TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!

SA Kalevipoja Koda juhataja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Juuli algul avati Jõgevamaal, Mustvee vallas Kääpa külas põhjaliku renoveerimise läbinud Kalevipoja muuseum. Hoone ees äratab tähelepanu ligi viie meetrine Kalevipoja puukuju, mille on meisterdanud puukujurid Taavi ja Tanel Pirk. Muuseumi tubades avaneb meile tuttav Kalevipoja lugu modernses esitusviisis ennekõike läbi infotehnoloogia ja virtuaalmaailma.

Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Annika Orase sõnul tekkis idee Kalevipoja muuseumi kaasajastamiseks juba 2008. aastal toonaste eestvedajate peas. Mõtte teostamiseks kulus aga tosin aastat. “Vahepeal muutus ka projekt. Algselt oli muuseumihoone planeeritud kolmekordsena ja pööninguga. Kui vanasti oli Kalevipojale pühendatud vaid üks tuba, siis nüüd on eepose kangelasele pühendatud praktiliselt kogu maja. Tulemuse taga on meeskond, kuhu kuulusid projektijuht Külli Must, mitmed kohaliku elu edendajad, teadlased, ehitajad, ekspositsiooni loojad ja erinevate valdkondade spetsialistid,” rääkis Oras.

Trepil teisele korrusele minnes näeme Kristjan Raua kunstiteost “Kalevipoeg ema otsimas”. Toas, mille nimeks “globaalne”, hakkab silma kaart eepostega Euroopas. Selguvad Kalevipoja seosed teostega ja sündmustega, mis pärast Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepose koostamist trükivalgust nägid või toimusid. Riiulitel on “Kalevipoja” erinevad väljaanded ja tõlked võõrkeeltesse.

Audioseadmete abil saab kuulata mismoodi eepos kõlab erinevates keeltes. Loomingulisuse toas ripuvad laes rahvuseepose kolmekümne ühe tegelase maskid. “Maskidega mängides on võimalik kehastuda üheks või teiseks tegelaseks. Lapsed saavad siin ka näitemängu teha. Virtuaalsel seinal näeb lugusid nii piltide kui ka tekstidena,” ütles Oras.

Kalevipoja muuseum asub kunagises koolimajas. Foto: Jaan Lukas

Läbi infotehnoloogiliste vahendite saab ülevaate ka küüntest võlukübara toimimisest. Kunstitoas näeb erinevaid Kalevipoja käsitlusi kunstnikelt. Ühes toas hõlmab suurema osa laev, kuhu saab siseneda, tumbadele istuda ja tuletada meelde Kalevipoja ja tema kaaslaste reisi maailma otsa. Nagu arvata võib, on seinal järeldus, milleni Kalevipoeg jõudis reisilt maailma otsa tagasi tulles – ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada.

Kangelase toas tulevad välja Kalevipoja head ja halvad küljed. Orase sõnul on muuseumil soov tutvustada Kalevipoega mitte ainult üleloomulikuna vaid võimalikult inimlikuna. Muuseumis on mugav tool, millel istudes saab ära kuulata kogu rahvuseepose. “See võtab aega 12 tundi. Vaevalt et keegi nii kaua järjest kuulata jõuab. Muuseumis ööbimisvõimalust pole. Ümbruskonnas leidub aga turismitalusid küll. Nii, et võimalus on ka rohkem kui kaks päeva Kääpal veeta,” märgib Oras.

Igal täistunnil jutustab oma loo Kalevipoja mõõk. Vastavad prillid ette pannes saab virtuaalselt kaasa teha Kalevipoja teekonna põrgusse. Arvutis saab mängida Kalevipoja teemalist mälumängu.

Põnevaid ja elamuslikke vaatamise ja kuulamise võimalusi on muuseumis veel palju. Oras ja tema meeskond pingutab ennekõike selle nimel, et muuseum tekitaks esmase huvi Eesti rahvuseepose vastu ja motiveeriks sellesse põhjalikumalt süvenema.

Huvilisi tundub jätkuvat. Esimese kümne päevaga on tänapäevastatud Kalevipoja muuseumi külastanud üle tuhande inimese.

Jaan Lukas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga