Meremäe vallas tegutseval seto folklooriansamblil “Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ” täitus käesoleval aastal 10 tegutsemisaasta. Selle sündmuse puhul käisid ansambli liikmed stuudios oma lugusid salvestamas. CD-plaat peaks valmima selle aasta detsembrikuus.
Sünnipäeva tähistati Hämsa kõrtsis, meelolumuusikat mängis lõõtspillil Elmar Ruusamäe. Folkansambli koosseisu kuulub tänasel päeval 15 tublit leelotajat, kellest 4 liiget on osalenud ansambli tegevuses algusest peale.
Ansamblit juhendab Aino-Maria Helm ning katusorganisatsiooniks on Meremäe Kultuuriühing ning eestvedajaks Viivika Kooser.
Neljapäeval, 21. novembril kell 17.00-20.00 toimub Võrumaal avaloeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Laste kasvamise temaatikale pühendatud loenguid saab sel hooajal olema kuus. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.
Esimese loengu teemaks on joonistav laps. Miks lapsed joonistavad ning kuidas lapsi senisest rohkem joonistama innustada? On sel vahet, kas laps joonistab paberile või ekraanile? Kas last peaks joonistama õpetama? Need on vaid mõned küsimused, millele sel neljapäeval toimuval kohtumisel hakatakse koos waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kuduga vastuseid otsima.
„Igale tervele lapsele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma,“ teab Heli Kudu oma rohkem kui 20 aasta pikkusest kasvatajakogemusest. „Mida paljud lapsevanemad ei tea, on see, et me võime teha nii mõnegi järelduse lapse arengutaseme kohta, vaadates vaid tema joonistusi. Igal lapsel on oma lugu, piltidel väljendatu võib anda meile võtme, et paremini mõista selle konkreetse pisikese inimese sisemaalima ning teda arengus parimal võimalikul moel toetada,“ avab Heli neljapäevase loengu teemasid. Loe edasi: Terve Pere Kool jätkab väikelaste vanemate koolitamist
Sel aastal tähistab Krabi ansambel 25. sünnipäeva. Viimased kaheksa aastat pole bänd kokku saanud ja aktiivselt esinenud, kuid see ei tähenda, et lauluviisid unustatud on – viis aastat tagasi tähistati väärika kontserdiga 20. juubelit ning sel laupäeval saadakse taas kokku, et kunagised mälestused elustada.
Üles astuvad Mahagon, A.H.B, A.D.E.A, duo A&E ning Muidex. Erinevatest koosseisudest on läbi käinud Arved Hainas, Marje Mürk, Viljar Laats, Ako Siska, Andres Kärg, Andrus Heinsoo ja Einar Järv ja paljud teised.
Pidu algab kell 19.00 Krabi rahvamajas. Tantsu, tralli ja nalja jagub kõigile. Pileti saab lunastada 3 € eest Krabi poest või kohapealt 5€ eest.
Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlvamaa elanikke osalema 16. novembril Meenikunnos toimuvale räätsaretkele „Räätsadega rabas“.
Kuigi arvatakse, et räätsadega oleks mõistlik liikuda ainult talvel lume peal, siis saab tegelikult räätsadega hästi hakkama ka lumevaesel perioodil, külastades näiteks rabasid ja soid.
Retk algab laupäeval, 16.novembril kell 12.00 Meenikunno soos asuva päikeseloojangu maja parklas, kust minnakse edasi ühisele räätsaretkele. Retk kestab orienteeruvalt 2 tundi.
Korraldajate poolt on olemas räätsad, kuid osalejad peaksid kandma kummikuid.
Räätsaretkel osalemine on tasuta. Osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel, mida saab teha kuni 14.novembrini siit.
Üritust toetab Põlvamaa Partnerluskoja Leader programm. Üritust korraldavad osaühing Loodusturism ja liikumissari Meie Liigume Põlvamaa ühistreeningute sarja raames..
Alates detsembrist saab mahepõllumajanduse uuringuteks taotleda rahastamist 11 miljoni euro suuruse eelarvega konkursil. Tegemist on rahvusvahelise teadusvõrgustiku Core Organic European Research Area Network Plus (ERA-Net Plus) kolme aasta pikkuse programmiga, kus Eesti Põllumajandusministeerium rahastab projekte 100 000 euro ulatuses.
“Eesti jaoks on prioriteetsed uurimisteemad seotud töötlemisahelas mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamise ning pinnase ja taimede vastastikmõjuga mahetaimekasvatuses,” ütles põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna juhataja Külli Kaare.
Konkursile oodatakse uurimisprojekte neljal teemal: • Põllumajanduskultuurid: pinnase ja taime vastastikmõju mahetaimekasvatuses; • Taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite tõrje läbi toimiva bioloogilise mitmekesisuse; • Loomatervise tagamise süsteem, sh aretus; • Mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamine töötlemisahelas.
Teadusvõrgustik Core Organic toob kokku 20 riigi esindajad, et planeerida ühiselt mahepõllumajanduse teadusuuringute rahastamist.
Taotlusvooru eelteade koos esialgse eelarve, ajagraafiku ning kontaktidega on kättesaadavCore Organic programmi kodulehel, kus detsembri alguses avaldatakse ka juhendid taotlejatele ja riiklikud reeglid. Taotlusvooru avanemise teate saamiseks on võimalik tellida Core Organic uudiskiri aadressil www.coreorganic2.org.
Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad alates tänasest regulaarset andmevahetust. Andmevahetuse eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.
Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. “Tänapäeval ei peaks inimene enam ise jooksma ametnike vahet, vaid seda võiks tema eest teha bitid ja baidid,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.
Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.
Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.
Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.
Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.
Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub sel aastal 16.-24. novembrini. Nädala eesmärgiks on pöörata tähelepanu säästlikule tarbimisele ning võidelda prügitekke vastu, et säästa keskkonda. Väljakuulutatud konkurss on üks osa Keskkonnaameti teavituskampaaniast, mis keskendub jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.
Keskkonnaamet on välja andnud jäätmetekke vähendamise teemalise lauamängu „Vähendame võidu“, jäätmetekke vähendamise töölehtede mapi üldhariduskoolidele, taaskasutusteemalise brošüüri „Jäätmete uus elu“ ning valmistanud jäätmetekke vähendamise ideid kandvad filmiklipid . Kõik info- ja õppematerjalid ning filmiklipid on elektroonselt kättesaadavad: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/
2012. aastal viis Keskkonnaamet läbi 252 jäätmeteemalist õppeprogrammi üldhariduskoolide õpilastele ja lasteaia lastele, milles osales kokku 5263 õppurit. 2013. aastal on läbi viidud 192 jäätmeteemalist õppeprogrammi, kus osales 4105 osalejat.
12. novembril said Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval kokku maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Infopäeval tutvustati ohvriabi teenust maakonnas, nõustamiskomisjoni tegevuse statistikat, võimalusi haridusliku erivajadusega õpilaste komisjoni suunamiseks ja õppekavade määramiseks ning anti ülevaade maakonna sotsiaalstatistikast.
Infopäev Põlva Maavalitsuses
Ohvriabi teenusest traumaatilise kogemuse saanud lapsele andis ülevaate Põlvas tegutsev ohvriabi peaspetsialist Anne Klaar. Klaari sõnul on väga oluline jälgida trauma üleelanud lapse seisundit ja käitumist. Iga üksikjuhtumi puhul käitumisjuhised mõnevõrra erinevad ning konkreetseid soovitusi on keeruline anda. Siiski on mõned üldised printsiibid, mida traumaatilise sündmuse üleelanud lapse puhul võiks rakendada. Esiteks jälgimine, kuidas on lapse käitumine võrreldes varasemaga muutunud. Teiseks tuleks lapsele avameelselt eakohaseid sõnu kasutades selgitada juhtunut. Samuti oleks hea kui laps saaks oma igapäeva tegemiste ja rutiinidega jätkata. Klaari sõnul on traumaatilise sündmuse üleelanud laste puhul väga oluline, et nad mõistaks juhtunut ning neile oleks tagatud turvatunne.
Maavalitsuse lastekaitse spetsialist Elle Vidder tutvustas seejärel hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise võimalustest. Nõustamiskomisjoni otsusega on võimalik saada eritingimusi: õpilasel võimalik õppida võimetekohase õppekava järgi, vajadusel väiksemas klassikollektiivis, individuaalse õppekava alusel, erivajadusega põhikoolilõpetajal kasutada eksami sooritamisel eritingimusi (lisaaeg, puhkepausi jne) ning koolil on võimalik taotleda klasside moodustamiseks lisarahastamist.
