Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas Sindi lasteaias on tänavusel kevadel 37 lõpetajat. Arvestades käesoleval kevadel jätkuvaid piiranguid nuputas lasteaia juhtkond viisi, kuidas laste tervist ohustamata, aga siiski meeldejääva pidulikkusega kõigiga hüvasti jätta.
Loe edasi: SINDI LASTEAIA LÕPETAJATELE ANTI KÄTTE TUNNISTUSED JA LAUSUTI HÄID SÕNU
21. mail toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil valiti Põltsamaa vallavanemaks senine vallavolikogu esimees Andres Vään, kes peab oluliseks edendada nii paikkonna ajaloo- ja kultuuriloolisi traditsioone arvestades, kui ka uusi ideid ellu rakendades.
Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN
22. mail tähistatakse rahvusvahelist elustiku ehk bioloogilise mitmekesisuse päeva. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus Maal teeb meie planeedi elamiskõlblikuks ja kauniks. Peipsi Koostöö Keskus kutsub bioloogilise mitmekesisuse päeva tähistama Peipsimaa elurikkust tutvustava veebiviktoriini lahendamisega.
Loe edasi: BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE PÄEVA TÄHISTATAKSE PEIPSIMAA ELURIKKUST TUTVUSTAVA MÄLUMÄNGUGA
Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna valla maa-alal (pindala 1362,67 km2) kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Loe edasi: PÄRNUMAAL LÄÄNERANNA VALLAS OTSITAKSE SOBIVAMAID KOHTI TUULEPARKIDELE
Viirustega nakatumise riski maandamiseks võttis G4S Eesti oma Tallinna kontoris kasutusele automaatse palaviku tuvastamise lahenduse. See tähendab, et iga kontorisse siseneja kehatemperatuur mõõdetakse ära ja kui tal tuvastatakse palavik, annab süsteem häireteate.
Loe edasi: G4S VÕTTIS KONTORIS KASUTUSELE AUTOMAATSE PALAVIKU TUVASTAJA
Puhke- ja suvituslinna Elva piires asuvate Verevi ja Arbi järvede ametlik rannahooaeg algab 1. juunil ja kestab 31. augustini. Tänapäevastatud Arbi järveäärne koos puidust platvormi ja purskkaevuga ootavad suvitajaid.
Loe edasi: ARBI JA VEREVI JÄRVE RAND ON RANNAHOOAJA KÜLASTAJATELE VALMIS
Pärnu linnavalitsus valis Tammiste hooldekodu uue 30 kohalise hoone ehitajaks osaühingu Optimus Ehitus, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 692 596,01 eurot.
Loe edasi: TAMMISTE HOOLDEKODU UUE MAJA EHITAJAKS VALITI OPTIMUS EHITUS
Juba jalga laiale peaukse trepile tõstes peatub pilk suurel plakatil, mida kujundab Ojaste lõuendimaal „Naine linnukesega”, valminud 2017. aastal.
Loe edasi: TIINA OJASTE MAALINÄITUS „MUUTUMISED” SINDI RAAMATUKOGUS
Täna hommikul avati Tori alevikus tüüpprojekti järgi ehitatud minibussijaam, milliseid on Pärnumaal seitsmes kohas – Ares, Audrus, Kilingi-Nõmmes, Tootsis, Koongas ja Lihulas.
Loe edasi: TORI ALEVIKU RAHVAS SAI ENDA KASUTUSSE MOODSA MINIBUSSIJAAMA
Igal aastal mai lõpus tähistatakse Jõgeva linna sünnipäeva linnapäeva ja kevadlaadaga. Ka sel aastal, 30. mail, oli kavas linna 82. sünnipäeva tähistamine. Eriolukorra piirangute tõttu jääb traditsiooniline linnapäev ja laat ära. Seekord tähistame sünnipäeva lihtsalt teisiti, kontaktivaba seiklusorienteerumisega!
Loe edasi: JÕGEVA LINNA SÜNNIPÄEVA TÄHISTATAKSE TÄNAVU PÕNEVA SEIKLUSEGA
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
Lisaks keskväljakule istutatakse linnas lilli Otepää Kultuurimaja, Turismiinfokeskuse, Lipuväljaku piirkonda, tänavapostide juurde amplitesse ning ristteedele. Vallavalitsuse hoone ette tulevad lillepüramiidid. Ka ehitusjärgus purskkaevu juurde on planeeritud haljastus.
