Ambla Metsaühistu korraldab 9.detsembril Paide kultuurikeskuse metsanduse õppepäeva.
Räägitakse ühistegevusest metsanduses, uutest arengusuundadest ja Eesti metsanduse arengukavast aastateks 2011-2020. Juttu tuleb jahiseaduse muudatustest, muudatustest liiklusseaduses, muudtustest metsatehnika ja traktorite kasutamisel.
Õppepäeval jagatakse metsanduslikke infomaterjale ja raamatuid. Võimalus on astuda Ambla Metsaühistu liikmeks.
Ambla Metsaühistu
RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.
RMK
5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel 
aastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.
Grete Kõrgesaar
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest
Eile, 4. detsembril võtsid 11 metsatööstusett
evõtte meeskonda mõõtu korvpalliplatsil. Kolmandat aastat järjest näitas teistest paremat mängu Artistoni meeskond.
Eile hommikul kogunesid 11 meeskonda Rakvere spordihalli selgitamaks välja parim meeskond korvpallis. Turniiri avas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Meeskonnad pidid tunnistama Artistoni meeskonna paremust. Teise koha saavutas RMK meeskond ja kolmanda koha võttis TarMets. Parima mängija tiitel anti Andras Kaasikule, kelle supertabamus mängu viimastel sekunditel viis mängu lisaajale. Kolmepunkti viskevõistlustel tegi kõige suurema skoori Peeter Valdre Södra meeskonnast.
Korvpalliturniiri korraldaja Margo Klaasmägi arvates oli turniiril küll üllatajaid, aga mängud olid väga tasavägised. Turniir oli võitluslik, iga meeskond sai mängida viis mängu. Metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri peetakse aastast 1998. Tänavu osalesid Artistoni, RMK, Stora Enso, Lemeksi, Imavere Saeveski, Finnforesti, Metsäliitto, Södra, TarMetsa, Raitwoodi ja Toftani meeskonnad.
Pille Rõivas,
EMTLi kommunikatsioonijuht
Fotod: Ain Liiva
RMK kodulehel saab end kirja panna juhendatud kuuseretkedele riigimetsa, jõulupuu saab etteantud juhiste järgi metsast koju tuua ka omal käel, teatab RMK.
Juhendatud metsaretki korraldatakse 15 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Kuuseretked firmadele toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril ning eraisikutele 17.-23. detsembril. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja otsitud, nii et osalejatele jääb vaid maksmise, õige puu valimise, saagimise ja äraviimise rõõm.
Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitselisi piiranguid.
1-3meetriste kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele ning jõulupuu eest saab maksta pangaülekande, mobiiliga või looduskeskustes sularahas. Kuna eelmisel aastal osteti enam kui pooled kuused mobiilimaksega, on tänavu seda võimalust veelgi laiendatud – seda saavad kasutada nii need, kes toovad kuuse metsast omal käel kui need, kes võtavad osa RMK poolt organiseeritud kuuseretkedest.
RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal kaasas olema oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 5000 jõulukuuske, kuuseretkedest võttis osa 2100 inimest. Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning karistatav.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7532 või meilitsi kuuseke@rmk.ee.
Allikas: RMK
Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.
Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee
Kõige kurja juur on sooja ja sajuse sügise tõttu külmumata jäänud maapind.
Põhjarannikul kohati juba enam kui 40 sentimeetri paksuseks paisunud lumevaiba tõttu on põhjust muret tunda nii selle kandi aiapidajatel kui ka teraviljakasvatajatel.
Kuna maa oli enne paksu lumekihiga kattumist külmumata, saavad hiired ja rotid lume all mööda maapinda rahulikult toimetada. Närilised hakkavad aedades ja puukoolides maapinna ja lumekasuka vahel noorte puude magusat koort krõmpsutama. Selle vältimiseks tuleks istikute ümber lumi kinni tallata.
Need, kel jäid koduaias roosid või muud külmatundlikud taimed kinni katmata, võivad aga arvestada, et paksu lume all ei juhtu nendega midagi hullu.
Viljakasvatajad aga muretsevad juba, et sulale ja märjale maale maha sadanud paks lumekiht võib taliviljale saatuslikuks saada.
Allikas: Eesti Päevaleht
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi
keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.
Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.
Allikas: aialeht.ee
Valitsus toetas põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.
Praegu on erinevate põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral peavad senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Eelisostuõiguse kehtestamine mõistlik, sest riigile see rahalist kaotust ei tähenda.
Allikas: põllumajandusministeerium
Noore ja kaasaegse kunsti galerii ArtDepoo lõpetab käesoleva aasta näitusega „GIRL POWER“.
Üheteiskümne naismaalija teosed ArtDepoo seintel kutsuvad esile erinevaid emotsioone, kuid ükski neist ei peaks jätma ükskõikseks.
Näitus jääb avatuks 15. jaanuarini.
Allikas: artdepoo.com
Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.
Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.
Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.
Eile, 4. detsembril algas Türi vallas heategevuskontsertide sari, kus seitsmel heategevuskontserdil esinevad Marju Länik, Uku Suviste, Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Mati Palm ja ka valla enda isetegevuslased. Kontserdipiletiteks on annetused kohapeal.
Esimene kontsert nimetusega „Pärlipäeva kontsert” toimus laupäeval Kabala rahvamajas. Pärlipäeva kontsert korraldati Kabala kauaaegse kultuuri- ja orkestrijuhi August Pärli (1923-1994) auks.
Sarja teine kontsert on täna, 5. detsembril kell 15 Taikse kultuurimajas. Kontserdil esinevad Taikse rahvamuusikud ja taidlejad. Peaesineja on Boris Lehtlaan. Kontsert kestab ilma vaheajata poolteist tundi.
Türi valla suurimas peres, Oisu Perekodus kasvab kaksteist last, kelle unistuseks on ühise perena sõita teatrisse, kinno, spordivõistlusele, loomaaeda või suvel randa ujuma, kuid selleks puudub sõiduvahend. Just selleks on algatatud heategevuskampaania „Meie pere auto”, mille käigus kogutakse annetusi, korraldatakse kontserte ja oksjone, mille tulu läheb Oisu Perekodu lastele minibussi soetamiseks.
Annetusi saab teha MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühingu kontole 10220115011013, SEB pank. Ülekande selgituseks märkige „Annetus minibussi fondi”. Osta.ee korraldataval heategevusoksjonil müüdava antiikse klaveri tulu kantakse Oisu Perekodu minibussi fondi.
Heategevuskontserdid toimuvad:
11. detsembril Kirna seltsimajas, algusega kell 18, külaline Marju Länik;
12. detsembril Oisu rahvamajas, algusega kell 15, külaline Uku Suviste;
18. detsembril Laupa mõisakoolis, algusega kell 15, külaline Mati Palm;
19. detsembril Türi kultuurimajas, algusega kell 16, esinevad Türi kultuurimaja kollektiivid;
28. detsembril Türi kirikus, algusega kell 18, esinevad Türi koguduse ansamblid ja solistid.
Heategevuskampaania lisainfo: www.tyri.ee/oisukodu .
SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi
Reedel toimus ERMi näitusemajas 15. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud kokku 25 kooli ja 119 õpilast.
Eelnevatel kordadel on joonistusvõistlus olnud nii populaarne, et esmakordselt tuli ERMil hakata joonistajate arvu piirama. Sellegi poolest saabus joonistusvõistlusele osavõtjaid väga erinevatest Eestimaa nurkadest. Tartu koolidele lisaks saabus väikesi kunstnike Tallinnast, Põlvast, Türilt, Jõgevalt, Holstrest, Võhmast, Häädemeestelt, Roelast, Paluperast, Tõrvast, Otepäält, Mõnistest ja Lümnadast.
Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikoolist, eelmise aasta vanema vanuserühma võitja ja Tartu Ülikooli maaliosakonna tudeng Diana Lõhmus, sponsori Skizze kaupluse esindaja Pille Kattel ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm.
2010. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:
Noorem aste (1.–4. klass)
1. Carolyna Puiste (Võhma Gümnaasium)
2. Hanna-Liisa Koit (Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium)
3. Vahur Aasaküla (Võhma Gümnaasium)
Loe edasi: Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud
Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.
Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.
Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.
Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.
Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.
Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.
Allikas: ELF
Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”
Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com
593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna Kadriorus pidulikult lõpetas.
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.
Sõnavõistluse võitjad:
1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse sõna “kärgpere” – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’. Samuti sovitati kasutusele võtta “tundetaip” – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.
Laupäeval kell 15 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses suur kaerajaanikontsert, kus tuleb esitlusele 15 erinevat kaerajaani. Kontserdil esinevad Eesti Rahvatantsuansamblite Liitu kuuluvad Eestimaa parimad rahvatantsuansamblid: Kajakas, Kuljus, TÜRKA, Tarvanpää, Sõprus, Leigarid ja Kullaketrajad. Esitlusele tulevad nii vanad kui ka täiesti uudsed kaerajaaniseaded. Rahvalike kaerajaanide kõrval näeb ka ratastooli ja kõhutantsu kaerajaani. Viimased valiti välja tänavu 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval üle Eesti tantsitud erinevate kaerajaanide seast.bKontserdi lavastab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (TÜ RKA) kunstiline juht Aveli Asber.
2009. aasta 4. detsembril alustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts eesti tuntuma tantsu, kaerajaani, Euroopasse viimise aktsiooni. Idee käisid aasta tagasi välja kirjanik Hans Luik ja ajakirjanik Rein Sikk. Aastaga on ERRS koondanud andmeid 266st esinemiskorrast enam kui 35000 tantsija poolt. Suurimad kaerajanaimised toimusid rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil ja suurel ÜhteLaulmisel 20. augustil. Kaugemad paigad, kus seda tantsu tantsitud on Uus-Meremaa, India, USA ja Kanada. Kaerajaani aktsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.
EMSL on käima lükanud koolitussarja ”Juhtimise jututoad”, millest on kutsutud osa võtma kodanikuühenduste juhid ja eestvedajad.
Jututuppa on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele.
Sel hooajal on plaan jututubade fookust muuta – EMSL on üles otsinud silmapaistvad tippjuhid Eestis, kes nõus oma kogemusi jagama. Püüame astuda sammu selle poole, et vabaühenduste liidritel oleks võimalik ärisektoris levinud parimaid praktikaid hõlpsasti üle võtta. Esimene jututuba tuleb 14. detsembril, loe lähemalt siit.
Allikas: EMSL
Evar Saar,
kotussõnimmi uurja
18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!
Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.
Allikas: EMSL
Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.
Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.
Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.
Allikas: PRIA
Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.
Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.
Allikas: Eesti Koostöö Kogu
