Meremäel on olemas vabatahtlikud päästjad

7.novembril toimus oktoobris asutatud Mittetulundusühingu Meremäe Vabatahtlikud Päästjad esimene üldkogu.

Üldkogul anti päästjate koolituse läbinutele üle päästja tunnistused ning valiti uus juhatus. Meremäe Vabatahtlike Päästjate ühingu juhatusse kuuluvad Mikk Kooser, Elmer Suleva ja Karl-Joan Rahusoov. Meremäe priitahtlik päästekomando peab valmis olema kodude kaitseks 25.novembriks. Selleks ajaks peaks olema komando komplekteeritud kõigi hädapäraste päästevahenditega ning Meremäe vallalt saadud päästeauto peab olema töökorras ja väljasõiduvalmis.

Põlvamaa noored rääkisid õigustest ja kohustustest

7. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” oli põhitähelepanu noorte õigustel ja kohustustel.

Lisaks ettekannetele, tosinale osaluskohvikule ja filmi vaatamisel tunnustati Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud konverentsil maakonna tublimaid noorsootöö valdkonna edendajaid. Aasta enim silmapaistnud noorsootöötajaks valiti Kai Laanemaa. Aasta koostööks valiti Kanepi õpilasmaleva koostöö Kanepi kalmistuvahiga ja aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks osutus Laheda vald.

Konverentsipäeva avanud maavanem Ulla Preeden sõnas, et noortel on oluline püüelda oma soovide täitumise poole ning kõik see, mida tahetakse elus saada on iseenda teha, peaasi selle juures on teada oma õigusi ja kohustusi.

Järgnenud ettekanded õiguste ja kohustuste teemale keskendusidki. Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru rääkis inimõiguste kujunemisest, lasteõigustest ning sellest, et iga õiguse taga on peidus ka kohustus. Veebikonstaabel Andero Sepp rääkis internetikasutamise varjatud ohtudest. Pärast ettekandeid vaadati üheskoos konverentsi teemat kokkuvõtvat auhinnatud Taani filmi “Hoia minust kinni”.

Pärast lõunal moodustati kultuurikeskuse saali tosin osaluskohvikut. Teemade paljusus võimaldas igal ühel leida endale meelepärane. Valida sai järgnevate teemade vahel: noorte töötuse vähendamine, omaalgatuse ja poliitikasse kaasamise suurendamine kohalikus omavalitsuses, kooli vägivalla vastu võitlemine, ennetustöö narkootiliste ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks, interneti ohutus, Euroopa reisijaõigused, lasteombudsman, meedia ning rahvusvahelised noorteprojektid. Päev lõppes teemade kokkuvõtetega.

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

16. novembril kuulutatakse Arhitektuurimuuseumis välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” selle aasta parimad tööd.

Kolmandat aastat toimuvale võistlusele saadeti septembrikuus üle 1500 foto Eesti muinsuskaitsealustest objektidest. Jäädvustatud said mälestised alates Liivimaa vanimast rehielamust, filmis “Suvi” nähtud Hinni talust maalilisel maastikul kuni Noblessneri laevatehase metallraske ellinguni Koplis. Kõik pildid laaditi failikogusse Wikimedia Commons ja on vaba litsentsi tingimustel kasutamiseks igale soovijale mis tahes otstarbel.

Eestis kultuuripärandi aasta programmi kuuluv mälestiste fotovõistlus on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments, kus sel aastal on osalevaid riike kõigilt mandritelt ning saagiks rohkem kui 370 000 fotot. Kümme parimat pilti igalt maalt, seahulgas Eestist, pääsevad rahvusvahelisse vooru. Loe edasi: Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

Õpilaste euroviktoriini peaauhind on Brüsseli-reis

Europe Directi Valgamaa teabekeskus korraldab koostöös Tartu Maavalitsusega õpilastele taas veebiviktoriini “Tunne Euroopa Liitu!”.

Veebis toimuv euroviktoriin on hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik Valga ja Tartu maakonna üldhariduskoolide V-XII klassi õpilased.

Viktoriin on vastamiseks avatud 11. – 15. novembril 2013 aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee.

Vastata tuleb 21 küsimusele. Viimane, vabas vormis vastatav küsimus aitab võrdsete punktide korral välja selgitada parima lahendaja.

Hindamine toimub mõlemas maakonnas eraldi kahes vanuserühmas: V-VIII klass ja IX-XII klass. Mõlemas vanuserühmas saavad maakondade parimad auhinnaks raamatuid ning meeneid, mille on välja pannud Europe Directi teabekeskus. Euroopa Komisjoni esindus Eestis paneb mõlema maakonna vanema vanusegrupi parimale välja auhinna, milleks on reis Brüsselisse 2014. a. kevadisel koolivaheajal.

Tulemused avaldatakse internetis aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust.

Kuressaare ootab kandidaate stipendiumidele

Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on järgmised: üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot, kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot, üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot, üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Heategevuslik noorteprojekt otsib toetajaid

MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.

Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).

Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.

Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.

Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.

AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.

Rõuge valla aasta ettevõtja/ettevõte 2013

Rõuge vallavalitsus ootab põhjendatud ettepanekuid Rõuge valla aasta ettevõtja 2013 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:

1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.

2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.

3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Laekunud ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Kirjalikke ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 25. novembriks 2013 aadressil Ööbikuoru 4 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teelvald@rauge.ee Tiitel antakse kätte detsembris toimuval ettevõtjate ja seltside tänuüritusel.

Põlvas toimub maakonna arengukonverents

20. novembril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maakonna arengukonverents “Tänased valikud – homse võti”, kus osalejaid kutsuvad tulevikusuundade üle kaasa mõtlema mitmed tuntud arvamusliidrid ja eksperdid, toimub Põlvamaa valdade minimess ning arutlusringid maakonna prioriteetide ja hariduse teemal.

Konverentsile registreerumine toimub 15. novembrini registreerimislehel või telefonil 799 8919; 799 8903.

Konverentsi päeva esimeses pooles räägib regionaalminister Siim-Valmar Kiisler haldusreformist. Hannes Rumm Euroopa Komisjonist arutleb Euroopa majanduse tuleviku üle ja räägib Põlvamaa võimalustest Euroopas. Kirjanik ja ettevõtja Kaur Kender küsib “Kas ja miks on vaja regionaalpoliitikat?” ning Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühingust arutleb maakonna planeeringu rolli üle. Loe edasi: Põlvas toimub maakonna arengukonverents

Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Oktoobrikuus Eesti Pärimusmuusika keskuses toimunud Lõikuspeoks valmis ansamblil Laudaukse kääksutajad uus siidiplaat “KOKKU”. Tegu on ansambli kolmanda plaadiga. Eelmised olid “Ühtelaulmine” (2003), “Õhtu tuleb” (2007).

Laudaukse kääksutajad ütlevad ise oma kolmanda plaadi kohta järgmist: “Meie kolmandal plaadil on kokkusaamisi päris mitu. Siin kohtume meie vanade regilauludega ja mitmes laulus kohtuvad regilaulud uute viiside ja seadetega. Me ei karda lisada uusi viise vanadele regivärssidele kui meie meelest hakkab laul paremini mõne teise viisiga kõlama. Selle plaadi lood on pärit erinevatest Eesti nurkadest ja seotud meie päritoluga. Laulmine toob meid ikka ja jälle kokku. Meid on pikemat aega paelunud Karksi rikkalik pärimus ja sellele plaadile on jõudnud mitmed Karksi laulikutelt pärit laulud. Nüüdseks oleme leidnud Karksi kanti ka oma loomingulise pesa, vana talupaiga, Päikesemäe, mida püüame koos taastada. Sellest on saanud veel üks mineviku ja oleviku kokkusaamise koht. ” Loe edasi: Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Leiutajate Külakool kutsub alternatiivpedagoogika loenguile

Leiutajate Külakool kutsub kõiki lapsevanemaid 7. novembril kell 18.00 toimuvale alternatiivpedagoogika loengule teemal lapsed ja surm.

Kuidas aidata mõtestada lapsel elu ja surma ühiskonnas, kus elu käsitletakse sageli väga enesestmõistetavana ning surmast üle ujutatud informatsiooniväljas elatakse suuresti surma ennast eitavana? Nendel teemadel loovad Kaido ja Silva Soobik vestlusringi, toetudes Tiibeti budistlikele vaadetele, Tiibeti surnute raamatust pärinevale informatsioonile ning Tiibeti pärimusmeditsiinis edasi antud teadmistele inimese eostumisest, embrüoloogiast, energeetilisest peenanatoomiast, keha ja teadvuse suremise-lahustumise protsessist ning katsumustest pärast surma järgnevas vaheolus. Läbi surma mõtestamise elujaatavamaks muutudes aitab iga lapsevanem ka oma kallitel järeltulijatel hirmuta ja tänurõõmuga elule vastu minna.

Üritusel osalustasu 3 eurot

Ühtlasi on paika pandud ka järgmised külakooli loengud:

14. november kell 18 unistamise õpituba

22. november kell 18 loomulik sünnitus

28. november kell 18 vägivallatu suhtlemine

Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Lääne maavanem Innar Mäesalu Läänemaa esimest Aasta Isa Kalle Orumaad õnnitlemas. Foto: erakogu

Tänavu valiti esimest korda Läänemaa Aasta Isa, kelle tiitel läks Nõva valda Kalle Orumaale, kes on koos abikaasaga üles kasvatanud neli tublit ja sportlikku poega.

Lisaks sellele töötab Orumaa koos oma vanima pojaga Haapsalu komandos päästjana, on Variku külavanemana aktiivne kogukonna elu edendaja ja kuulub ka Nõva vallavolikogusse.

“Pereelust ja lastest hooliva isa olemasolu on muutumas sama haruldaseks kui mõne ohustatud linnu- või loomaliigi esinemine looduses. Seetõttu ongi vaja neid märgata ja tunnustada,” põhjendas Aasta Isa tiitli välja andmist maavanem Innar Mäesalu.

