Silt: koostöö

Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: Kodukant
Regionaalminister Siim Kiisler otsib vabaühenduste seast strateegilisi partnereid. Foto: Kodukant
Regionaalministri valitsemisala kuulutab välja avaliku konkursi vabaühenduse leidmiseks, kes osaleks strateegilise partnerina kodanikuühiskonna arengukava vabatahtliku tegevuse suuna elluviimises ja valdkonna poliitika kujundamises.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on strateegilise partneri otsimise eesmärgiks leida aktiivne kodanikuühendus, kellel on ekspertteadmised ning kokkupuude vabatahtlike ja neid kaasavate ühendustega. Tema sõnul on strateegiline partnerlus poliitika kujundamises üks kaasamise vorme ning selle kvaliteetseks läbiviimiseks on konkursi võitjale ette nähtud tegevustoetus kuni 32 000 euro ulatuses.

Strateegilisele partnerile pakutakse võimalust osaleda muuhulgas nii praeguse kodanikuühiskonna arengukava elluviimises kui valdkonna poliitika kujundamises osalemisest.

„Kõigile huvitatutele ligipääsetavuse tagamine on selliste konkursside juures väga oluline,“ rõhutas regionaalminister Siim Kiisler, „sellepärast korraldamegi avaliku konkursi.“ Avaliku konkursi soovitus tuleneb ka äsja regionaalministri valitsemisala tellitud ja Praxise välja töötatud kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalist, kus rõhutatakse võrdse ligipääsu ning läbipaistvuse tagamise vajalikkust. Loe edasi: Hakka vabatahtliku tegevuse valdkonna partneriks

Põlvas avab uksed Helide maja

Eesti-Läti projekti “House of Sounds” (Helide maja) avab uksed ja kutsub osalisi, kes õpiksid valmistama  lõõtspilli ja rahvakannelt ja neil mängimist ning ka õppematerjalide valmistamist.

„Projekti nimetus – Helide maja – ei tähenda, et Põlvasse tuleks mingi uus hoone,“ täpsustas Põlva linna kultuuri- ja spordinõunik Janika Usin. „Sisuliselt tähendab see erinevaid töötubasid ja õppesessioone, mis toimuvad nii Eestis kui Lätis.“ Kui lätlaste panus koostööprojekti tegevustesse on pigem rahvakandle hingeelu tutvustamine, siis põlvakate pädevus on kahtlemata lõõtspill.

Projekti otsitakse: 
* kahte lõõtspilli valmistamisest/restaureerimisest huvitatud inimest. Lõõtspilli restaureerimise töötoad ja seminarid toimuvad Põlvas 6 korral 3-päevaste koolitustena alates jaanuarist 2013. Eelduseks on esmased puu- ja metallitöö oskused ning suur soov ja võimalus kõikides koolitustes osaleda.

* kahte kandle valmistajat. Kandle valmistamise õpetus toimub Lätis, Krapes 4 korral 3-päevaste koolitustena. Eelduseks on esmased puutöö oskused ning huvi kandlemängu vastu, samuti 100% osalus.

* samuti otsitakse kandle-, lõõtspilli-,  viiuli-,  mandoliini- ja  kitarrimängijaid. Kokku toimub neli rahvapilliõppimise 3-päevast õppesessiooni, kaks Eestis ja kaks Lätis ning rahvamuusikakontsert ning festival koos õpitubade ja näitustega.

Huvilistel palutakse saata osalemissooviga motivatsioonikiri (1 lk A4) hiljemalt 14. jaanuariks e-postile info@polvalv.ee.  Projekti valitutega sõlmitakse koostööleping. Kogu õppeprotsess toimub tõlgituna ning on osalejatele tasuta.

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Elutervet ühiskonda iseloomustab noorte kaasamine

Viljandi maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit tunnustavad täna, 8. novembril Viljandis Sakala keskuses peetaval maa- kondlikul noortefoorumil „Koos kujundame Viljandimaad“ tublisid noortetöösse panustajaid.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse innustas kohaletulnuid võtma targalt liidripositsiooni ning otsima headele mõtetele toetajaid. „Haridus ja oskused on selleks, et neid iseenda ja seeläbi maailma parandamiseks kasutada. Täna siin genereeritud head ideed ja mõtted muutuvad samuti tõeliseks väärtuseks alles siis, kui need läbi konkreetsete tegude ellu äratada. Lõpuks hinnatakse meid ikkagi tulemuste järgi.“

Maakondliku Noortekogu tugiisiku Riina Tootsi sõnul peaks ühiskond noortega enam arvestama, sest noored on selleks valmis. “Noored on meie  praegune olevik ja homne tulevik! Läbi tänaste tegude kujundame ka iseenda saatust eakatena. Jagagem siis oma teadmisi, arusaamu ja  kogemusi noortega ja hooligem noorte mõtetest veelgi enam!“

Viljandi maakonnas on noorsoovaldkonna tublisid tegijaid tunnustatud alates 2006. aastast ning selle tava algataja on Viljandi- maa noortekogu.

