalise ning kokku ligi 3 tundi (osaliselt vabas vormis olemise ja kohtumise ajaga) kestva etendusõhtu jooksul taasesitatakse kahte sellekevadist bakalaureuseõppe diplomilavastust: Kristina Raja “Nagu riik riigis” ja Kristiina Kapperi “21:11”.

Õhtu teises osas esitleb enda mõnusat suvist kontsertprojekti koostöös jazzmuusikute Jaak Sooääre, Raul Vaigla ja Tanel Rubeniga koreograafia osakonna tantsuteater Tee Kuubis.

Etendusõhtule on eriliselt oodatud koreograafia osakonna vilistlased, kuid ka kõik teised huvilised.
Pileteid (50.-/25.-) on võimalik osta pool tundi enne etendusõhtu algust kohapeal. Sooduspiletid kehtivad koreograafia osakonna vilistlastele eelregistreerimisel.

Eelregistreerimine ja lisainformatsioon: Karmen Ong, karmeno@tlu.ee , 5214524.

Pühapäeval kogunevad eakad Rakveresse konverentsile

Lääne-Virumaa Pensionäride Liit korraldab rahvusvahelise eakate päeva puhul arvult juba seitsmenda konverentsi 3. oktoobril algusega kell 11 Rakvere spordihallis Kastani tn 12.

On meeldivaks tavaks saanud, et oktoobri algul toimuvat rahvusvahelist eakate päeva tähistatakse mitmesuguste eakatele mõeldud üritustega. Olgu need siis sportlikku, pidulikku või informatiivset laadi, tahetakse sellel päeval eriliselt rõhutada eaka inimese panust ühiskonna heaks ja avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Konverents toimub tänapäeval eakatele väga aktuaalsel teemal “Tervislik eluviis tagab pika eluea”. Põhiteemat käsitleb oma ettekandega Tallinna tehnikaülikooli professor Raivo Vokk. Käsitlemist leiavad ka pensionisse puutuvad teemad, mida valgustavad Maile Kubjas sotsiaalministeeriumist ja poliitikud, ning muud eakaid huvitavad teemad nagu eurole üleminek, mille kohta annab selgitusi Swedbanki Rakvere kontori juhataja Tiia Saremat.

Osavõtjate registreerimine algab kell 10.30. Ettekanded on planeeritud kuni kella 14, mille järel on lõunasöök osavõtjaile. Pärast lõunat saavad sõna kõik soovijad eakate organisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest jt, kellel on midagi asjakohast öelda.

Sõnavõttudele järgneb kontsert.

Kõrvalruumides toimub käsitöö ja kunstitaieste müüginäitus, kuhu on oodatud kõik, kellel on midagi näidata või pakkuda. Korraldajad ootavad eakate konverentsile ka ravitee, meesegude ja muid tervisega seotud pakkumisi.

Osavõtusoovist on kindlasti vajalik teatada telefonil 322 3071 või 5695 2282 – Vireni Haho (Pensionäride Liit), 322 2330 – Anne Nõlvak (Pensionäride päevakeskus) või 324 3615 – Urve Liivak (Pensionäride Liit).

Metsaülikool korraldab loengusarja konflikti ennetamisest

Tartu ja California ülikooli professor Rein Taagepera

Professorid Rein Taagepera, Marju Lauristin, Lauri Mälksoo, Tõnu Lehtsaar, Jaanus Harro ja Tiia Tulviste peavad kuni kevadeni toimuvas seminarisarjas “Konflikti ennetamine” loenguid konfliktide ennetamise teemadel alates lapse ja vanema konflikti ennetamisest kuni rahvusvahelise konflikti ennetamiseni.

Kõrgetasemelise seminarisarja korraldab Metsaülikool, kaugem plaan on teostada president Lennart Meri omaaegne idee rajamaks Eestisse konflikti ennetuse teaduskeskus.

Loengud koos järgneva töötoaga toimuvad teisipäeviti kl 18.00 – 20.30 Korp! Filiae Patriae konvendis (Struwe 4, Tartu) järgmise ajakavaga:

12. oktoober / KONFLIKTI VÄLJAKUTSUMINE JA ENNETAMINE
loeng – Rein Taagepera, TÜ ja UCI politoloogia professor
töötuba – Metsaülikooli juhatus

9. november / SUHTLUS
loeng – Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
töötuba – Tõnu Lehtsaar

8. veebruar / GEENIDE JA KESKKONNA MÕJU KÄITUMISELE
loeng – Jaanus Harro, TÜ psühhofüsioloogia professor
töötuba – Jaanus Harro

8. märts / LAPSE JA VANEMA VAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor
töötuba – Tiia Tulviste

12. aprill / ETNILISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor
töötuba – Eva Rein,TÜ inglise filoloogia assistent

10. mai / RAHVUSVAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
töötuba – Lauri Mälksoo

Kuna seminarid moodustavad ühtse terviku, soovitab Metsaülikool huvilistel osa võtta kogu seminarisarjast. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine Metsaülikooli kodulehel.

