Augusti viimasel nädalavahetusel toimuv Viljandi uusim festival – Rütmifestival toob avaaastal fookusesse rütmimuusika südame ja mootori: trummid ja löökpillid. Lisaks neljale kodumaisele esinejale astub festivalil üles trummar Dan Mayo Iisraelist. Festivali kavas toimub nelja päeva jooksul kuus kontserti ja mitmed töötoad.
Loe edasi: SAJAD TRUMMILÖÖGID KAJAVAD EESTI ESIMESEL RÜTMIFESTIVALIL
6.-8. augustil Jõgeva vallas Palamusel ja Kuremaal toimunud XX Üleriigilisel Külateatrite Festivalil mängiti kaheksakümne üheksalt harrastusteatrilt kolmkümmend neli etendust. Žürii tunnustas truppe ja näitlejaid laureaaditiitlite ja eripreemiatega.
Loe edasi: KOLM ELAMUSTEROHKET TEATRIPÄEVA JÕGEVA VALLAS
Laupäeval, 17. juulil leiab Nostalgiakeskus “Kadrina” paemüüride vahel aset täiesti omamoodi nostalgiahõnguline minifestival “Moosekants Kadrinas”, kus astuvad ebatraditsioonilise kavaga üles Wiiralt, Marten Kuningas, Taavi Peterson, Timur Ilikajev, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band, Nevesis) ja Stanislav Bulganin jt.
Loe edasi: MOOSEKANTS KADRINAS
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tutvustab 7.-16. juulil toimuval Sisevete Festivalil neljal päeval keskkonnahariduslikes töötubades Peipsimaa elurikkust ja unikaalsust. Selleks, et tutvuda millist rikkust Peipsimaa loodus peidab, oodatakse külastajaid keskkonnahariduse infotelki, kus saab panna proovile teadmisi Peipsimaa elurikkust tutvustavate viktoriinidega ning toredate käeliste loometegevustega.
Loe edasi: SISEVETE FESTIVALIL TUTVUSTATAKSE PEIPSIMAA ELURIKKUST
Peipsi järv ja Võrtsjärv on kaks Eesti suurimat sisejärve, mida omavahel ühendab Emajõgi. See unikaalne veetee on kui lõikamata teemant, millel pole siiani ühendust Läänemerega ja on seetõttu ligipääsmatu paljudele laevasõitjatele.
Loe edasi: KÜMNEPÄEVANE SEIKLUS PEIPSIL, EMAJÕEL, VÕRTSJÄRVEL
Laupäeval, 27. veebruaril kogu pika päeva toimunud esimene Pärnu tulefestival tipnes õhtupimeduse saabudes kolmemõõtmeliste tuleskulptuuride andumisega leekidele. Skulptuuride mattumine tulemöllu kätkes Läänemere folkloorist pärit tulerituaale.
Loe edasi: Fotogalerii: PÄRNU TULEFESTIVAL 2021
13.–14. augustil koguneb XXII rahvamuusikatöötluste festivalile Mooste Elohelü. Võistluskontserdil selgitatakse välja parim unelaulutöötlus, mis pälvib festivali Grand Prix ja 2000-eurose auhinna.
Loe edasi: MOOSTE ELOHELÜ KUTSE MUUSIKUTELE
Põltsamaa valla Tapiku külaplatsil kolmandat korda toimunud Jõgevamaa Halloweeni festivalil ja kõrvitsapäeval meisterdati kõrvitsalaternaid, maitsti kõrvitsatoite ja elati kaasa muusikute esinemisele.
Loe edasi: KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL
Läinud laupäeval Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil tegi Eesti Rahvusraamatukogu esmakordselt katset kirjandusliku pihitooli algatusega. Päeva jooksul said soovijad eralduda festivalimelust eesriietega varjatud nurgakesse ja vestelda anonüümselt kirjanikega.
Loe edasi: Pildigalerii: KIRJANDUSTÄNAVAL VÕIS KIRJANIKELE PIHTIDA
Ajakeskus Wittenstein kutsus täna Paide vallimäele, kus toimus üleriigiline festival „Hingelt noored – kuidas elad, vanem keskiga?”. Festivalialal külastati teematelke. Päeva kestel peeti Märt Treieri modereerimisel kolm arutelu. Laulis Reet Linna.
Loe edasi: Suur pildigalerii: PAIDE VALLIMÄELE KOGUNESID HINGELT NOORED EAKAD
Täna, 17. augustil algab keskkonnateemaline kogupere festival “+Energia nädal”, mis koondab enda alla erinevad keskkonnateemad, nt veekaitse, energiatõhusus, mobiilsus ja liigirikkus. Festival kestab 17.–22. augustini.
Loe edasi: „+ENERGIA NÄDAL” VÕRUS
XXI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots Eestist ja Robbie Sherratt Inglismaalt, kes seadsid uude vormi Põlva kihelkonnast pärit kaasitamise ehk pulmades esitatava kahe hõimu võistulaulmise.
Loe edasi: ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT
Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.
Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS
XXVIII Rapla Kirikumuusika festival avab uksed 2. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, ettekandele tuleb Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming. 12. juulil toimuval lõppkontserdil on laval Estonian Voices ja Kadri Voorand. Festivali korraldajaks on Muusikute fond PLMF.
Loe edasi: RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA
Näkiuurimiskeskus tähistab Eesti rahvajutu aastat näituse ja Eesti esimese Wähja Festivaliga.
Loe edasi: LÕIKUSKUUL TOIMUB ESIMENE WÄHJA FESTIVAL
“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.
“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.
Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.
Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA
„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”
XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.
Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.
“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.
Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.
Tiia Must
festivali koordinaator
[pullquote]Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.[/pullquote]Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.
Loe edasi: TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA
[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”
Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.
Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD
[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”
Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST
Laager ja etendused toimuvad August Teppo Lõõtsatalu õuel, kus on väga hea võimalus tänapäeva noortel näha ning tunda seda, kuidas nende vanaemad ja vanaisad maal oma nooruspõlve veetsid. Tantsulavastus „Õnneotsija“ jutustab loo külanoorte tegemistest folkloorsete mängude, tantsude ja dialoogi kaudu.
Lavastaja Andre Laine lubab, et saame tutvuda erinevate kommete ja maal elamise võludega.
Andre Laine on Kagu-Eestis tegutsenud tantsujuhi ja -loojana üle viieteistkümne aasta. Teda oleme näinud noortetantsupeo „Maa ja ilm“ üldjuhina, mitmetel üldtantsu- ja noortepidudel assistendi ja liigijuhina erinevatel võimlemispidudel. Andre koreograafilist annet on imetletud mitmete muusikalide nagu „Shrek“, „Karlsson katuselt“, „Mamma mia“ lavastustes . Ta on algatanud ka hulgaliselt maakondlikke ja vabariiklikke suurüritusi (Kagu-Eesti tantsupidu, tantsutüdrukute festival-võistlus, tantsukarussell jpm).
Lisaks tantsulavastuses tantsimisele saavad noored tantsijad osaleda ka 9.-12. juulini kestval XXVI Võru pärimustantsu festivalil.
Lisainfo ja registreerimisleht asuvad kodulehel. Lavastusest osavõtu registreerimine kestab kuni 1. märtsini (või kuni kohti jätkub).
Anne Tolk
Festivali meeskonna liige
Nii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.
Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”
Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →
KU päevatoimetaja
XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.
[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”
Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.
Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.
Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik
Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.
Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.
Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.
