Rubriik: Eesti

Koolipiim ja -puuvili jõuavad lasteni toetuse abil

Algaval õppeaastal jagatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendatud toetuse abil koolides taas piimatooteid ning puu- ja köögivilju. Koolipiimaprogrammis saavad osaleda ka lasteaiad.

Piimatoodete pakendamine Võrumaal Nopri Talumeiereis. Foto: Nopri Talumeierei

Koolipiima- ning puu- ja köögiviljaprogrammi eesmärk on harjutada lapsi tervislikult toituma ja pakkuda neile toetuse abil selliseid tooteid, mida nende igapäevamenüüs ei pruugi olla. Puu- ja köögivilju soovitatakse anda lastele 80-100 g portsjonitena ja neid võib jagada iga päev, toetust nende jagamiseks saab 5 kr lapse kohta koolinädalas. Koolipiimatooteid on lapsele ette nähtud 0,25 l päevas ning toetusemäär sõltub tootest.

Koolidele on reeglid ja hüvitised varasemast tuttavad. Koolipiimaprogrammi raames võib asjakohaseid tooteid pakkuda lasteaialastele, I-XII kl õpilastele ja põhihariduse baasil õppivaile kutsekoolide õppureile. Värsket puuvilja ja köögivilja võimaldab toetusskeem jagada vaid algklasside õpilastele.

Kes ja kuidas saab olla laste tervisliku toitumise toodete jagaja ning PRIAst vastava toetuse saaja, milliste toodete eest ja kuidas toetust taotletakse ja makstakse, palume lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee. Soovitame sealt kindlasti ka uurida, milliseid tooteid üldse toetuse abil lastele jagada saab. Näiteks ei sobi koolipuuviljaks troopilised viljad – nende kohta toetust ei maksta. Koolipiima-toodete hulgas ei saa olla maitsestatud jogurteid, küll aga maitsestamata jogurt, maitsestatud hapupiim või -piim. Uutel programmiga liitujatel tuleb selleks kõigepealt taotleda heakskiit ja kinnitus ka PRIA riiklike toetuste büroost.

Mõlemat toiduprogrammi Eestis rahastavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik. Praeguseks on koolipiimaprogrammiga liitunud 985 õppeasutust ja lasteaeda, piimatooteid saab 206 231last. Koolipuuvilja programmis osales eelmise õppeaasta lõpuks 346 kooli ja 40 053 last.

Allikas: PRIA

Bioneer avas interaktiivse kalendri

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee tuli lugejate soovile vastu ja taastas oma kalendri uuel kujul. Uus kalender teeb Bioneeri interaktiivsemaks, sest lugejad saavad ise sinna kuulutusi lisada.

„Uus kalender pakub väärt võimalust muuta oma tegemised teistele nähtavaks ja olla aktiivne kodanik,“ ütles Bioneeri toimetaja Katrin Lipp. „Ootame kalendrisse infot eelkõige looduse-, vaimsuse-, kogukonna- ja keskkonnateemaliste sündmuste ja koolituste kohta. Kalendrit täites saab iga eestimaalane olla Bioneeri vabatahtlik kaasautor.“

Kalendrisse info sisestamiseks tuleb minna Bioneeri esilehele ja täita ära uue sündmuse lisamise ankeet. Sündmus jõuab kalendrisse pärast administraatori poolset kinnitamist.

Rohelise eluviisi portaali Bioneer lõi 2008. aastal MTÜ Ökomeedia ning praegu valmib portaal tänu vabatahtlike kaasautorite panusele. Eelmisel aastal andis keskkonnaminister Bioneerile konkursi “Aasta Keskkonnategu 2009” tänukirja. Nädalas jõuab Bioneeri kalender 5000-8000 individuaalse IP-aadressiga lugejani.

Kalender valmis Bioneeri projekti „Vabatahtlikud bioneerid“ raames. Projekti toetas Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismis ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Täpsem info e-posti aadressil katrin@bioneer.ee, telefon: 662 4605, Skype: katrin.lipp

Kulupõlengute vältimiseks korrasta maad juba sügisel

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks hiljem kellegi vara ohustama.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoori sõnul hävib igal aastal kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv, kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisene maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.

Pressinõukogu uueks esimeheks valiti Sulev Valner

Pressinõukogu valis eelmisel nädalal peetud koosolekul ühehäälselt uueks esimeheks Sulev Valneri ja aseesimeheks David Vseviovi.

Pressinõukogu eelmise esimehe Merit Kopli ja aseesimehe Ivi Proosi volitused Pressinõukogus lõppesid juulis. Vastavalt Pressinõukogu
statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on järgmine: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Viive Kaur, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Loe Pressinõukogu kohta lähemalt http://www.eall.ee/pressinoukogu/index.html. Kontakt e-posti aadressil pn@eall.ee ja telefonil 646 336.

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt.  Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Maavalla koda tunnustab hiite sõpru

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.

Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald

Vaata lisa!

Algab konkurss „Aastad täis sära ja väärikust”

MTÜ Inkotuba kuulutab välja konkursi „Aastad täis sära ja väärikust”, et tunnustada neid, kes on panustanud eakate elu väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisel. Kolm parimat tegu pärjatakse auhindadega.

