Pühapäeval, 27. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.
Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Talveaeg algab taas oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.
Eestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti.
Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.
RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.
2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).
Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.
Isejuhtumine tuleb eriti selgelt esile igal kevadel, kõige enam märtsikuus. Lume ja jää sulamine, rändlindude saabumine, pungade puhkemine, kevadlillede tärkamine on osa sellest. Sellega kaasaminemine eeldab avatust ja tähelepanelikkust, et märgata edenemise ja muutumise märke. Vanarahva teadmist mööda on näiteks peale kuuseokaste varisemist seitsme nädala pärast oodata suuremat jääminekut ja sula. Märkasime Kristel Vilbastega Avinurme lähistel lendoravametsas käies kuuseokaste varisemist veebruari algul, suur sula võiks selle järgi tulla 27. märtsiks.
Siit jääb mulje, et toetudes vanarahva tarkusele on kuigivõrd võimalik läbi kevade hargnevaid sündmusi kontrollida ja ette ennustada. Tegelikkus on siiski teistsugune. Kogesime seda omal nahal, kui mõned päevad peale metsaskäiku meie kodu maani maha põles ning mingi väega ei suudetud tule üle kontrolli saada. Nädalapäevad hiljem põles Haapsalu lastekodu, möödunud nädalal jäid sajad või koguni tuhanded pered Jaapanis kodudest ilma. Plahvatas tuumareaktor, mis kuidagi ei tohtinud plahvatada. Tõepoolest, tänavuse kevade sõnum on meile, inimestele, et me ei suuda parimagi tahtmise juures kõike kontrollida.
Ainus lohutav sõnum selle juures on see, et Kõiksuse algplahvatusest alates 13,7 miljardit aastat tagasi on meie maailma suurimaks suunavaks jõuks olnudki iseorganiseerumise ehk isejuhtumise vägi. Põhjalikult on selle toimimist käsitlenud Harrison Owen oma raamatus Laineratsur (Wave Rider), mille tõlkimisega olen lõpusirgel ja loodan, et see sellel aastal ka trükivalgust näeb. Harrison Owen on avatud ruumi meetodi sõnastaja, just seda meetodit kasutati kaks aastat tagasi Minu Eesti mõttetalgutel.
Laineratsuri raamatus toob Owen esile kolm tõde, mille järgimine aitab eluga toime tulla ja edasi jõuda. Esimene neist ütleb: ära pinguta rohkem kui tööga toimesaamiseks vaja on. See pole laiskuse ülistus, vaid mõistlik viis, kuidas end hoida avatuna kõigeks, mis veel juhtuda võib. Teine tõdemus on: ära paranda seda, mis toimib. Taas on olulisem olla avatud kõigele juhtuvale selle asemel, et sekkuda korralikult toimivasse tegelikkusesse. Ja viimane, kolmas tõdemus võtab eelnevad kaks kokku, väites: ära eales arva, et suudad kõike kontrollida. Püüd kõike ise kontrollida lahutab meid Kõiksuse isejuhtumise väest, mis varem või hiljem nagunii võimust võtab.
Viimasest tõdemusest on küllap kõige raskem kinni pidada, kuigi just seda on meile selle kevade katastroofid õpetamas. Me ei suuda kõike kontrollida, kuid me saame üksteist toetades isejuhtumistega kaasa minna ning leida tee uue olemise juurde.
Meie pere koges isejuhtumise kontrollimatut väge soojas ja sügavas toetuses sadadelt inimestelt üle kogu Eesti. Tänud siinjuures kõigile, kes mõttes või tegelikkuses abi saatsid! Oleme sügavalt liigutatud, et meie elamine, olemine ja loomine nii paljudele inimestele oluline on.
Üks osa juhtumiste kokkulangemistest oli ka Kristeli Päevalehes 2009-2010 avaldatud looduslugude ilmumine nädalapäevad peale õnnetust raamatuna „Aotähe aastaring.“ Kristeli raamat õpetab, kuidas avali silmi looduses liikuda ja nõnda kaasas käia kõigega, mis juhtumas on. Küllap on soe toetus meile ka märgiks sellest, et taolist avali silmi looduses käimist on tõepoolest vaja.
Autor: Mikk Sarv
www.maaleht.ee
Üha enam propageeritav tuumajaam on märgiks miilegi suurema juhtumisest. Tõenäoliselt plaanitakse saadava energia toel suurendada Viru Keemia Grupis põlevkivi kaevandamist ja töötlemist. Tuumaenergia ei vähendaks seega põlevkivi kaevandamist ja meie põhjavee hävitamist. Kuid senisest enam räägitakse seoses tuumajaama ehitamisega Eesti fostoriidivarude kasutulevõtust. Tuumaenergeetika eestkõneleja Anto Raukas on portaali teadus.ee sõnul olnud ärkamisajal agar fosforiidikaevanduste rajamise pooldaja.
Tiit Kändler kirjutab teadus.ee-s: “Kuid muidugimõista on Raukas ületamatu tuumajaamade prohvet Eestis, kelle värvikad ideed on paelunud kuulajate ja lugejate paljusid põlvkondi. Olgu siis mõte paigutada tuumajaam maa alla põlevkivikaevandusse, osta see Venemaalt või pista tuumajäätmed kunagi edukalt käivitatud graniidikaevandusse.
Kahjuks tuleb akadeemik professor Raukasel ette ka tõsisemaid mälulünki. Nõnda näiteks esitles ta end laupäeval, 19. märtsi hommikul Vikerraadios eetris olnud hommikuintervjuus kui väsimatut ja vaata et ainsat võitlejat fosforiidikaevanduste vastu 1980. aastatel.
Mis seal ikka, avagem Juhan Aare raamat „Fosforiidisõda” leheküljelt 259 ja sealt saame lugeda, mida pajatas Anto Raukas 17. märtsil 1988. aastal toimunud Rakvere rajooni ja Kunda linna rahvasaadikute ühisistungil:
„Lõplikku otsust veel ei ole ja fosforiidi tootmise probleem jääb aktuaalseks. Teravamaks probleemiks loetakse Toolset. Meie vabariigis on fosforiidi tootmise propaganda kahes keeles, eesti ja vene keeles, kuid nad ei ole kooskõlas. Vene rahvuse hulgas levib arvamus, et Eesti vabariik läheb välja NSV Liidu koosseisust ja siis hakkab müüma fosforiiti lääneriikidele. See arvamus on täiesti väär. Kasum fosforiidi eksportimisest on väike ja sellepärast välisfirmad ei ole huvitatud fosforiidi väljaveost. Kui rääkida fosforiidi ökonoomilisest seisukohast, siis on vajalik alustada fosforiidi väljatöötamist juba praegu. Tuleb leida lahendus, kuidas alustada fosforiidi väljatöötamist, kas lahtise või kinnise kaevandusega. Selle kohta on meie valitsusel oma seisukoht.”
On selles raamatus veel teisigi akadeemiku mälu värskendada võivaid kohti.
Ega asi poleks hull, kellega siis ei juhtu, et vahel midagi unustatakse, aga ehk pole kuigi tervistav, kui tuumajaamandusega seotud argumendid põimuvad unustuse hõlmaga.”
Aivar Ruukel annab Soomaalt teada, et Raudna jõele on ilmunud vesi. Mitmete vanarahva tähelepanekute järgi tehtud ennustuste kohaselt peaks suur sula algama järgmise nädala alguses. http://blog.soomaa.com/2011/03/22/suurvee-ootel/
Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.
„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.
RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.
Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.
14. aprilli varahommikul, kella 2 ja 4 vahel, viiakse digilevi 40. kanali saatjad Valgjärvel, Tartus, Viljandis, Valgas, Haanjas, Ähijärvel, Ruusmäel, Vastseliinas ja Kallastel üle madalama sagedusega 23. edastuskanalile. See tagab Eesti telekanalite parema levi kogu Lõuna-Eestis.
Tavaantenniga digilevi vaatajad peavad sagedusemuutuse järel tegema oma digiboksis või digiteleris niinimetatud „tehase algseadete taastamise“. Sellega puhastatakse seadme mälu ja leitakse teleprogrammid nende uutelt sagedustelt. Lähemaid juhised leiab seadme kasutusjuhendist.
Kortermajade ühisantennisüsteemides võib olla vajalik kanalipõhiste võimendite ümberseadistamine. Kui ühisantennisüsteemiga ühendatud digiboks või digiteler pärast uut kanaliotsingut tasuta levivaid Eesti telekanaleid üles ei leia, tuleks pöörduda maja antennisüsteemi hooldava ettevõtte poole. Loe edasi: Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust
Kevadtervitusi andsid üle Tallinna, Pärnu, Narva, Otepää, Saku, Põltsamaa, Jõgeva, Paide esindused esmakordselt koos kultuurikollektiividega. Otepää kevadetervituse türilastele andis üle Otepää noortekeskuse noorte hip-hop tantsutrupp “Feeling Good”, juhendaja Kadri Orav. Valitsemisõigused koos Tallinna linnasekretäri Toomas Sepaga andis üle Otepää vallavanem Andres Visnapuu. Külalistele mängis ansambel Apelsin.
Astronoomilise kevade saabumise hetkel, 21. märtsi öösel kell 01.21 toimus Türi kesklinna pargis särav ja tuline kevadetervitus. Lendu lasti algavale 12. kevadhooajale kohaselt vastav arv taevalaternaid, toimus tuleskulptuuride show ja ilutulestik, käivitati muruniiduk. Kevadet võttis vastu Türi linna maskott Metsamoor.
Vaata pilte siit.
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee
Täna, 21. märtsil algas olulisim Eesti heliloojate loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP). 21.–26. märtsini kestval festivalil on tänavu rohkem väliskülalisi kui kunagi varem – Tallinnasse saabuvad heliloojad ja nende loominguga lähedalt seotud ansamblid kõigist neljast naaberriigist. Eesti Muusika Päevadel on au kuuluda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis esile toodud muusikasündmuste hulka.
Naaberriikide muusikat tutvustavad kontserdid tunneb festivali kavas ära „Naabrivalve“ sildi järgi. Igaüks neist kontsertidest toob kontserdisaalis kokku kaks heliloojat – välishelilooja naaberriigist ning meie oma helilooja –, mõlema helilooja muusikat esitab aga külalisega kaasa reisinud ansambel.
Nõnda kohtuvadki Läti kontserdil Andris Dzenītis ja Jüri Reinvere, kelle teosed toob kuulajateni Sinfonietta Rīga Keelpillikvartett. Rootsi kontserdil saavad kokku kaks heliobjektidest huvitatud naisheliloojat teine teiselt poolt Läänemerd, Malin Bång Rootsist ja Tatjana Kozlova Eestist, muusikat esitab rootsi avastusliku nüüdismuusika esindusansambel Curious Chamber Players. Soome kontserdil kohtuvad heli sisemusse kiikavad Jarkko Hartikainen ja Helena Tulve (esineb Soome tippansambel Uusinta) ning Venemaa kontserdil on luubi all Pavel Karmanov ja René Eespere, kes mõlemad oma eri viisil on muusika lihtsaks mõelnud. Loe edasi: Algas festival Eesti Muusika Päevad
Kolmapäeval, 23. märtsil kell 20 toimub kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aida kohvikus.
Otsakool esitleb:
LLAMA CAMEL
Charles Aaron Zobel /akordion/
Sander Vahtna /kitarr/
Ats Tani /kontrabass/
Karl-Johan Kullerkupp /trummid/
Llama Camel’i puhul on tegemist 15aastase akordionisti Charles Aaron Zobeli poolt kokku pandud kvartetiga, mis ei koosne ainult andekatest Otsakooli õpilastest – talente on ka mujalt. Esitusele tuleb nii ballaade kui ka bebop’i.
Konkursi patrooniks on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes kutsub inimesi panema kirja oma lugu, mis räägib Eestist lahkumisest või pärast pikemat välismaal viibimist koju tagasi tulemisest. Riigipea sõnul vajab Eesti siit minemise ja siia tulemise üle arutlemisel senisest avaramat ja rikkalikumat pilku.
Nende kirjatalgutega otsitakse vastust küsimustele, miks Eestist minnakse ja miks siia tagasi tullakse. Ja ka sellele, miks siia tagasi ei tulda. Mida peaksime Eestis tegema paremini või teisiti? Pane kirja oma lugu, oma kogemus, mis seostub välismaale minemise ja sealt tulemisega, nii eestimaalaste kui muude riikide inimeste avatuse ja eneseteostusvõimalustega siin ja seal ning (taas)lõimumisega siin ja seal. Aita kaardistada Eestist lahkumise põhjuseid ja Eestisse tagasitulemise kogemusi.
Kirjatalguid korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Kirjatalguid aitavad korraldada Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.
Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.
Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.
Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.
Foto: Toomas Kongi
Eile õhtul Paide kultuurikeskuses toimunud noorte moevõistlusel „MoeP.A.R.K 2011“ tõi lavale 24 kollektsiooni, mida esitles üle 150 modelli.
Nii publiku lemmiku tiitli kui ka esikoha moeloojate nooremas vanuserühmas pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Kirke Talu. Vanemas rühmas osutus parimaks Türi gümnaasiumi õpilase Kätlin Luhti kollektsioon ning tudengite kategoorias hinnati parimaks Triin Ollema kollektsioon.
„MoeP.A.R.K 2011“ tulemused:
Noorem vanuserühm: I Kirke Talu (Pärnu Koidula gümnaasium), II Doris Kivisalu (Kiili gümnaasium), III Laura Viia (Tallinna 32. keskkool).
Vanem vanuserühm: I Kätlin Luht (Türi gümnaasium), II Riine Rander (Saaremaa ühisgümnaasium), III Taavi Turk (Kuressaare täiskasvanute gümnaasium).
Tudengite rühm: I Triin Ollema (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa), II Kristiina Purga (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Saaremaa), III Kelly Hallen (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa).
Allikas: www.paide.ee
Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“
ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.
