MARKO ŠORIN: EESTI ROKIAJALUGU ON VIIEKÜMNEST AASTAST PIKEM

Arvamus

Marko Šorin, suur rocki sõber

Marko Šorini sõnad Riigikogu kõnetoolist öelduna: „Kõrgkultuur on kõrgkultuur ka kahesaja aastapärast, aga tänane alternatiivmuusika on siis juba folkloor.”

Seekord pani mind klaviatuuri klõbistama asjaolu, et äsja toimunud Elva rokifestivali väga laialdaselt meedias Eesti esimeseks rokifestivaliks tituleeritakse. Ajakirjanikud pole peljanud väita, et tegu olla lausa mitte ainult Nõukogude Eesti vaid kogu Nõukogude Liidu esimese taolise festivaliga.

See on tõsi, et Elva kontserdist möödus sellel aastal 50 väärikat aastat. Ja tuleb vaid tunnustada nii tollaseid, kui tänaseid korraldajaid, kes rokisõprade rõõmuks emotsiooni taas pakkusid. Väga palju tänaseid külastajaid olidki endisaegsel kontserdil osalejad või muusikud, kes said tunda tubli annuse nostalgiat. Eesti muusikaturg on väike ja iga suurem sündmus, eriti väiksemates paikades, on tunnustamist väärt.

Aga paraku on juhtunud ilmselt küll tahtmatu eesti rokiajaloo moonutamine või siis lühemaks kirjutamine. Nimelt ei saa kuidagi tegu olla esimese rokkfestivaliga ei Nõukogude Liidus, ega ka Eestis. Nimelt toimus enne Elvat vähemalt kahes kohas üritusi, mida võiks või tuleks hoopis esimeseks pidada.

Esimene „esimene“

Fotopostkaart Marko Šorini kogust. Foto: E. Voit, 1969

28. aprillil 1968 toimus kinos „Kosmos“ kitarristide ansamblite Kristallid, Mikronid, Langevad tähed, Pop-pojad, Virmalised ja Poissmehed kontsert. Lavalt käis läbi mitmeid tulevasi Eesti estraadi superstaare (Jaak Joala, Gunnar Graps, Toivo Kurmet, Joel Steinfeldt). Rahvast oli palju ja pileteid oli võimatu saada, nagu meenutab 16-aastase neiuna tänu vend Heimerile kontserdile saanud Marika Tuus-Laul.

Kino Kosmos. Foto: Marko Šorin

Huvitava nüansina saab lisada, et „Kosmose“ kino ja Sindi vahel on isegi üks ajalooline seos. Nimelt on projekteerinud kino ja Sindi raekoja üks ja sama arhitekt Ilmar Laasi. Ka Pärnu „Endla“ teatri praeguse maja on Laasi projekteerinud.

Tuntud retrokuningas Elmu Sadulsepp tuletab veel omakorda meelde 1968. aastal toimunud biitansamblite võistluskontserte Pop-kaleidoskoope. Nendel „kaleidoskoopidel“ käis ka Ivo Linna. Kes mäletab, et peale neljandat korda, kui ettevõtmine oli kogunud tuntust üle vabariigi ja koguni Riiani välja, keelati see ära. Tollel ajal arvati, et kui midagi on noortele liiga meelepärane ja popp, siis on see läänest ja nõukogude noortele sobimatu.

Igatahes võib julgelt väita, et kuuekümnendate lõpp oli üsnagi rokisõbralik aeg, vaatamata asjaolule, et toimunud oli Tšehhoslovakkia okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ja maailma suurima riigi eesotsas oli juba Leonid Brežnev.

Rocki jagus ka väiksematesse kohtadesse

Kui suurlinnades menukad sündmused ära keelati, siis liikusid kontserdid väiksematesse kohtadesse, nagu Keila ja Sindi.

Foto Sindi muuseumi arhiivist

Esimene festival toimus 1969. Plaanitud oli, et festival toimub kahel päeval ja lavalaudasid tallasid neli bändi: Väino Landi 1966. a loodud Sindi kitarristideansambel Vibro, Tartu Jüngrid, Pärnu Viking ja Fix. Ka tol ajal kuulusid mitmed muusikud erinevate ansamblite koosseisu, nii oli Väino Land nii Vibros kui Fixis. Ka Mart Helme musitseeris nii Fixis kui Vikingis. Paraku keelati peale esimest päeva kontsert ära.

Sindi Rock 2021. aastal, esineb ansambel Raev. Foto: Marko Šorin

Rock jõudiski Eestisse Sindi kaudu

Rock’n’rolli Eestisse jõudmine on seotud samuti Sindiga. 1956. a Melbourne’i olümpiamängudel käis Sindist pärit kümnevõistleja Uno Palu, kes tõi sealt kaasa Bill Haley plaadi „Rock around the Clock“. Kui rock’n’roll oli sotsiaalne ja kultuuriline revolutsioon, siis eelpool nimetatud lugu oli selle deklaratsioon.

Marko Šorin oma suurima lemmiku Metallica kontserdil Tartus. Foto: selfie

Järgmine aasta mängis Bruno Junk roheliselt mandrilt toodud plaati Eesti Raadios, mis võis olla esmakordne juhtum, kui nõukogude raadio sageduselt kõlasid läänelikud rokirütmid. Kuid järgnevatel aastatel oli läänekultuuri viljelemine üsna taunitud tegevus, mida ei soositud mitte kuidagi. Eesti biitrevolutsioonini oli veel jäänud mõned aastad.

Samal teemal:

Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Sindi Rock kestis hiliste tundideni

Juubelieelne Sindi Rock on neljakümne üheksas

Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Piltuudis: Sindi Rock algas tugevate tuulehoogudega

Ilme Prenge abiga meenutati Sindi Rocki ajalugu ja kõneldi eelseisvast

Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna

Piltuudis: Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga