koostöö

Kodukandi sõbrad

Olete oodatud Liikumise Kodukant Sõprade Klubi esimesele kokkusaamisele 15. juunil 2012 kell 14 Avinurme Puiduaida suures saalis. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena, koostööpartneritena jne. 2012 on Kodukandi juubeliaasta, sest oktoobris jõutakse 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks, kuulame oma sõprade häält, peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Oma osalemisest anna teada, vastates kutsele e-kirja teel
(kaie@kodukant.ee) või helistades telefonil 5058426.
Täpsemat infot toimumiskoha kohta leiad siin: http://puiduait.ee

Liikumise Kodukant juhatus ja tegevmeeskond

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna
Sihtkapital.

www.kodukant.ee

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Eestis luuakse sotsiaalseid ettevõtteid ühendav võrgustik

Kolmapäeval, 11 aprillil kõneleb Tallinnas Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku loomise kohgemustest selle eestvedaja Colin Campell. Põnev välisesineja on olnud kaheksa aastat Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku arendusjuht (Social Entrepreneurs Networks Scotland – www.senscot.net). Senscoti töö tulemusena kohtuvad ideede ja kogemuste vahetuseks järjepidevalt üle 350 aktiivse sotsiaalse ettevõtte. Kuidas iga ettevõte võrgustiku tegevusest praktilist kasu saab? Kõige kasulikumad õppetunnid Eesti jaoks seminaril välja sõelutaksegi.

Kell 11 Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis algaval kokkusaamisel asutatakse ka MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, kuhu on asutajaliikmetena oodatud kõik võrgustiku liikmena valdkonna arengusse panustamisest huvitatud sotsiaalsed ettevõtted.

Sotsiaalne ettevõtlus on põnev ja võimalusterohke ettevõtlusvorm, mille eesmärgiks on pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. Esimesed sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetel toimivad algatused alustasid Eestis tegutsemist juba 1990-ndatel aastatel. Läbimurre uute sotsiaalsete ettevõtete loomises, kasvus ja avalikkuse huvis selle teema vastu on toimunud paari viimase aasta jooksul.

Selle taga on eelkõige muidugi ettevõtete eestvedajate endi tubli töö, aga ka valdkonna arengu edendajate pingutused. Uus MTÜ aitab kaasa sellele, et enam toetada praegusi eestvedajaid ning innustada looma uusi sotsiaalseid ettevõtteid. Muuhulgas on põletavateks küsimusteks näiteks erinevate toetusmehhanismide loomine (nii Euroopa Liidu kui siseriiklike vahendite abil) ja sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni hõlbustamine.

Maailmapäev keskendub tänavu arengumaade laste olukorrale

Tänavu suvel, 2. juunil leiab Vabaduse väljakul Tallinnas aset traditsiooniline Maailmapäev. Juba kaheksandat aastat toimuva kogupereürituse eesmärk on suurendada meie teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Lähemalt Maailmapäevast saab lugeda siin: http://www.terveilm.net/?id=591&year=2012.

Maailmapäeva ettevalmistuse raames kavandatakse ka sel aastal koolide külastamist, et tutvustada arengukoostöö teemat õpilastele. Sel aastal on fookuses laste olukord arengumaades. Koole külastatakse koos erinevate riikide saatkondade esindajatega aprillis ja mai esimeses pooles.
Palun anda märku kõigil, kes soovivad kutsuda saatkondade esindajaid ning arengukoostöö eksperte oma kooli kõnelema, hiljemalt järgmiseks teisipäevaks, 10. aprilliks aadressile maailmapaev@terveilm.net. Täpsustavad küsimused võib saata sellele samale aadressile või helistada 6270 191.

Eva Ladva,
Maailmapäeva projektijuht

Põlvas koolitatakse noori festivalikorraldajaid

Kaks aastat tagasi alanud rahvusvahelise koostööprojekti “Young Active Creative” raames saavad Põlva ja Läti Ogre noored teadmisi ja kogemusi ürituste produtseerimisel, samuti korraldatakse mõlemas linnas muusika- ja kunstifestivalid. Juba on selle toel Põlvas olnud kaks Uue Ajastu Festivali.

Projekt saigi alguse seda festivali korraldanud MTÜ Munalinna ja Põlva linnavalitsuse koostööst. Üheskoos nõu pidades otsustati edukaks osutunud ettevõtmisele taotleda lisavahendeid piiriülese koostöö programmist.

Eelmisel nädalavahetusel kogunesid noored esimest korda Ogres. Põlvamaalt oli 22 noort. Üheskoos Läti noortega õpiti koolitusel meeskonnatööd, kommunikatsiooni aluseid, festivali idee loomist ning tehti mitmeid praktilisi harjutusi. Samuti lõid noored muusikaansambli. Noorte muusikute ülesastumist saab näha selle aasta Põlva päevadel ning Uue Ajastu Festivalil.

Edasised koolitused keskenduvad meediale ja reklaamile, festivali finantsilisele planeerimisele, meediasuhtlusele ja muule korraldustöös vajalikule. Loovuse arendamise praktiline tegevus jätkub kunsti ja sealhulgas visuaalkunsti tegevustes. Järgmine festivali korraldusmeeskondade koolitus toimub 14.-15. aprillil Põlvas.

Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Pühapäeval, 25. märtsil toimub Harjumaal Rae vallas ettevõtlikkuse päev, mille korraldab MTÜ Alustame Algusest koostöös Rae Kultuurikeskusega. Kohale tulevad Rae valla aktiivsemate MTÜ-de esindajad, kes tahavad oma tegevusi ja tooteid teistele tutvustada. Lisaks neile ka väikeettevõtjad ja FIE-d, kes pakuvad oma teenuseid ja kaupu.

Osalejate hulk on väga kirju. Alustades sellest, et ühe MTÜ poolt sõidutakse kohale tuletõrjeauto ja teine MTÜ tuleb kohale elusate koertega. Nende vahele mahuvad käsitöötegijad, laululapsed, erinevad koolitajad, külaseltsid, tehnika- ja spordihuvilised, kultuuritegijad ja teised. Lisaks kõigele veel laat – ise tehtud, hästi tehtud.

Kolme tunni jooksul astuvad lavale erinevad esinejad, samuti saab vaadata DVD-d suveetendusest, lastele toimub kunstitöötuba ja näomaalingute tegemine. Spordihuvilised proovivad kätt erinevatel spordiatraktsioonidel. Loe edasi: Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Lääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.

Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.

Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.

Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

MTÜ Ohutõrje Ühing koostöös Lääne prefektuuriga kutsub taas osalema noori vanuses 14–16 koos oma vanematega projektis „Üksinda kodus”.

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused. Tagasiside põhjal leidsid osalenud noored endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus.

Päeva teises pooles jätkatakse üheskoos. Foorumteatri metoodikat kasutades saavad vanemad ja lapsed vahetada rollid. Näiteks Raplas oli lapsevanem lapse rollis „moosides” last: „kas täna õhtul sõpradega peole võib minna? Seal ei ole alkoholi, ausalt!”. Pikas vaidluses lapse ja vanema vahel pidi ema kehastanud laps siiski alla vanduma, kuid tema reaktsioon oli ehe: „Nüüd ma tean, mis tunne emal on!”

Projekti käigus on lapsevanematel koos oma lastega võimalus osa võtta erinäolisest koolitusest, mis annab võimaluse tekitada osavõtjates diskussiooni tänasel päeval levinumate trendide üle Eestis. Arutletakse teemade üle, mis puudutavad kas lähemalt või kaugemalt kõiki Eesti peresid, kus kasvavad teismelised noored. Loe edasi: Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

Talomehe, panõmi sälä kokko!

Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi!

Kõgõ inämb haluda süänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotüüd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jäänü vaivalt viis.

Noorõ ei taha ja ega vägüsi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pühäpäivä olõ-i: eläjä tahtva süvvä egä päiv. Ku um huuaotüü, tetäs nii kavva, ku inemine pistü joud püssü. A noorõ tahtva kävvü ja puhada.

Tuuperäst olõgi võtnu kõva helüga vällä üldä, et riik pidänü mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ümbre käümä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevüs alalõ püsüsi.

Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.

Ku um õkva lähkül elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käümä. Vana massina käümäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är külmänü. Loe edasi: Talomehe, panõmi sälä kokko!

Põlvas toimus Eesti-Läti koostööprojekti esimene ametlik kohtumine

Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.

Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.

Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.

Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.

Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.

Allikas: www.polva.ee

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

ahja põlva tartu mooste — Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist. MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Valgamaa neli valda loovad koostööpiirkonna

Otepää, Puka, Palupera ja Sangaste vald on alustanud koostööd Otepää koostööpiirkonna loomiseks. Selle eesmärgiks on nelja valla halduskoostöö tegemine ühisteenuste loomisel ja ühisametite kohtade loomine.

OÜ-l Geomedia on valminud koostööpiirkondade analüüs, mida tutvustatakse avalikel koosolekutel. Selle käigus selgitataksegi kohad, kus vallad saavad teenuseid ühiselt osutada ja kuidas see peaks käima. Juba täna ilmub nelja valla koostööna Otepää Teataja.