Maakonna sotsiaalteenuste seisust andis ülevaate Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Kadri Plato. Põlva maakonnas on 01.01.2013 seisuga rahvastikuregistri andmetel kokku 30 038 inimest, kellest mehi 14 955 ja naisi 15 083. Sotsiaalkindlustusameti 2012. aasta andmetel kohaselt oli puue määratud 1662 korral ja töövõimekaotus oli tuvastatud 2592 Põlva maakonna inimesel. Sotsiaaltöö puhul kuuluvad sihtgruppi väga mitmed isikute rühmad (lapsed, eakad, töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt), kes võivad abi vajada. Arvuliselt kuulub sotsiaaltöö sihtgruppi ligemale 45% maakonna elanikest.
Põlva maakonnas töötab enamikes kohalikes omavalitsustes ainult üks sotsiaaltöötaja, mis seab takistused sotsiaalteenuste arendamiseks. Vaid neljas omavalitsuses (Põlva, Räpina ja Veriora vald ning Põlva linn) on tööl kaks ja enam sotsiaaltöötajat. Erandiks on Kanepi vald, kus töötab küll ainult üks sotsiaaltöötaja, kuid sotsiaalteenuste osutamine on võrdne mitme sotsiaaltöötajaga omavalitsustega.
Plato sõnul võimaldavad enamik omavalitsusi siiski oma inimestele vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine vajab mitmete osapoolte koostööd ja mõistmist, sest panustamine inimeste paremale toimetulekule annab pikemas perspektiivis rahuloleva ja toetava kogukonna. Oma panus sotsiaaltöö korraldamises on peamiselt sotsiaaltöötajal, kes peab olema motiveeritud, teotahteline ja pädev ning saama igakülgset abi ja nõustamist (koolitused, komisjonid, täiendav töötaja) sotsiaaltöö tegemiseks.
Põlva Maavalitsuse eestvedamisel toimuvad sotsiaalvaldkonna töötajatele infopäevad üldjuhul igakuiselt. Kokkusaamiste eesmärgiks on saada uut teavet, parendada võrgustikutööd ning vahetada kogemusi.
Lisainfo: Elle Vidder, haridus- ja sotsiaalosakond, Põlva Maavalitsus, tel 799 8934, e-post elle.vidder@polva.maavalitsus.ee
Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.
Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.
Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.
Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“ Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele
Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda vett ja näiteks pika säilivusega kuivaineid. Foto: Eesti Toidtumisteaduse SeltsKriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe.
Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.
Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid
Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.
Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.
Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?
Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.
Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.
Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“
Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma LehtVarbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.
«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»
Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.
«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs
Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma LehtPõlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.
Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.
Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.
Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.
Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.
Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä. Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ
25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.
Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.
Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.
Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.
Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.
Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.
„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.
Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.
„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt
Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.
16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”
Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.
Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool korraldab 2014. aasta jaanuaris algava kursuse, kus pillimeister Heino Tartese käe all õpetatakse teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist. Kursuse avasündmus leiab aset 23. novembril algusega kell 11 Pärimusmuusika aidas Viljandis.
Avasündmusel, kuhu on oodatud kõik lõõtspillimänguhuvilised ja kursusest huvitatud üle Eesti, tutvustavad nii Heino Tartes kui Viljandi ühendatud kutsekeskkooli poolsed esindajad, projekti algataja Epp Välba kui ka puutööõpetaja Kalmer Lind lõõtspilli ajalugu ja ehitust, kursuse ülesehitust ning vastavad huviliste küsimustele.
Kursuse eesmärk on tuua pillivalmistamise kunst huvilistele lähemale, pooleteise aasta jooksul läbitakse meistri käe all kõik lõõtspilli valmistamise etapid, kursuse lõpus on läbinutel omavalmistatud lõõtspill ning teadmised, kuidas taolist pilli meisterdatakse. Kursus toimub koostöös Viljandi Pärimusmuusika Keskuses tegutseva August Pulsti Õpistu ja Viljandimaa lõõtsaklubiga, kelle abiga loodetakse leida kursusele tõsise pillimeisterdamise huviga inimesed.
