Kolmapäeval, 7. oktoobril avaldatud ajaloolase Aldo Kalsi ülevaatlikus loos „Petserimaa suveülikooli mõtteid Piusa kaldalt” võis lugeda muuhulgas ka Värskasse Vabadussamba püstitamisega tasutud ajaloovõlast ja sellest, et neid tasumata võlgasid on Petserimaal veel teisigi.
Kals tuletab meelde, et Pärnumaa Vändra kihelkonnast Aluste küla Liivoja talust pärit Anton Õunapuu oli Eesti skaudiliikumise rajaja, kellele 1940. aasta 26. mail avati Petseri lähistel Suur-Bereznjukis mälestussammas. Tema hukkumispaika püstitatud ja kommunistlike vandaalide poolt hävitatud mälestussammas tuleb taastada selle algses kohas.
Anton Õunapuu väärib seda kui meie omaaegse kubermangulinna mitme kooli võimlemispedagoogi ja skaudijuhina, kelle välja õpetatud relvastatud poisid hoidsid korda 1917. aasta segastel aegadel Tallinnas. Nad kaitsesid linna ja Eesti ajutist valitsust ning päästekomiteed 1918. aasta ajaloolisel talvisel madisepäeval meie iseseisvuse väljakuulutamisel punaste marodööride eest. Nad olid esimesed, kes ruttasid samal aastal tõkestama Punaarmee sissetungi Vabadussõja puhkemisel. Ta ise osales veel Kalevlaste Maleva moodustamisel ja siis selle kuulipildurite roodu ülemana vastupealetungil 1919. aasta algul Valkla ja Järve küla juures, kus sai haavata. Veel täielikult paranemata, tõttas ta appi oma malevlastele Petseri rindel. Tema juhtmõte sisaldas suurt soovi Setomaa kiiresti vabastada.
MTÜ Vabadussõja Ajaloo Selts kogub kõigi selles sõjas langenud sõjameeste haudade asukoha kohta teavet eesmärgiga kasutada seda teemakohase ajalooraamatu uues köites. Kõik, kes midagi Petserimaa kohta teavad, andku palun sellest seltsile märku meiliaadressil Mati.Strauss@mail.ee põhimõttel, et pole ühtki unustatud sõjameest. „Kus iganes nende hauad ka ei asuks – nii siin- kui sealpool ajutist kontrolljoont, on vaja seda teada ja nende säilitamise ja hooldamisega tegelda,” selgitab Petserimaa sõber Aldo Kals.
KU päevatoimetaja
Samal teemal: