Silt: festival

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.


Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Algab igasügisene filmiränne Matsallu

Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.

Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.

Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus”  ja B – „Inimene ja loodus”.  Filme hindab  žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia),  Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.

Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.

Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud  Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.

Festivali ajal toimuvad ka  töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.

Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.

Vaata lisa!

Palju õunu, vähe müüjaid

Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.

Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”

Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.

“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.

Tartus algab teatrifestival Draama 2010

Lavastus "Caligula" saabub festivalile väliskülalisena. Foto: draama2010.festival.ee

Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.

Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.

Lähemalt festivalist ja programmist aadressil: draama2010.festival.ee.

Allikas: SA Eesti Teatri Festival

Türil korraldatakse esimene õunafestival

Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.

Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.

1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.

Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.

Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:

  • Türi valla kauneim õunapuu
  • Türi Õunakook 2010
  • Õunavein 2010
  • Õunamahl 2010
  • Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010

Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.

Allikas: Türi vald

Täna algab neljas Uue Maailma Tänavafestival

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts

Täna ja homme toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval.

Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.

Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.

Festivali korraldajate sõnul on senised üritused näidanud, et festival toob endaga alati kaasa suurema huvi linnaasjades kaasa lüüa. “Pärast seda, kui sa oled autoteel jalgpalli mänginud või kõrvuti rätikusse mähitud saunanautlejatega mingi laheda bändi saatel keset autoristmikku üles-alla hüpanud, ei ole see koht linnas sinu jaoks enam kunagi see, mis ta oli enne,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus.

Festival toimub Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul, Luha tänaval, Uue Maailma Seltsimaja juures Koidu 82 aadressil ja mujal tänavanurkadel. Festivali korraldab Uue Maailma Selts, üritust toetavad SA Kultuuripealinn 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vabaühenduste Fond.

Väljavõtted olulisematest sündmustest:

  • Laupäeva ja pühapäeva päeval kaubeldakse Luha tänaval vanakraamiga, isetehtud asjadega, talukaupadega jne.
  • Seltsimajas aadressil Koidu 82 on avatud maja päästmise kohvik. Kogutakse raha Seltsimajale uue katuse hankiseks.
  • Laupäeva õhtul esinevad Eliit, Lenna jt. Kui õigel ajas õiges kohas olla, võib sattuda ka vingete tänavamuusikute peale.
  • Laupäeval kell 16. astub üles Cabaret Interruptus, oma loomingut esitavad Jürgen Rooste, Asko Künnap, Jan Kaus jt
  • Laupäeval kell 17. Kunst tuleb Luha tänavale. Avame Lilli-Krõõt Repnau plangumaali.
  • Toimuvad töötoad ja loengud – Uue Maailma Seltsi tütarprojekt Community Tools tutvustab internetilahendust, mis hõlbustab kogukonna asja ajamist, Linnalabor räägib linnaaiandusest, Plektrummi festival õpetab roboteid ehitama.

Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.

Allikas: EMSL, Uue Maailma Selts

Tartu Lõõtspillifestivalil kõlavad põrguorelid isegi kirikus

XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.

2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.

Peeter Joosep mänguhoos.
Foto: www.lootspill.ee
Klubis Plink Plonk saab kuulata laupäeva õhtul, 4. septembril nelja erineva stiiliga kontserti. Alustab omapärase stiiliga eesti lõõtsamees Juhan Uppin, jätkab norra lõõtspilliduo Hilde Fjerdingøy ja Ida Furusæter, rahvamuusikat ja fusiooni segav portugali bänd Cabaz soojendab üles eesti regi-folk-rock pundi Nikns Suns, kellega teeb kaasa akordionist Kulno Malva. Vahe- ja järelmuusika valib Svjata Vatra laulja ja tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, kel on esimene kord DJ-puldis lugusid valida.

Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament. Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.

Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.

Lisainfo ja festivali kava: www.lootspill.ee

Jõgeval püstitati küüslaugurekord

Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.

Kauneim küüslaugukübar
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.

Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.

Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.

Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.

Allikas: www.meelejahutaja.ee

Täna-homme peetakse Emajõel Eesti suurimat jõepidu

Täna ja homme saab Tartus taas teoks Eesti suurim jõepidu Emajõe festival. Täna kell 18 algab traditsiooniline jõeparaad. Kõik paraaditajad saavad maabuda lodjakojas, kus peetakse paadimeeste pidu „Jõetreff 2010“.

Homme jõuab veel käia kell 10-19 kala- ja käsitöölaadal, kell 10-17 jõemessil. Homme ke 10-18 on avatud laste ja noorteala. Lõbusõite Emajõel tehakse lotjade, kaitseliidu paatide, Pegasuse ja Hucki jõelaevaga.
Festivali korraldab Lodjaselts.

Vaata festivali programmi!

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Viies Ökofestival tõi Põlvamaale rekordarvu loodusesõpru

Laupäeval, 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis toimunud Ökofestivali perepäev tõi kokku üle 6000 huvilise.

„Meie hinnangul käis perepeol kindlalt üle 6000 inimese ning kuigi vihm näpistas päeva tunni võrra lühemaks, läks üritus väga hästi korda,” ütles Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop.


Perepäeval toimus mahepõllunduse seminar, osaleda sai töötubades, vaadata näitusi. Uudistada sai sepistamist, oma käega proovida savikedral voolimist, laastumaalimist ja looduskosmeetika valmistamist. Keskkonnatelgis oli huvilistel võimalus vaadata loodust läbi mikroskoobi ning valmistada looduslikust materjalist ehteid. Loomulikult olid avatud ka kõik talurahvamuuseumi hooned ja väljapanekud. 



Loodustoodete laadal pakuti enam kui 140 müügiletil nii puitmööblit, käsitööd, kohalikku toidukaupa kui istikuid. Eraldi väljapanekuga olid esindatud Põlvamaa rohelisema märgiga tähistatud kaubad ning toimus Põlvamaa roogade degustatsioon. Ostjaid jagus kõikjale — nii naturaalse kodujäätise kui mahetoidu leti äärde, Seto koduõlut mekkima kui vilditud eheteid valima.

Eri kursustel osales terve festivalinädala jooksul kokku 315 inimest. Festivalinädala avanud keskkonnaseminar „Profilt profile” keskendus tulevikutehnoloogiatele ning haridus- ja töövõimalustele keskkonnasektoris. Loodushuvilisi käisid talgureisil Mustoja maastikukaitsealal, kus liiviku hooldustööde kõrval tutvuti kaitseala omapärase looduskooslusega. 



Populaarsed olid isetegemisrõõmu pakkuvad töötoad. Nii kerkis maakivikursuse käigus Verioral kivimüür ja väligrill, maatoidukursusel valmistati koos Indrek Kivisaluga omapäraseid hõrgutisi kohalikest viljadest, loodusfoto kursusel saadi Urmas Tartese juhendamisel teadmisi looduse pildile püüdmisest. 



Allikas: Polvamaa.ee

Pilgupüüdjate hulka loodustoodete laadal
kuulusid ka vilditud ehted. Foto: Reeli Kork



Pildid

Rohelisem elu algab väikestest asjadest

Esmaspäeval alanud Põlvamaa ökofestival jõuab haripunkti täna, 21. augustil, kui Karilatsisasuvas Põlva talurahvamuuseumis toimub festivali perepäev koos loodustoodete laada ning kontsertkavaga, kirjutab Polvamaa.ee

„Perepäev koondab loodusesõbralikud ideed ja tegevused kokku ja jagab neid huvilistele. Päevakava kokku pannes oleme mõelnud, et tegevust jätkuks kogu perele ning kõigil oleks mõnus olla, olgu siis festivali töötubades, muuseumi hoonetes uudistades või hoopis piknikku pidades,” selgitas ökofestivali projektijuht Ulla-Maia Timmo.

