Silt: koostöö

Tillukesel Kassaril on hiiglasuur sõprussaar

Vaid 19,3 ruutkilomeetri suurusel Kassaril on sõbrasuhted Vahemere saare Sardiiniaga, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

24 000-ruutkilomeetrisel Sardiinial (veidi rohkem kui pool Eesti pindalast) on 1,7 miljonit elanikku. Ehkki tegu on justkui kärbse ja elevandiga, loodetakse suhtlusest kasu saada mõlemal saarel.

Kassari elanikud on olnud külalislahked. Juba kümme aastat on suviti MTÜ EstYes kaudu võõrustatud vabatahtlikke noori maailma eri paigust. EstYes on laia maailma viinud ka Kassari noori. Noorteorganisatsioon otsustas oma tegevusvaldkonda laiendada ja hakkas nuputama, kuidas eakamat rahvast kaasata.

EstYes kirjutas projekti, et üle 50aastased kassarlased saaksid Sardiiniasse sõita ja seal kuu kaupa elades töötada ning sardiinlased saaksid jälle Kassarisse tulla.

Sardiinias on vabatahtlikuna käidud juba kahes jaos. Et sobivas vanuses mehi, kes saanuks kuuks ajaks võõrale maale sõita, Kassaris polnud, krabati mehed ettevõtmisse hoopis naabersaarelt Hiiumaalt.

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Kultuuriminister rääkis Norras Eesti laulupidude traditsioonist

Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.

 „Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“

Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.

Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Läänevirulased külastavad kagueestlasi

Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.

“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.

Foto: liikluslinn.ee

Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.

Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.

Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.

Mari-Anne Leht

Reedel on Pärnus Eesti-Läti programmi kontaktfoorum

Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.

Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.

Allikas: www.estlat.eu

Narvas ja Valgas tutvustatakse Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames välja kuulutatud esimese taotlusvooru infopäevad toimuvad järgmisel nädalal Narvas ja Valgas.

Infoseminarid korraldatakse 7. septembril Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis (Kerese 14) ja 8. september 2010 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1). Infoseminaride eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele projektitaotluste esitajatele esimese taotlusvooru tingimusi.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor kuulutati avatuks 23.augustil 2010. Projektide esitamise lõpptähtaeg on 29. november 2010. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR.

Programm toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi piirialade regioonide konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades olemasolevat potentsiaali ja soodsat asendit Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristteedel. Programmil on kolm prioriteeti: sotsiaalmajanduslik areng, ühised väljakutsed ja inimestevaheliste kontaktide edendamine.

Programmi abikõlblikeks piirkondadeks on Eestis Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirnev ala on Põhja-Eesti. Lätis on sobivateks piirkondadeks Latgale, Vidzeme; piirnevad alad on Riia ja Riia regioon. Venemaalt on sobivad paigad Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.

Taotlusmaterjalid, juhendid, info seminaridest ning muu asjakohase informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.estlatrus.eu
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.

Infoseminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: info@estlatrus.eu – 3. septembriks Narva ning 6. septembriks Valga seminarile.

Pärnumaa kinnitas ametlikult sõpruslepingu Buskerudiga

Pärnu maavalitsuses allkirjastati täna koostööleping Pärnumaa ja Norra Buskerudi maakonna vahel. Juba ligi 20 aastat hästi toiminud koostöö on nüüdsest ametlik, teatas Raadio Pärnu.

Pärnu maavanem Andres Metsoja sõnul saab 1991. aastal alanud sõprust Buskerudi maakonnaga nimetada ideaalseks omavalitsusetevaheliseks koostööks.

Täna sõlmitud lepinguga antakse koostööle selgemad raamid, kuid see ei välista ja ei võta Metsoja sõnul kohustust mõelda ka laiemalt. Leping on sõlmitud küllalt minimalistlikuna ning hõlmab muu hulgas koostööd hariduse ja kultuuri vallas, õpilasvahetusi ja erinevaid ELi fondide projekte, mis partnerlust eeldavad.

Buskerud on maakond Norra lõunaosas. Buskerudi maakonna keskus Drammen asub Oslost 40 km kaugusel ja seal on üle 60 000 elaniku.

Lasva vallas sünnib uus traditsioon

Laupäeval, 21. augustil antakse Haanja vallas Tamme puhkemajas avapauk üheksa kuud kestvale projektile „Noored ulatavad käe”, mis toob kokku Lasva valla aktiivsed inimesed, nii noored kui ka vanad.

Kodanikuühiskonna sihtkapitali poolt rahastatav projekt keskendub Lasva valla külaseltside ja noortetubade vahelise koostöö ergutamisele. staatuse tugevdamisele ning seltside tegevuse nähtavamaks muutmisele. Projekti käigus toimuval neljal seminaril arutatakse läbi huvitavate meetodite võimalusi koostööks ja arenguks. Räägitakse interneti kommunikatsioonlahendustest ja -võimalustest. Lisaks toimuvad vahetegevused, kus oma piirkonnas seminaril arutatud praktiseeritakse ja konkreetseid tegevusi tehakse.

Loe projektist lähemalt, avaseminari kava