Alates 2010. aastast on noorsootöö valdkonna tegijaid hakatud tunnustama ka riiklikul tasandil – eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Kõik maavalitsused saavad esitada riiklikuks tunnustamiseks ühe kandidaadi kolmes kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö ja aasta tegu.

Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Foto Jõgevamaa KoostöökodaLustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest  läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada  selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”

Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba  Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Loe edasi: Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti jätkusuutlike­maks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.

“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.

Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri

Anglas valmivad värsked leivad

Täna kella ühest küpsetatakse Angla pärimuskultuurikeskuses heategevuse nimel üheskoos n-ö kakukesi, sealjuures toimub ka väike Karja Pagari leivapresentatsioon.

“Paneme leivad n-ö ühte ahju, mitte ühte kappi,” täpsustas Angla pärandkultuurikeskuses toimetav Alver Sagur. Koostööpartnereid on pärandkultuurikeskusel ju mitmeid, sealhulgas ka vald ja maakond Karja Pagari kõrval.

Pärast küpsetamist toimub degusteerimine ning vestlusring vabas vormis.
Tänane üritus paigutub 1. kuni 14. oktoobrini kestva Angla leivanädala raamidesse. Nimelt alates 1. oktoobrist algusega kell 10 ja 15 on käinud pärandkultuurikeskuses uudistamas mitmeid gruppe, iga päev. Loe edasi: Anglas valmivad värsked leivad

Liivakella seminar alustab Tallinnas uut hooaega

Sügis ja kooliaeg on käes. Liivakella seminar alustab oma neljandat hooaega ja seitsmendat semestrit. Sügissemestri esimene arutelu toimub kolmapäeval, 3. oktoobril. Esimene külaline on Tõnis Mägi. 

Seminari korraldajad kutsusid laulja kohtumisele selleks, uurida, kuidas tal on õnnestunud oma elu selliseks elada? Kas tal on olnud ka raskeid  või isegi väga raskeid valikuid ja mille põhjal ta oma otsuseid on teinud? Mis ja kes  on aidanud tehtud otsustele kindlaks jääda? Tõnis lubas, et kui tema verbaalne võimekus intervjuu käigus peaks ammenduma, siis ta lihtsalt hakkab laulma. Arutelu teemal „Teekond mõistusest südamesse“ algab kell 17  Tallinna waldorfkooli aulas.

17. oktoobril tuleb Liivakella seminarile Gerd Kanter, et rääkida sellest, kuidas ennast mitte liiga tõsiselt võtta. Intervjuu teemaks on „Ego taltsutamise kunst“.

 

Linnaaluste Laste Lustipäevad

Sel suvel toimus Linnaaluste külas Kehtna vallas projekt nimega Linnaaluste Laste Lustipäevad. Projekti eesmärgiks oli hajakülas elavate ja suvitavate laste kokkuviimine, tutvumine ja uute sõprussidemete loomine, et külas oleks jätkusuutlik noor põlvkond, kes tahab külla elama jääda või tulevikus siia tagasi tulla.

Lustipäevadel mängiti,  matkati, värviti, vaadati harivat filmi, külas käis noorsoopolitsei ja tehti palju muud põnevat, mille kaudu lapsed üksteist tundma õppisid. Kui alguses olid mängud vaiksemad ja tagasihoidlikumad, siis lõpuks oli küla kilkeid, naeru, rattaid ja jooksmisi täis.
Projektijuht Kaie Kensap-Kukk sõnas, et vahepeal oli üllatav, et külas suviti nii palju lapsi on. “Seda on hea teada, et igas külanurgas on talu, kust mängukaaslasi leida, et mängud lõusamad oleksid.” Ta lisab, et läbi suurema tutvusteringi on küla ka turvalisem.

Lustipäevadel käis lapsi ka Kehtnast ja Raplast, kes samuti soovisid oma päevi vabas õhus lustlikult veeta. Suur abiline oli seejuures Sten Leinasaar, kes oli tihti mängujuhiks ning mängusõja ülemaks. Sõja mängimine oli laste seas väga populaarne ja põnev ning pani meeskonnad hästi koostööd tegema.