Polvamaa.ee
Täna keskpäeval algas Mooste Folgikojas liikumisfestival, kus saab kaasa elada 7-10-aastaste laste põnevatele liikumiskavadele koos ema või isaga. Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Avatud on kohvik ja kevadkompositsioonide lett.
Festivali korraldab Mooste vallavalitsus.
Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.
WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.
Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.
Allikas: laanemaa.ee
Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.
Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.
320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.
Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.
Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.
Allikas: meiemaa.ee
21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. aasta juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ).
Ettevõtmise traditsioon ulatub aastasse 2002, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi selle vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 Eesti linnas.
Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua 2–5liikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas retkele minna. Nagu ettevõtmise nimetus viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda vaadeldi linna piiridest lahkumata.
Eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati meie linnades koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui suur on tegelikult linnakeskkonna lindude liigirikkus. Muu hulgas on linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.
Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.
Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.
Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.
Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/
Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.
Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.
Kristel Põldma
Uuskasutuskeskus kutsub inimesi üles märtsi lõpuni annetama oma seisma jäänud esemeid Eesti lasterikastele peredele. Esimese kahe nädalaga on kampaaniaga kogutud esemeid kümnete perede abistamiseks.
„Lasterikkad pered ootavad mänguasju, raamatuid, riided ja kõik muid esemeid, mida ühes lastega peres vaja läheb, kuid eriti oodatud on sporditarbed. Märtsi kahe esimese nädalaga oleme kogunud esemeid kümnete perede abistamiseks üle Eesti. Täname heategijad ning kutsume kõiki, kellel on kodus üleliigseid asju neid kuni märtsi lõpuni SmartPOSTi abil annetama lasterikastele peredele, “ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Kampaanias osalemiseks tuleb viia ühte pakki, näiteks kilekotti, pakitud esemed SmartPOST-i pakiautomaati, kust need jõuavad Uuskasutuskeskusesse. Uuskasutuskeskuses kaubad sorteeritakse ning seejärel annetatakse koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga abi vajavatele lasterikastele peredele üle Eesti. Loe edasi: Uuskasutuskeskus kogub asju lasterikastele peredele
Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.
Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.
Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?
Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.
Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!
Täna proovib vabaühenduste liidu EMSL kevadkoolis sadakond Eesti linnade-valdade ja vabaühenduste esindajat, kuidas koostada omavalitsuse eelarvet, andes sellest ühe osa üle otsustamise kohalike elanike kätesse. Kevadkool peetakse Harjumaal, Laitse Graniitvillas kella 11-17.30.
Kaasava eelarve koostamine innustab linna või valla elanikke välja tooma, arutama ja tähtsuse järjekorda seadma kohalikke vajadusi ning annab neile õiguse vahetult otsustada maksudest laekuva raha kasutamise üle. 1980. aastate lõpus Brasiilias alguse saanud lähenemine on tänaseks kasutusel ka USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal, kokku rohkem kui 1200 omavalitsuses.
Maailmapank toob kaasavate eelarvete positiivse tulemusena välja suuremad investeeringud vaesematesse piirkondadesse ning tervishoidu ja haridusse. Samuti on märgitud selle tulemusel kodanikuaktiivsuse kasvu ka teistes küsimustes, tugevamat kogukonnatunnet ning kodanike ja avaliku võimu lähenemist.
EMSLi kevadkoolis tutvustab teiste riikide kogemusi kaasava eelarve rakendamisel Suurbritannia võrgustiku Big Society alaprojekti Your Loval Budget juht Oliver Henman. Seejärel proovitakse kaasava eelarve koostamine Eesti tingimustes läbi ühe hüpoteetilise 1500 elanikuga valla näitel. Simulatsioonis harjutatakse, kuidas esitleda eelarveprojekti rahvale arusaadavalt, korraldada arutelusid erinevate toetusvajaduste üle, jõuda otsusele ning anda osalejatele tagasisidet.
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.
Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.
Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.
Mullu edukalt toimunud „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub ka sel aastal. Humana pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks ja samas rõivaste taaskasutusse suunamisega vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga saab taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki. Vastu võetakse ka jalatseid, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel.
Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 14. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu poed. Lahketele annetajatele kingituseks Humana kliendikaart.
2010. aasta kampaania ajal koguti Humana kauplustes kokku 25,4 tonni riideannetusi, mis on 9 tonni rohkem kui 2009. aasta samal perioodil.
2010. aastal toetasHumana rõivaannetustega 30 hooldekodu ja –keskust, lastekaitseühingut ja seltsi, mis saadud riideannetusi kohapeal kasutasid või abivajajatele jagasid. Kokku annetati 576 885 eset ehk üle 200 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju.
Tallinna Lastehaiglale koguti aasta jooksul 10 566 krooni (675,3 eurot). Alates 2004. aastast on Humana kliendid lastehaiglale annetanud üle 90 000 krooni.