Avalikud koosolekud teema selgitamiseks on toimunud Palupera, Puka ja Sangaste vallas, 16. jaanuaril ootab see ees Otepääd. Märtsiks peab plaanidekohaselt olema selge, kuhu koos liigutakse.

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Rakvere jättis Criuleni rajooni delegatsioonile hea mulje

Rakveres viibib kahepäevasel visiidil Moldova Criuleni rajooni maavalitsuse delegatsioon, kes tutvub Rakvere linna ja Lääne-Virumaaga.
Neljapäeval, 24. novembril kohtus Criuleni rajooni delegatsioon Rakvere linnapea Andres Jaadlaga, kes andis külalistele ülevaate Rakverest. Külalised huvitusid Rakvere linna arengutest ning muutustest, mis on toimunud linnas tänu Euroopa Liidu projektidele ja linna rahvusvahelistele suhetele.
Rakvere linnapea Andres Jaadal sõnul jättis Rakvere külalistele hea mulje oma arengutega ja jääb neile meelde lahkuse ja sõbralikkusega. Tegemist oli esmatutvusega, tulevast võimalikku koostööd silmas pidades vajavad suhted edasiarendamist.
Delegatsioon tutvub Rakvere Lihakombinaadi, OG Elektra tootmise, maakonna põllumajandusega ning Rakvere ametikooli ja Rakvere linnusega.
Criuleni rajooni delegatsioon külastab ka Kadrina vallavalitsust, Palmse mõisa ja Haljalas tegutsevat ettevõtet Bellus Furnitur.
Fotol: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Criuleni maavanem Vitalie Rotaru.

Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kutsel külastab 11.-13. November 2011 Eestit 22 noortekeskuste esindajat üle Euroopa. Toimumas on Euroopa Noortekeskuste Ühenduse ECYC (European Confederation of Youth Clubs) üldkoosolek.

11. novembril toimus „Eesti noorsootöö päev“ mille vältel tutvuti Eesti noorsootöö ajaloo, praeguse korralduse ja tulevikusuundadega. Toimus vestlusring Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osales Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja Kaisa Orunuk, kes tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel 2008 – 2013 ellu viidavat programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“. Erilist huvi pakkus külalistele eelmisel aastal välja töötatud noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel ja selle kasutamise võimalused.

Päeva raames külastati Euroopa Regionaalfondi rahastusel renoveeritud Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust ning Siimusti Avatud Noortekeskust. Põltsamaal kohtuti Tartu ümbruskonna valdade esindajatega, kes olid seal Tähe Noortekeskuse poolt veetava projekti raames piirkondadele vajalike noorsootöö teenuste teemal arutamas. Siimustis tutvustas Eesti ANK põhjalikumalt oma tegevusi ja tulevikusuundi. Loe edasi: Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Sindit külastasid Sindi ja Limbaži ühisprojekti raames kavandatava automudelite juhtraja projekteerijad. Kohtumisel linnapea Marko Žorini, haridus- ja kultuuritööspetsialisti Kadi Kalmusega ning projekti eestipoolse koordinaatori Johannes Metsaga tutvustas projekteerija Jânis Raìe-Raìgis kolme võimalikku juhtraja eskiisprojekti. Projekteerijate poolt disainitud eskiislahendustesse saab veel teha muudatusi ja täiendusi.

Projekteerijad allkirjastasid Sindi Linnavalitsusega lepingu, mille järgi nad kohustuvad selle aasta lõpuks koostama kolm juhtraja projekti, mis oleksid 8 realised, pikkusega 36-40 meetrit ning kus on üks muutuva raadiusega kurv ja üks S kurv. Nende hulgast välitakse välja projekt, mille järgi hakatakse Sindi rada ehitama.

Läti poole esindajad külastasid ka Pärnu mnt 23 asuvaid ruume, kuhu on planeeritud uus Sindi automudelite juhtrada. Teatavasti ehitatakse projekti raames automudelite juhtrajad mõlemasse linna, nii Sinti, kui ka Limbažisse. Loe edasi: Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

Kohtumine toimub eesti ja vene keeles.

Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse

25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

uus juhtorgan töös — Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Teeots šamaaniteele

24. – 25. septembril 2011 toimub Tartust 10km põhja pool Soo turismitalus šamaani tee algkursus.
Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.
Kursus algab 24. septembri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 25. septembri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.
Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.
Kursusetasu on 99 eurot, (sisaldab käibemaksu) see tuleb kanda hiljemalt 21. septembriks arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 55577795, maa@ilm.ee või telefonil 5286357.
Vaata ka: http://www.vikerkaaresild.org/et/node/9369
Kuula: http://r2.err.ee/saated&saade=285