Projekti toetasid Kehtna Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Aespal valmib kogukonnatööna perepark

Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.

„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.

Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest

Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kohtus  vabaühenduste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks korruptsiooniennetuses.

27.06 aset leidnud kohtumise käigus  arutleti, kuidas saaks kodanikuühiskond senisest tõhusamalt ühiskondlikel arengutel silma peal hoida ja oma  seisukohti koordineeritumalt väljendada. Arutleti ka kodanikuhariduse teemadel ja käsitleti ühiskonna läbipaistvuse ning aususega seotud küsimusi üldisemalt. Näiteks leidsid osalejad, et probleemid püsivad jätkuvalt kohalikes omavalitsustes, kus tuleks senisest enam tähelepanu pöörata valimiskampaaniate läbiviimisele. Pikemalt peatuti ka kodanikuühiskonna enda eetiliste standardite tugevdamisel ning leiti, et kodanikuühiskonna eetikakoodeksi juurde oleks tarvis luua seletav-kommenteeriv täiendus, mis aitaks lahti mõtestada koodeksis sisalduvaid põhimõtteid. Loe edasi: Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Üleeuroopaline linnade võrgustikuorganisatsioon CECICN korraldab A Corunas(Hispaanis) 25. ja 26. juunil esimese kongressi targa koostöö teemadel
(1st CONGRESS ON SMART COOPERATION: “Territorial Cooperation fostering
European integration Cities)

Kongress on üleeuroopaline suurüritus, kus osaleb enamik Euroopa
institutsioone ja CECICNi võrgustikku kuuluvad linnad on tugevalt esindatud.
Kongressi delegaate tervitas Euroopa komisoni esimees Barroso.

Majanduskriisi kontekstis valmistab Euroopa ette uut eelarvet järgnevaks
seitsmeks aastaks (2014-2020) ja samal ajal ka uusi regulatsioone
ühtekuuluvuspoliitika alal. Seetõttu on oluline taaskord kinnitada,
milliseid eeliseid pakub linnadele vastastikune koostöö, millised on
kaasnevad võimalused ja kuidas võib Euroopa läbi koostöö ületada tulevikus
ettetulevad takistused.  Loe edasi: Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Konkursi tähtaega pikendati

Maamajanduse Infokeskus kuulutas välja konkursi “Märka uuenduslikku
põllumajandust!” – TÄHTAEGA PIKENDATUD KUNI 5. JUULINI! Konkursi eesmärk on
tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames
toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK)
2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende
elluviijaid. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel
www.maainfo.ee/index.php

Katusorganisatsioonid valdades

Projekti Eesti külad 2013 raames alustasid Liikumine Kodukant maakonnaühendused külade ja valdade koostöö kaardistamisega. Küsitlusega selgitatakse välja valdades toimivad kodanike ühendused. Edukaid koostöömudeleid tutvustatakse Liikumine Kodukant väljaandes Külakiri ning augustist ka kodulehel www.kodukant.ee . Projektijuht Külli Vollmer pakub mentorluse võimalust neile, kes oma koostöövorme alles otsivad. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

Avatud külaväravateni vähem kui üks kuu

On jäänud vähem kui üks kuu, mil Liikumine Kodukant eestvõttel 20 Eestimaa küla oma väravad avavad ja teid külla kutsuvad. 28.juulil ootavad külalisi 10 küla.

Igas maakonnas on kaks küla, kes peale jaanipäeva ennast taas külaliste ootele sätivad. Igal oma lugu, omad tegemised ja  vaatamisväärsused. 27. juuni pressikonverentsil Tallinnas näidatakse ajakirjanikele vastvalminud reklaamklippe ning tutvustatakse külade programme. Leia endale meelepärane küla, uudista tema tegemisi ning mine külla! Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Kodulehel www.külad.ee on peagi kõikide külade  kavad. Rõõmsat avastamist juba jaanipäeval!

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Avatud külaväravad Sadalas

„Sadala sabatantsuga alustame õuest üritust, kus minnakse üksteise järel rahvamuusika ansambli saatel ja tantsitakse just seda sammu, mida tantsuõpetaja ütleb, olgu see siis labajalg, jenka või galopp, tantsitakse läbi maja ja õues ja see kordub päeva jooksul mitu korda,“ kirjeldab Jõgevamaa Sadala küla aktivist Pille Tutt, mis hakkab 21. juulil Sadalas Avatud külaväravate päeval toimuma. Loe edasi: Avatud külaväravad Sadalas

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Foto: vorumaa24.ee

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.