KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL

Tapiku mõisaseltsi eestvedaja Olev Kull koos Ersa-Mokša kultuuriühingu ansambliga tantsimas. Foto: Jaan Lukas

Põltsamaa valla Tapiku külaplatsil kolmandat korda toimunud Jõgevamaa Halloweeni festivalil ja kõrvitsapäeval meisterdati kõrvitsalaternaid, maitsti kõrvitsatoite ja elati kaasa muusikute esinemisele.

Laupäeval, 3. oktoobril tegi kõrvitsapäeva atraktiivseks vitsalaternate lõikamise võistlus. “Laternate tegemisel läheb vaja nii käteosavust kui ka fantaasiat,” leidis Karmen Kasar, kellel see töö parajasti teoksil oli. Kõrvitsakohvikus sai proovida kõrvitsast valmistatud toite: salatit, pirukaid, püreesuppi, aga ka marmelaadi ja jäätist. “Kõrvitsajäätise tegemiseks kasutatakse kõrvitsajahu, mille tegemiseks tuleb kõrvits eelnevalt ära kuivatada,” selgitas Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Eda Kasar. “Kõrvitsajäätis maitses mulle väga. Kasvatan kodupõllul kõrvitsaid. Tapikule neid kaasa ei võtnud, küll aga viisin Tallinna loomaaeda elevantidele. Asi sai alguse sellest , et mu lapselaps käib lasteaias ja temalt kuulsin, et loomaaia loomadele kogutakse toiduks köögivilja,” rääkis Elvi Luhamets Pisisaarest. Festivalil kõndis energiliselt ringi kõrvitsamaskot. Sündmust külastanud Põltsamaa vallavanem Andres Vään kirjutas hiljem facebokis: “Ääremaade ergas meel, pole välja surnud veel.”

Hõimurahva ansambel

Kõrvitsapäevale tõi külakosti Ersa-Mokša kultuuriühingu Svjatko pärimusmuusika ansambel, kes alustas esinemist lauluga, mis sisaldab selle rahva maausu palvet. Ansambli juht Natalia Aborosimova kutsus kohalolijad tantsima ersa-mokša rahvatantse ja õpetas selgeks mõned ersa- ja mokšakeelsed sõnad. “Meie ansambel on tegutsenud ligi kakskümmend aastat. Rahvuselt oleme ersad ja mokšad, kes sündinud Mordvamaal. Mõned on tulnud Eestisse juba Nõukogude Liidu perioodil. Mina saabusin Eesti Vabariiki paarkümmend aastat tagasi hõimurahvaste programmi raames stipendiaadina. Ansamblis on üheksa naist. Esineme rõõmuga erinevates paikades, kuhu meid kutsutakse. Meie laulud on mitmehäälsed ja mõneded nendest loodud väga ammustel aegadel.”

Ersa-Mokša kultuuriühingu esinejad kutsus Tapiku kõrvitsapäevale kontserti andma MTP Tapiku mõisa eestvedaja Olev Kull. „Huvitun hõimurahvaste kultuurist, sest eestlased on soome-ugrilased.”

Populraaseid ja rahvale südamesse minevaid eestikeelseid laule esitas ansambel Ahoi, mille eestvedaja Artur Rehi oli ühtlasi kõrvitsapäeva päevajuht. Artur Rehi vanaisa on Ants Paju, kes oli Tapiku kandist võrsunud legendaarne ühiskonnategelane, ajakirjanik ja spordimees.

Võistluste võitjate selgitamine

Õhtupimeduse saabudes kuulutati Tapiku laululaval välja erinevate alade võitjad. Kõrvitsalaternate lõikamise võistlusel sai lastest esikoha Liisu, paremuselt teiseks tunnistati Siiri ja Madleni ning kolmandaks Dorise latern. Täiskasvanutest jagasid esimest ja teist kohta Karmen ja Kristin Kasar. Parima kostüümi eest said auhinna rebasepoisse kehastanud Carl-Eric ja väikeseks nõiaks

kehastunud Desiree. Kõrvitsa kaalu äraarvamise mängu võitis Liia Stamm.

Jõgevamaa Halloweeni festivalile ja kõrvitsapäevale pani punkti Olavi tulešõu. Kõrvitsalaternates põlenud küünlad, kujundasid Tapiku külaplatsi väikeseks tuledemereks.

Tapiku kõrvitsapäevale tuldi erinevatest Eestimaa paikadest. Kohale saabus ka pereisa kahe tütrega, kes pärit Ameerika Ühendriikidest, kuid praegu elab Tartus.

Traditsiooniks kujunenud sündmuse korraldas Tapiku Külade Selts. Toetajateks olid Põltsamaa vald, MTÜ Tapiku Mõis ja mitmed paikkonna ettevõtted.

Jaan Lukas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga