Alanud kuu toob Otepääle põneva ja inspireeriva ürituse – maalimatkad, mis toimuvad 4., 5. ja 7. augustil. Ainulaadne jalgrattamatk koos juhendatud maalitöötoaga annab osalejatele võimaluse tunda end kui Pallase-aegsed kunstnikud, kes lõid oma surematud teosed lummaval Otepää ümbruse maastikul.
Projekti “Kes mäletab viimasena? Kes mäletab paremini?” raames kootakse detsembris Kadrina rahvamajas ühistööna suur rüiutehnikas vaip. Kogukonna koostöös valminud teost eksponeeritakse jaanuaris Tütar galeriis toimuval näitusel.
Eesti kunstnik Ines-Issa Villido lõi ainulaadse suitsukonidega kaetud vaalakujulise skulptuuri, mille eesmärk on juhtida tähelepanu üleilmsele merereostusele. Skulptuuri jaoks kulus üle 30 000 suitsukoni ja seda eksponeeritakse Saaremaa looduskaunil Illiku laiul.
10.-12. veebruaril toimuv visuaalkunstifestival “Viljandi Tuled” avastab talvist väliruumi. Nii leiab programmist sel aastal Martin Makarevitši väliinstallatsiooni, Kerttu Kruusla valgusmaalingute tänavanäituse, Lemoot Kompanii performance’i, Adeele Jaago väliruumi luulelüürika ning koostöös Kogukonnakinoga välikino seansi.
Võsu rannas, vetelpääste hoone kõrvale loodavate skulptuuride teemaks on valitud „Unistus”. Liivaskulptuuride meisterdamise teemapäev leiab aset 10. juulil kell 11 kuni 16.
Kuurortlinnas Tõrvas valmis viiemeetrine liivaskulptuur, millel on kujutatud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid osana kuulsast New Yorki Vabadussambast. Hiiglaslikku liivaskulptuuri aitasid ehitada Tõrvas elavad Ukraina sõjapõgenikud ning mõte sai teoks tänu kohalike ettevõtjate toele.
Pärnu tänavakunstnikul Kryptikul valmis Pärnu linnavalitsuse poolt Kesklinna sillale tellitud pikk horisontaalne seinamaal, mis on tehtud vana foto järgi. Omaaegsel ülesvõttel oli vaade (tõenäoliselt Pärnu) jõele ning nüüd kaunistab see pilt Kesklinna silla sadama poolset külge.
Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu. Kõrgust on „Ussikuningal“ kümme ja laiust lausa üheksateist meetrit. Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.
Väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art jätkuna lõid rahvusvahelised kunstnikud 12. – 15. juulil seinamaalid Tudulinna lastekodu ja Jõhvi Vene Põhikooli väliseintele. Tänavakunstifestivali põhisündmus toimus Ida-Virumaal 14. – 19. juunil.
Tre Raadio Pärnu stuudio tänahommikusel intervjuuminutitel oli saatekülaliseks Pärnu portselanimaalijate seltsi Lüster esinaine Mai Kolossova, kes rääkis pühapäeval Nooruse Majas avatavast järjekordsest portselanimaalide kevadnäitusest ja sellest kunstist üldiselt.
Kolmapäeva keskpäeval, 17. juunil, avati pidulikult Tõrva kirik-kammersaalis Pärnu Portselanimaali Seltsi Lüster portselanimaalide näitus. Avapäeval viibisid kohal kunstnikud ja võis kuulda Maie Kala õpilaste laule.
Pärnu muuseumis on kuni 27. augustini avatud noorte loomingunäitus „Kunst, millest saab… ajalugu!“. Tasuta näitusel on uudistamiseks Pärnu linna ja maakonna noorte kunstitööd, nii lõuendile prinditud taiesed kui visandiraamatud.
Alates tänasest kuni 30. maini on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis, Nikolai 27 avatud Pärnu Kunstiklubi näitus “Vahendeid valimata”.
Pärnu Kunstilkubi 2020 aasta kevadise ülevaatenäituse pealkiri on “Vahendeid valimata”. Klubi on viimaste aastate näitustel lähtunud erinevatest teemadest. 2017 – “Ärkamisetärkamisemärkamine” ja “Popurrii”, 2018 – “Ja värvid said otsa…”, 2019 – “Head isu!”.
Eelmiste näituste puhul tõdeti, et klubiliikmed viljelevad väga erinevaid tehnikaid ning teosed on alati eripalgelised vaatamata näitust ühendavale teemale.
Seekord eksponeeritakse pealkirja “Vahendeid valimata” all maale, joonistusi, kollaaže, installatsioone ja fotot. Eesmärgiks on kunstnike inspireerimine katsetamaks erinevaid kunstivorme uute teoste loomisel.
Näitusel osalevad kunstnikud Marju Lorentson, Malle Heinonen, Ly Saat, Tiina Erala, Ervin Raud, Ülle Randma, Ella Žuliene, Svetlena Markina, Ljudmilla Ljulko, Aili Mets.
Näitust saab Kunstnike Maja galeriis külastada teisipäevast reedeni kell 11–17 ja laupäeviti kell 11– 14.
Otepää südalinn on viimasel aastal läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Nüüd on veel vaja paigaldada viimane osa – purskkaev Otepää Keskväljakule. Purskkaevu paigaldamistööd on pihta hakanud.
Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.
Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.
Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”
Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.
Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.
Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.
[pullquote]Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.[/pullquote]Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.
Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.
Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.
[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.
Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.
Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.
[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.
Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.
Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.
[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.
Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.
Laupäeval, 7. septembril kell 12 avatakse Nõmme endise jaamahoone ees (Jaama 18) tukkuva jaamaülema skulptuur.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.
Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus, kuid Nõmme koduloohuviliste koda on tänulik ka eraannetajate panusele, sest kulusid oli oodatust rohkem. Betoonist vundament valati 2017. aasta sügisel, sama aasta lõpuks sai paika ka graniidist pink.
Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.
Pärast skulptuuri avamist jääb Nõmme muuseumisse planšett, mis tutvustab tukkuva jaamaülema kuju valmimist.
Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto: Nõmme linnaosa valitsus →
Endisesse kummitoodete tehasesse Põhjala kogunevad tänasest kuni reedeni sisearhitektid, arhitektid ja disainerid – professionaalid ja tudengid valdkondadest, mis tegelevad vahetu ruumiga meie ümber – et kolme päeva jooksul kuulata ettekandeid, ehitada ja läbi katsetada ruumilisi ideid.
[pullquote]Praksi sõnul on SISU loengute ja töötubade eesmärgiks uurida halli ala, millega kaudselt arhitektuuris justkui tegeletakse, aga otseselt tihti erinevatel põhjustel tegelikult ka ei tegeleta[/pullquote]12.-14. juunini toimuvat rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019 korraldavad ühiselt Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, ent professionaalide kõrval on loenguid kuulama ja uudistama oodatud ka kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.
Sümpoosioni loenguprogramm toob Põhjala tehases publiku ette 23 meilt ja mujalt pärit disainerit, arhitekti ja teoreetikut-pedagoogi, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega. SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumikogemus, räägitakse materjalidest, kätega ehitamise kogemuse olulisusest ruumihariduses ja protsessile keskenduvast ruumiloomest.