„Õiteilu saab imetleda kogu suve,“ lisas Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Vallamaja esise platsi ehituse käigus hävinud mandžuuria pähklipuude asemele istutatakse roosade õitega jaapani kirsid.“
Otepäälasi rõõmustavad kuni sügiseni ligi 20 erinevat lillesorti, lisaks võõrasemadele ja petuuniatele võib kohata ka selliseid põnevate nimedega taimi, nagu neegrihirss, kalevikepp ja miisusaba. Istutustöid teostab Kanepi Aiand OÜ, taimi istutatakse kevadest kuni sügiseni kolm korda.
KU päevatoimetaja
[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.
Loe edasi: EESTI TOIDUPIIRKONNA TIITLI VÕTAVAD ÜLE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA
[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.
Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.
Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.
Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA
Kuna Raeküla Vanakooli keskuse rohkete kultuurisündmuste tutvustamiseks mõeldud teadetetahvel seisab riigi poolt kehtestatud ajutiste piirangute tõttu tühjana, siis otsustas alati toimekas ja paljude ettevõtmiste eestvedaja Mikko Selg tahvlid puhastada ja üle värvida. „Sündmuste puudumisel pikalt tühjana seisvat teadetetahvlit vaadates tekkis mõte riputada sellele põllumehi abistavate hooajatööde pakkumised,” selgitab Selg. „Paljud Raeküla elanikud on avaldanud soovi minna põllumeeste juurde tööle, aga linnainimestel puudub vahetu teadmine, kuhu minna ja mida teha. Tegin foto ja nüüd proovin seda infot levitada.”
KU päevatoimetaja
Eriolukorra korralduste täitmiseks määratud regioonide juhid arutasid peaministriga nii hooldekodudega seonduvaid küsimusi kui ka eakate toimetulekut puudutavat. Räägiti ka aprillis saabuvast koolivaheajast ja olukorrast turvakodudes.
Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA
[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“
Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.
Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.
Jaan Lukas
Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.
Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.
Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.
Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.
KU päevatoimetaja
2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.
See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.
Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.
Nõmme lipp →
Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.
[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.
Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.
Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga
Üleriigiline koolirahu leping sõlmitakse iga õppeaasta alguses koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Integratsiooni- ja migratsiooni Sihtasutuse ja MTÜ NÜ TORE vahel.
Koolirahu ei ole ühepäevane sündmus, vaid mõttemaailm ja haridustee osa, mistõttu toimub aasta jooksul erinevaid sündmusi nii koolirahu linnas Narvas kui ka mujal Eestis. Kõik huvilised koolid on oodatud oma sündmustest teada andma Lastekaitse Liidule ja teistele partneritele, et üheskoos koolirahu sõnumit levitada.
Praeguseks on Koolirahuga liitunud 82 kooli koos 19 537 õpilasega.
Koolirahu liikumise eesmärgiks on ühise turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna saavutamine õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile, lastevanematele ning erinevatele kooliga seotud huvigruppidele. Koolirahuga saavad liituda kõik koolid koolijuhi eestvedamisel sõlmides koos terve kooliperega koolirahu lepingu ja registreerides selle koolirahu veebilehel – koolirahu.lastekaitseliit.ee
Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.
Pärnu linnavalitsus tunnistas Kesklinna silla projekteerimiseks korraldatud riigihankel edukaks OÜ Selektor Projekt pakkumuse, jättes odavama pakkumuse teinud OÜ Järelpinge Inseneribüroo kvalifitseerimata.
Järelpinge Inseneribüroo jättis esitamata selle isiku hankepassi, kelle tehnilisele suutlikkusele ta tugineb. Seetõttu ei vastanud tema pakkumus riigihanke tingimustele ja linnavalitsus pidi Kesklinna silla projekteerijaks valima Selektor Projekti, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 216 480 eurot. Järelpinge Inseneribüroo käibemaksuta pakkumus oli 165 000 eurot.
Kesklinna silla remondiga on kavas alustada järgmisel aastal, et sild saaks uuendatud 2021. aasta juuniks.
Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard →
