Rubriik: Eesti

Algas festival Eesti Muusika Päevad

Täna, 21. märtsil algas olulisim Eesti heliloojate loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP). 21.–26. märtsini kestval festivalil on tänavu rohkem väliskülalisi kui kunagi varem – Tallinnasse saabuvad heliloojad ja nende loominguga lähedalt seotud ansamblid kõigist neljast naaberriigist. Eesti Muusika Päevadel on au kuuluda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis esile toodud muusikasündmuste hulka.

Naaberriikide muusikat tutvustavad kontserdid tunneb festivali kavas ära „Naabrivalve“ sildi järgi. Igaüks neist kontsertidest toob kontserdisaalis kokku kaks heliloojat – välishelilooja naaberriigist ning meie oma helilooja –, mõlema helilooja muusikat esitab aga külalisega kaasa reisinud ansambel.

Nõnda kohtuvadki Läti kontserdil Andris Dzenītis ja Jüri Reinvere, kelle teosed toob kuulajateni Sinfonietta Rīga Keelpillikvartett. Rootsi kontserdil saavad kokku kaks heliobjektidest huvitatud naisheliloojat teine teiselt poolt Läänemerd, Malin Bång Rootsist ja Tatjana Kozlova Eestist, muusikat esitab rootsi avastusliku nüüdismuusika esindusansambel Curious Chamber Players. Soome kontserdil kohtuvad heli sisemusse kiikavad Jarkko Hartikainen ja Helena Tulve (esineb Soome tippansambel Uusinta) ning Venemaa kontserdil on luubi all Pavel Karmanov ja René Eespere, kes mõlemad oma eri viisil on muusika lihtsaks mõelnud. Loe edasi: Algas festival Eesti Muusika Päevad

Llama Camel Viljandi Jazziklubis

Kolmapäeval, 23. märtsil kell 20 toimub kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aida kohvikus.
Otsakool esitleb:

LLAMA CAMEL

Charles Aaron Zobel /akordion/
Sander Vahtna /kitarr/
Ats Tani /kontrabass/
Karl-Johan Kullerkupp /trummid/

Llama Camel’i puhul on tegemist 15aastase akordionisti Charles Aaron Zobeli poolt kokku pandud kvartetiga, mis ei koosne ainult andekatest Otsakooli õpilastest – talente on ka mujalt. Esitusele tuleb nii ballaade kui ka bebop’i.

Algasid kirjatalgud ”Eesti ustest – sisse, välja”

Konkursi patrooniks on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes kutsub inimesi panema kirja oma lugu, mis räägib Eestist lahkumisest või pärast pikemat välismaal viibimist koju tagasi tulemisest. Riigipea sõnul vajab Eesti siit minemise ja siia tulemise üle arutlemisel senisest avaramat ja rikkalikumat pilku.

Nende kirjatalgutega otsitakse vastust küsimustele, miks Eestist minnakse ja miks siia tagasi tullakse. Ja ka sellele, miks siia tagasi ei tulda. Mida peaksime Eestis tegema paremini või teisiti? Pane kirja oma lugu, oma kogemus, mis seostub välismaale minemise ja sealt tulemisega, nii eestimaalaste kui muude riikide inimeste avatuse ja eneseteostusvõimalustega siin ja seal ning (taas)lõimumisega siin ja seal. Aita kaardistada Eestist lahkumise põhjuseid ja Eestisse tagasitulemise kogemusi.

Kirjatalguid korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Kirjatalguid aitavad korraldada Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.

Tallinna Ülikool asetas nurgakivi uuele hoonele

Tallinna Ülikooli uue õppehoone makett.

Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.

Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.

Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.

Foto: Toomas Kongi

Noorte moeloomingut esitles rohkem kui 150 modelli

Kirke Talu moelooming. Foto: Anu Ansberg

Eile õhtul Paide kultuurikeskuses toimunud noorte moevõistlusel „MoeP.A.R.K 2011“ tõi lavale 24 kollektsiooni, mida esitles üle 150 modelli.

Nii publiku lemmiku tiitli kui ka esikoha moeloojate nooremas vanuserühmas pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Kirke Talu. Vanemas rühmas osutus parimaks Türi gümnaasiumi õpilase Kätlin Luhti kollektsioon ning tudengite kategoorias hinnati parimaks Triin Ollema kollektsioon.

„MoeP.A.R.K 2011“ tulemused:
Noorem vanuserühm: I Kirke Talu (Pärnu Koidula gümnaasium), II Doris Kivisalu (Kiili gümnaasium), III Laura Viia (Tallinna 32. keskkool).

Vanem vanuserühm: I Kätlin Luht (Türi gümnaasium), II Riine Rander (Saaremaa ühisgümnaasium), III Taavi Turk (Kuressaare täiskasvanute gümnaasium).

Tudengite rühm: I Triin Ollema (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa), II Kristiina Purga (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Saaremaa), III Kelly Hallen (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa).

Allikas: www.paide.ee

Värskas toimub Põlvamaa harrastusteatrite festival

Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“

ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.

Polvamaa.ee

Haapsalus tehti televisiooni

Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.

WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.

Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.

Allikas: laanemaa.ee

Võitsid tark ostukäru ja plekkpurkidega soojatootmine

Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.

Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.

320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.

Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.

Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.

Allikas: meiemaa.ee

Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul

pidu21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Märtsi lõpus jälgitakse linnalinde

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. aasta juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ).

Ettevõtmise traditsioon ulatub aastasse 2002, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi selle vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 Eesti linnas.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua 2–5liikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas retkele minna. Nagu ettevõtmise nimetus viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda vaadeldi linna piiridest lahkumata.

Eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati meie linnades koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui suur on tegelikult linnakeskkonna lindude liigirikkus. Muu hulgas on linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Uuskasutuskeskus kutsub inimesi üles märtsi lõpuni annetama oma seisma jäänud esemeid Eesti lasterikastele peredele. Esimese kahe nädalaga on kampaaniaga kogutud esemeid kümnete perede abistamiseks.

„Lasterikkad pered ootavad mänguasju, raamatuid, riided ja kõik muid esemeid, mida ühes lastega peres vaja läheb, kuid eriti oodatud on sporditarbed. Märtsi kahe esimese nädalaga oleme kogunud esemeid kümnete perede abistamiseks üle Eesti. Täname heategijad ning kutsume kõiki, kellel on kodus üleliigseid asju neid kuni märtsi lõpuni SmartPOSTi abil annetama lasterikastele peredele, “ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.

Kampaanias osalemiseks tuleb viia ühte pakki, näiteks kilekotti, pakitud esemed SmartPOST-i pakiautomaati, kust need jõuavad Uuskasutuskeskusesse. Uuskasutuskeskuses kaubad sorteeritakse ning seejärel annetatakse koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga abi vajavatele lasterikastele peredele üle Eesti. Loe edasi: Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Täna proovitakse Eestis esmakordselt kaasava vallaeelarve koostamist

Täna proovib vabaühenduste liidu EMSL kevadkoolis sadakond Eesti linnade-valdade ja vabaühenduste esindajat, kuidas koostada omavalitsuse eelarvet, andes sellest ühe osa üle otsustamise kohalike elanike kätesse. Kevadkool peetakse Harjumaal, Laitse Graniitvillas kella 11-17.30.

Kaasava eelarve koostamine innustab linna või valla elanikke välja tooma, arutama ja tähtsuse järjekorda seadma kohalikke vajadusi ning annab neile õiguse vahetult otsustada maksudest laekuva raha kasutamise üle. 1980. aastate lõpus Brasiilias alguse saanud lähenemine on tänaseks kasutusel ka USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal, kokku rohkem kui 1200 omavalitsuses.

Maailmapank toob kaasavate eelarvete positiivse tulemusena välja suuremad investeeringud vaesematesse piirkondadesse ning tervishoidu ja haridusse. Samuti on märgitud selle tulemusel kodanikuaktiivsuse kasvu ka teistes küsimustes, tugevamat kogukonnatunnet ning kodanike ja avaliku võimu lähenemist.

EMSLi kevadkoolis tutvustab teiste riikide kogemusi kaasava eelarve rakendamisel Suurbritannia võrgustiku Big Society alaprojekti Your Loval Budget juht Oliver Henman. Seejärel proovitakse kaasava eelarve koostamine Eesti tingimustes läbi ühe hüpoteetilise 1500 elanikuga valla näitel. Simulatsioonis harjutatakse, kuidas esitleda eelarveprojekti rahvale arusaadavalt, korraldada arutelusid erinevate toetusvajaduste üle, jõuda otsusele ning anda osalejatele tagasisidet.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Rõivakogumine “Kapid korda!” tuleb taas

Mullu edukalt toimunud „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub ka sel aastal. Humana pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks ja samas rõivaste taaskasutusse suunamisega vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga saab taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki. Vastu võetakse ka jalatseid, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 14. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu poed. Lahketele annetajatele kingituseks Humana kliendikaart.

2010. aasta kampaania ajal koguti Humana kauplustes kokku 25,4 tonni riideannetusi, mis on 9 tonni rohkem kui 2009. aasta samal perioodil.

2010. aastal toetasHumana rõivaannetustega 30 hooldekodu ja –keskust, lastekaitseühingut ja seltsi, mis saadud riideannetusi kohapeal kasutasid või abivajajatele jagasid. Kokku annetati 576 885 eset ehk üle 200 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju.

Tallinna Lastehaiglale koguti aasta jooksul 10 566 krooni (675,3 eurot). Alates 2004. aastast on Humana kliendid lastehaiglale annetanud üle 90 000 krooni.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Eestis kohtuvad parimad jutuvestjad üle maailma

Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.

Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.

Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.

Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17  Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.

Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.

Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.

Muinsuskaitsjad kutsuvad korrastama muistiseid

Talgud on olnud loomulik osa meie esivanemate elulaadist. Foto: Teeme Ära
Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud kutsub osalema 7. mail Teeme Ära talgupäeval, et üheskoos korda teha muinsuskaitse objekte. Ka sel, 2011 aastal, kutsutakse Teeme Ära talgupäeval kodukandi parke riisuma, metsa istutama, prügiseid kohti koristama, mõttetalguid pidama ja mälestisi korrastama.

Koos Teeme Ära seltskonnaga – Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL – talguid tehes saame enam meediakajastust, tähelepanu ja loomulikult abikäsi mälestiste korrastamisel.

Mida peaks läbi mõtlema enne talgute registreerimist? Mõtle läbi kui palju talgulisi ja milliseid tegevusi nad talgukorras teha aitavad. Sinu kui omaniku-talgujuhi ülesandeks jääb töö organiseerimine, talgujärgsete tegevuste korraldamine ning võimalusel talgulistele tänutäheks kehakinnituse pakkumine. Kui talgute algatajaks ei ole mälestise vm objekti omanik, on tähtis omanikuga ühendust võtta. Abi prahi äraveoks või toitlustamiseks küsi julgesti kohalikust omavalitsuselt või ettevõtjatelt. Head üritust toetatakse kindlasti hea meelega ka konkreetse abi näol.

Selleks, et välja selgitada, milliseid töid mälestisel talgukorras teha saab ja kindlasti tegema peab, tuleb ühendust võtta oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga. Talgute registreerimine algas 15. märtsil,  talguliste registreerimine 11. aprillil.

16. mail 2009 toimunud talgutel korrastas üle 4000 inimese rohkem kui 200 mälestist. 1. mail 2010 Teeme Ära talgupäeval korrastas 4072 talgulist 162 mälestist.

Vaata lisa www.umarlaud.eu

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis. Foto: Teeme Ära
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Oma Lugude kirjatalgud 2011

Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Loe lähemalt kirjatalgutest SIIT