Von Krahli Akadeemia 2010: sünd, surm, seks

Kava: www.vonkrahl.ee
Just sellist pealkirja kannab Von Krahli Akadeemia 2010, mis seekord toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Raskete teemade ja kerge meele ühendamine ning vastupidi, on olnud Von Krahli Akadeemia lipukirjaks juba aastast 2003. Uskudes, et teadus, filosoofia ning kunst on eelkõige selle jaoks, et elamist elamisväärsemaks ja kergemaks muuta, võtab seekordne Von Krahli Akadeemia luubi alla inimese seksuaalsuse aastal 2010 ning avab ja analüüsib seda nii teaduse, argipäeva kui ka poeetilise tasandi muutujana. Kartmata rumalaid küsimusi, kuid peljates akadeemilist autismi, saavad kõik soovijad osa loengutest, diskussioonidest, etendustest, filmidest ja näitustest, mis antud temaatikat puudutavad.

Onkoseksoloogia, transgender, väärikas elu lõpp, religioon ja seksuaalsus, intiimsuse erinevad tasandid, puudutus, pornograafiline keha on ainult osa temaatikast, millega Von Krahl soovib tõsta eestlase teadlikkust iga inimese identiteedi lahutamatust tahust – seksuaalsusest. Selle teooriast ja praktikast, ohtudest, ideaalidest, lootustest ning vastutusest.

Esitused ja ettekanded toimuvad Tallinna vanalinnas: Von Krahlis (Rataskaevu 10) ja Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30).

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Aivar Ruukel (fotol) on see julge Soomaa mees, kes Eesti ökoturismi ühenduse esimehena võttis julguse korraldada Euroopa esimene ökoturismi konverents Eestis. Konverentsi ametlik osa lõppes eile õhtul, kuid juba enne konverentsi oli õhus tunda, et kokku tulnud inimesed on valmis ka edaspidi koostööd tegema. Aivar Ruukelit intervjueeris Pärnu konverentsil Elina Kononenko. Loe edasi: Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Suvetormid tegid metsadele päris suurt kahju

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.

Võrus kaovad autodelt peeglid

Foto: fotoalbum.ee
Võru politsei palub abi seoses sellega, et linnas varastati ööl vastu teisipäeva paljudelt autodelt peeglid.

Luha tänaval varastati maja ette pargitud BMW-lt mõlemad peeglid, kahju 14 000 krooni. Olevi tänaval varastati maja ette parkimisplatsile pargitud sõidukilt BMW kaks küljepeeglit, kahju 26 000 krooni. Samal tänaval pargitud sõidukil Audi A8 läksid kaduma küljepeeglite klaasid. Sarnased vargused toimusid ka Vilja tänaval, Kooli tänaval ning Koreli tänaval.

Võru politsei palub kõigil, kes teavad midagi nendest vargustest või kellele on pakutud peegleid odavalt müüa, teatada politsei lühinumbril 110 või telefonil 5220910.

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Foto: www.uganditk.ee
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Anna koos paljude eurooplastega oma hääl GMOde vastu!

Veebileheküljel Avaaz.org kogutakse allkirju geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastu. Kui miljon häält on koos, saab GMOde vastase pöördumise esitada Euroopa Komisjonile.

Miljon häält on kohe-kohe kokku saamas, hääli lisandub kõikjalt Euroopast metsiku kiirusega.

Kui oled GMOde vastu, anna oma hääl siit: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/?vl

Põhjus, miks Avaaz.org  allkirju koguma hakkas, seisneb selles, et hiljuti kiitis Euroopa Komisjon pärast 12 aastat heaks geneetiliselt muundatud vilja kasvatamise, seades sellega GMOde kasvatajate lobitöö rahva huvist olulisemale kohale. 60 protsenti eurooplastest arvab, et enne kui asume kasvatama geneetiliselt muundatud kultuure, peame omama rohkem informatsiooni, millist kahju võivad need tekitada tervisele ja keskkonnale.

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

Foto: unehoiukeskus.kubija.ee
ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.

Rõuges peetakse laupäeval kapsapäeva

Eeloleval laupäeval, 2. oktoobril korraldab Alt-Lauri talu Võrumaal Rõuges kapsapäeva. Kapsapäeval õpitakse tegema hapukapsast, süüakse kapsapitsat ja kapsa-klimbisuppi. Samuti maitstakse kohalikus talupoes erinevaid kapsasorte. Kapsapäeva jututoas räägitakse, kuidas kapsast kasvatada, koristada, säilitada. Soovi korral saab kohalikult põllult ise talvevarusid korjata.

Kapsapäeva algus on kell 11. Ürituse korraldavad Rõugemaa toiduringi talud.

Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava

Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.

Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.

Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.

Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.

Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.