Võidutöö „Maailmapalvus“ (Мировой молебен), autor: Sergei Tanõgin
Tänavu kuuendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlus kujunes soome-ugriliseks. Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ning nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit. Võistlusel osalenud seitsme riigi pühapaikade ülesvõtete seas moodustasid suure osa pildid, mis on jäädvustatud Venemaal elavate hõimurahvaste juures.
Võistluse peaauhind läks Venemaa Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstniku Sergei Tanõgini ülesvõttele “Maailmapalvus” (Мировой молебен). Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv
ülemarimaaline hiiepüha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari külas asuvas Tsokmoto hiies.
Noorte peaauhinna pälvis Dan Müüri ülesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassis. Kokku antakse välja 18 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnad.
Puurmani ja selle ümbruse pered kogunesid isadepäeva tähistamiseks kunagisse mõisa tõllakuuri mänguasju ja erinevaid tarbeesemeid meisterdama. Sündmusel osalesid ka pereemad, kes proovisid ka ise käteosavust ja ühtlasi valmistasid kehakinnituseks pidupäeva roogasid.
Sündmuse ühe korraldaja pereisa Margus Möldri sõnul tulid Puurmani Mõisakooli juures asuvasse tõllakuuri koos laste ja lastelastega meisterdama nii isad kui vanaisad. “Võimalus oli kasutada poiste tööõpetuse klassis tööriistu, kuid rohkesti tehnikavärki võeti ka kodudest kaasa. Selline ettevõtmine on igati vajalik, sest käelist tegevust tuleb hakata harjutama maast madalast,” ütles ta.
Töötegemisel võeti ennekõike arvesse laste soovid. Nii treis teedeehitaja Tarvi Saarse nelja-aastase poja Jaanuse soovil traktorile puust rattaid. Jaanus oli öelnud, et traktorile tuleb ikka alla panna täiesti uued rattad. Rait ja Annika Ojasaar olid meisterdama saabunud Sadukülast. “Tegime ühiselt mängumaja, mille ehitamiseks meie 4-aastane laps usinasti nõu andis ja pärast seda saime veel valmis lindude söögimaja,” lausus Annika. Koos lapselaps Kerdoga ehitas mängumaja ka kauaaegne traktorist Ain Kurs.
Pilt on illustreeriv. Korteriühistu Tehvandi. Foto: Monika Otrokova
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.
Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.
“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.
Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju. Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).
Osavõtu tingimused:
Vanus 15-26-aastat
Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.
Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.
Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:
lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)
Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.
Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €
23. oktoobril 2013 toimus Pühajärve rannapargi teemaline koosolek, kus räägiti Pühajärve rannapargi kujundusest heakorrastusprojekti raames. Pühajärve rannapargi dendroloogiline uuring, kujundusprojekt ja hoolduskava on tänaseks päevaks valmis saanud.
Töid teostanud maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et sai tööde tegemise ajal kokku mitmete Otepää valla elanikega, kel oli jagada oma fotokogusid, plaane, artikleid ja enda lugusid kogemustest ning nägemustest.
“Välja ilmusid imelised pildid GMP Clubhotel`i hoone ees vees olevast purdest, kuhu paate ankurdati,” rääkis Kadri Maikov. “Teiseks pärlileiuks osutus kavaleridemaja, mis jäi laululava ja GMP Clubhotel`i hoone vahele järve kaldale.” Nägemused Pühajärve rannapargist olid elanike ja ettevõtjate vahel väga äärmuslikud. Kadri Maikov tõdes, et pargi hooldus on jäetud mitmete omanike poolt tegemata. Inimtegevuse sekkumine aastaringselt raiete näol, nagu ka võsa eemaldamine talgukorras ühekordse tegevusena on jätnud oma jälje maastikusse ka käesoleval aastal. Loe edasi: Pühajärve rannapargi kujundusprojekt on valmis
Meremäe vallas tegutseval seto folklooriansamblil “Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ” täitus käesoleval aastal 10 tegutsemisaasta. Selle sündmuse puhul käisid ansambli liikmed stuudios oma lugusid salvestamas. CD-plaat peaks valmima selle aasta detsembrikuus.