Festival keskendub sel aastal looduse kaitse ja säästva rakendamise teemadele. Muuhulgas toimub täna mahepõllumajanduse seminar, infot saab biokütustest, energiasäästust ning Eestimaa Looduse Fondi tegutsemisest. Keskkonnateabetelgis annavad nõu spetsialistid, lapsed saavad mängida ning loodusteadmisi omandada. Päeva muusikalise osa võtavad enda kanda Kukerpillid, Eesti Mandoliinide Orkester ja Põlva Lõõtsaklubi.

Aasta-aastalt on suuremaks kasvanud loodustoodete laat. „Sel aastal mahutame laadalisi mõlemal pool teed, et ikka kõigile ruumi jaguks,“ ütles Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana Plakso. Tema sõnul on kohal üle saja käsitöölise ja kohaliku toidu pakkuja — alates kodujäätisest ja sõirast kuni sepiste ja mööblini välja.

Ökofestivali perepäev ootab huvilisi Karilatsis kella 10-16.

Loodustoodete laat. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

Vaata lisa!

Loodusfoto kursuslased otsisid Pokumaal lugu ja lumma

„Millest algab loodusfoto — õieti küll igasuguse foto loomine?” esitas loodusemees Urmas Tartes küsimuse 16 särasilmsele huvilisele, kes osalesid eile, 17. augustil Pokumaal toimunud Põlvamaa ökofestivali loodusfoto kursusel.

Mõistagi algab see pildistatava objekti tundma ja tunnetama õppimisest, valguse ja õhu läbipaistvuse hindamisest ning mõttest, millist lugu peaks loodav pilt jutustama. Kui selle looga kaasneb ka üldistusjõuline sõnum ning teatud lummus, ongi sündinud hea loodusfoto.

„Loodusfoto on inimesest sõltumatu hetke tabamine looduses,” on Urmas Tartes defineerinud oma Looduspildis avaldatud artiklis. „See tähendab, et loodusfoto jäädvustab hetki, mille tekkimist inimene (sh pildistaja) ei kontrolli ega lavasta ja mis jäävad edasi kestma ka pärast pildi tegemist ja pildistaja lahkumist. Just siin peitubki loodusfoto võlu, missioon, haaravus ja eristumine paljudest teistest pildistamise alaliikidest.”

Pärast sissejuhatust suundusid huvilsed Pokumaa radadele hetki tabama. Pärastlõunal jätkus kursus ülesvõtete analüüsi ja pilditöötlusvõimaluste tutvustamisega.

Mõnusas meeleolus kulgenud 11-tunnine õppepäev möödus kui lennates, kandes suurepäraselt välja oma eesmärgi — olla sissejuhatuseks loodusfotograafiasse.

Põlvamaa ökofestivali raames toimuvad kursused jätkuvad. Täna õhtul asuvad huvilised vähiretkele, kogunevad keskkonnatehnika stuudiumis, alustavad talgureisiga Mustaoja mõhnastikul, rõivaste taaskasutuse, loodusvärvide ning loodus- ja ellujäämiskursusega.

Reeli Kork, portaali Polvamaa.ee toimetaja

Foto loomine algab objektivaatlusest. Foto: Reeli Kork

ELF korraldab ökofestivalil jalgratastel talgureisi

Eesti looduse fond (ELF) lööb Põlvamaa ökofestivalil kaasa enda püstkoja ja vabatahtlikega, et tutvustada looduskaitselisi talguid ja ELFi laiemalt. Konkreetsem võimalus midagi Eestimaa looduse heaks teha on aga osaleda tänasest 20. augustini liivikutalgutel Setomaal Mustojal.

Mustoja talgute eripäraks on see, et talgutel kulgetakse jalgratastega. Töö- ja majutuspaik asuvad üksteisest ja rongijaamast mõnusa pedaalimise kaugusel, nõnda on ühendatud keskkonnasõbralik rattasõit ja looduskaitse. Talgutööd on seotud väärtusliku liiviku taastamisega, pärast tööd tehakse ka tutvust Värska kandi loodusega.

Mustoja maastikukaitseala väärib tähelepanu nii taimestiku kui maastike poolest. Sel asub Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik, sealhulgas tuuletekkelised pinnavormid ja liivikud, nendevahelised jääpaisjärvetasandikud, Mustoja ürgorg, nõmme- ja palumetsad ning puis- ja lagerabad suurte soosaartega. Liivikualadel kasvab stepi päritoluga liike, nagu palu-põisrohi, palu-liivkann, palu-karukell, võsu-liivsibul, harilik käokuld.

Võru linn elab neli päeva muinasjutus

Täna algavad neli päeva kestvad Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 226. sünnipäeva. Seekordsed linnapäevad kannavad ühisnimetust „Linn nagu muinasjutt”.

Nelja päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis kontsert, käsitöö tegemine, sport, tehnika või kunst.

Linnapäevade kava

Ökofestivali avapäev tõi kokku keskkonnaprofid

Eile, 16. augustil käivitunud Põlvamaa ökofestivali üritused juhatas Põlva talurahvamuuseumis sisse keskkonnaseminar „Profilt profile”, mis tänavu keskendus eelkõige tööhõivele ja visiooni pakkumisele tulevikus.



Säästva Eesti Instituudi projektijuhi Helen Poltimäe ettekanne „Noored, tööhõive ja võimalused keskkonnasektoris” avardas noorte tööotsijate silmaringi, pakkudes lahendusi haridustee valikul, kirjutas Polvamaa.ee. Tulevikku suunatud keskkonnateadlikust energeetikast lõi seminaril visiooni Marek Muiste Eesti Biokütuste Ühingust, elust kiirguse keskel rääkis Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Enn Realo. Mahetalusid ja -tootmist ühendava organisatsiooni WWOOF Eesti esindaja Priit Pukk tutvustas, millised võiksid olla esimesed sammud keskkonnasõbraliku ja looduslähedase töökoha poole. Seminari lõpetas vestlusring lõkke ääres. 



Ökofestivali avapäev tõi õpihimulised kokku ka Verioral toimuvale kahepäevasele maakiviehituse kursusele, mida juhendab kogenud ehitusmeister Rainis Kägo.



Põlvamaa viies ökofestival kestab laupäevani.

Vaata lisa!

Põlvamaal algab ökofestival

Täna, 16. augustil algab Põlvamaal ökofestival „Rohelisem elu 2010″, mille raames leiab iga huviline kogu nädala jooksul nii loenguid, põnevaid töötubasid, kontserte kui kaubitsemise võimalusi. 21. augustini vältav ökofestival on juba traditsioonidega sündmus, mis aitab ellu viia Põlvamaa tunnuslauselt kõlavat sõnumit “Rohelisem elu”.

Festivali programm

Esimene Uue Ajastu Festival peetud

Põlvas lõppes täna 12. augustil alanud esimene Uue Ajastu Festival „Armastuse sagedus”, mida paljud osalejad nimetasid väga mõnusa õhustikuga erakorraliseks sündmuseks Põlvamaa kultuurielu elavdamisel. Uue Ajastu Festivali idee oli kunsti ja muusika toomine linnatänavatele ning linnakodanike kaasamine peomeeleolu loomisesse aktiivse osaluse läbi. Festivali korraldajad käsitlesid linnaruumi kontserdipaiga ja galeriina ning kutsusid linnakodanikke ja külalisi nelja päeva jooksul linnaruumi aktiivselt kasutama.

Vaata lähemalt!

Uue Maailma Selts korraldab tänavafestivali

4.-5. septembril korraldab Uue Maailma Selts Tallinnas juba neljandat aastat tänavafestivali, kuhu on oodatud kaasa lööma kõik huvilised. Uue Maailma tänavafestival on Tallinna kesklinna ühe asumi iga-aastane tähtsündmus, mille korraldavad sealsed elanikud ise, et tähistada koos linnarahvaga naabriks olemist. Üks peab kohvikut, teine korraldab töötoa, kolmas musitseerib tänaval — kõigil on võimalus teistega midagi jagada.

Kava