Konkursile oodatakse osalema tegusid, mis on eakate elu ergutanud, säravamaks ning paremaks muutnud. Esitatavaks teoks võib olla ürituse korraldamine, sportimis- või suhtlemisvõimaluse loomine, kooskäimiskoha rajamine, traditsiooni algatamine, abivahendi valmistamine vms. Vahva eakatele suunatud teo või tegevuse võivad esitada konkursile nii tegijad ise kui nende tuttavad, naabrid, pereliikmed, ühendus, organisatsioon jt. Oluline on meeles pidada, et konkursil ei võistle mitte need inimesed, vaid nende tegu.

Konkurss on ühtlasi hea võimalus kohalikele omavalitsustele, organisatsioonidele ning ühendustele tõsta esile oma kodukanti ja silmapaistvaid inimesi, tunnustada parimaid ja tegusamaid. Konkursil osalemiseks tuleb saata  huvitava teo või tegevuse kirjeldus e-mailile: eakad@festival.ee. Tähtaeg kirjelduse saatmiseks on 20. september 2010.

Võitjate väljakuulutamine leiab aset esmakordselt Eestis peetaval Eakate festivali avamisel 1. oktoobril Tallinnas.

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist. 

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.
 
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon. 


Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Tormikahjud riigimetsas osutusid esialgsest suuremaks

Riigimetsa räsinud tormikahjustuste maht on võrreldes 10. augustil antud esialgse hinnanguga osutunud ligi kolm korda suuremaks, teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK). Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril.

„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäev ringi 10-12 raiemasinat.

Eesti kartograafia ajalugu tutvustav näitus

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on kuni 5. septembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul on näitusel esitatud Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest tänapäevani. Kartograafia arengu näitlikustamiseks on koostatud ajatelg koos sündmuste kirjeldusega, mis kajastab tähelepanuväärsemaid sündmusi maailma ja Eesti rahvusliku kaardikultuuri arengus. Tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid.

Vaata lisa!

Ligi pooled vanuritest ei tea tulekahju korral numbrit 112

Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“.  Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.

Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.

Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid  juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.

Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga.  Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.

Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.

Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele

Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda.  Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.

Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.

Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht

Foto: Alexandr Kanykin

Eestikeelne Vikipeedia sai kaheksa-aastaseks

Eestikeelne vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia sai eile kaheksa-aastaseks, vikipedistid tähistasid seda läinud nädalavahetusel Valgamaal Puka vallas Kuigatsi külas peetud suvepäevadel, teatas ERR.

Kuigatsi küla lähedal oli ajalooliselt Viki küla, mille territoorium kuulub nüüd Kuigatsi alla. Alles on Viki talu, üritus toimus aga Kuigatsi raamatukogus.

Vikipeedia enda andmetel sai eestikeelne versioon alguse 24. augustil 2002 ja selles on praegu 77 529 lehekülge, mida võib pidada artikliteks.

„Seda [Vikipeediat] iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna kõrge artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga. Näiteks 2010. aasta augusti seisuga on artiklite arv lätikeelses Vikipeedias 2,6 korda väiksem ja leedukeelses Vikipeedias ainult poolteist korda suurem,” on veebientsüklopeedias kirjas.

Loe täpsemalt ERRi koduleheküljelt!

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Põllumajandusloendusel loetakse maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda, teatas statistikaamet.
 
1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud. „Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil,” ütes statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Loenduse käigus uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Valdvee sõnul on selliseid majapidamisi Eestis ligi 30 000. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, peaksid nüüdseks kõik olema kätte saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada,” lisas ta.

Valdvee selgitas, et kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” ütles Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita.”

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Lisainfo

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.

Parimad talumetsamajandajad kohtuvad Hiiumaal

Eeloleval nädalavahetusel toimub Hiiumaal parimate talumetsamajandajate kokkutulek, mille võõrustajaks on mullu parima talumetsamajandaja tiitliga pärjatud Kalle Laid, teatas erametsaliit.

Järhekorras 11. kokkutuleku programm on tihe. Osalejad tutvuvad Hiiumaa metsaseltsi Leader projektiga „Ühistegevus ja selle arenguperspektiivis Hiiumaa erametsanduses” ning kuulavad ettekandeid metsandusliku ühistegevuse toetusmehhanismidest, metsaomanike organisatsioonide arenguvõimalustest ning metsatööstuse ootustest metsaomanike ühistööle. Seejärel tutvutakse võõrustaja Kalle Laidi maadega Kauste külas. Õhtune programm näeb ette meelelahutuslikku poolt, näiteks täpsussaagimist jms.

Tänavuseks parimaks talumetsamajandajaks valis erametsaliit Mähuste talu peremehe Vahur Eenmaa, kellele kuulub Harjumaal 550 hektarit maad, millest 413 on metsamaa. Teise kohe vääriliseks pidas komisjon Külassaare-Sillajõe talu peremeest Tiit Kosenkraniust, kel majandab Pärnumaal 136 hektarit metsa. Auväärse kolmanda koha tiitli sai Eiki Zernast Põlvamaalt, kel on majandamiseks ligi 50 hektarit metsa. Oma piirkonna parimatena on ära märgitud Merit Lilleleht Järvamaalt, Mihkel Pavelson Valgamaalt, Veljo Roosimaa Hiiumaalt ja Tarmo Tolm Võrumaalt.