Nõva Kooli õpetaja Õnne Rüütel, kes esitas Orumaa Aasta Isa kandidaadiks, iseloomustab ettepanekus teda kui tasakaalukat, loodust armastavat, perekonda väärtustavat ning esivanemate traditsioone järgivat meest. Samuti on ettepanekus öeldud, et Kalle Orumaa on kuldsete kätega ja pole asja, mida ta remontida ei oskaks. Seda enam on sobilik Aasta Isale antav auhind, milleks on Hanila vallas asuvas Sepakojas R&L käsitööna valminud sepistatud haamer. Auhinna valmistas Raul Oberschneider.

Lisaks sai Aasta Isa kinkekaarti, mis sisaldab meresauna külastust kaheksale inimesele koos Day Spa basseini ja saunapargi külastusega Fra Mare Thalasso Spas, et perega koos veedetavat aega sisustada. Loe edasi: Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Riigikogu võttis täna vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, mis muudab välismaal alaliselt elaval Eesti kodanikul Eestis abiellumise lihtsamaks.

“Perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aastal ning antud seadusemuudatuste näol on valdavalt tegu praktikas selgunud ebatäpsuste likvideerimisega,” ütles regionaalminister Siim Kiisler. Olulisema muudatusena võimaldab tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul, kes ei saa elukohariigist abieluvõimet tõendavat tõendit, perekonnaseisuametis omakäeliselt kinnitada, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad.

Kiisleri sõnul on abieluvõime tõendamine vajalik eelkõige selle jaoks, et teha kindlaks, ega inimene ei ole välismaal juba abiellunud ja, et teises riigis sõlmitud abielu tunnustataks ka abielluja päritoluriigi poolt.

Praegu kehtiva seaduse järgi peab välismaal elav inimene juhul, kui elukohariik abieluvõime tõendit ei väljasta, abiellumisõigust taotlema kohtult. Loe edasi: Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Nädala foto

Pimedal ajal maitseb kodune valguse pirukas. Foto: Kylauudis.ee — **Pimedal ajal maitseb kodune valguse pirukas.** Foto: Kylauudis.ee

Haanjas toimub kodanikuühiskonna sügiskonverents

28. novembril toimub Haanja rahvamajas traditsiooniline mittetulundusühenduste sügiskonverents. Konverentsiga alustatakse kell 11.30, kuid kogunema ja registreerima ootavad korraldajad alates kella 11-st. Päev kestab orienteeruvalt 16ni.

Seekordseks teemaks on väärtused ühendustes ja kodanikuühiskonnas. Üles astuvad Boose Selts, Sulbi Maarahva Selts, Tagaküla Laulu Mängu Selts “Kungla”, MTÜ Sibulatee. Samuti arutletakse koos päevajuht Urmo Kübara ja Peeter Vihmaga teemadel: Mis kodanikuühiskond sisuliselt on? Mis on huvitavamad trendid? Mis probleemiks? jne. Konverentsilt ei puudu ka meelelahutus ning silmapaistvamate ühenduste tunnustamine! Täpne päevakava selgub peagi.

Üritus on tasuta, kuid eeldab eelnevat registreerimist siin.

Konverentsile on oodatud ka inimesed, kes veel ei teguste mittetulundusühendustes, kuid kellele üritus huvi pakub.

Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab 7. novembril 2013 Viljandi Gümnaasiumis kell 13.00-19.00 osaluskohvikut ehk noortefoorumit. Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima maakonnas aktuaalsetel teemadel.

Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada ühiselt noori puudutavate teemade üle.

Noortefoorumil tunnustatakse ka Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2013. aastal Viljandimaal noorsoovaldkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Kohal on ka Eestis tuntud persoon Hardi Volmer, kes räägib enda elust ja nooruspõlvest ning temaga on võimalik kohapeal mõtteid vahetada.

Teemad, mis sellel aastal arutlusele tulevad:

1. Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses

2. Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas

3. Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks

4. Koolivägivalla vastu võitlemine

5. Piiratud/puudulik transport kui takistus noorte huvitegevusele

6. Noorte teadlikkus ning suhtumine seksuaalkasvatusse Loe edasi: Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Võrdõigusvolinik nõustab homme Jõgeval

Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.

HELVE LAASIK

Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.

Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.

Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.

Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.

Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi. Nii palju raamatukogudest.

Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele. Loe edasi: Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Neli lavastust repertuaarist välja

Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.

Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”

50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.

Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.

Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.

Tõnu Lilleorg

Tartumaa Arendusselts kutsub maarahvast mõttetalgutele

15. november – 3. detsember 2013 korraldab Tartumaa Arendusselts seoses piirkonna arengustrateegia uuendamisega ümarlauad.

Ümarlaudade toimumise ajad:

Reedel, 15. novembril kell 15:00 – 17:00 Võnnu kultuurimajas (Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu piirkond)

Teisipäeval, 19. novembril kell 15:00 – 17:00 Lääne-Tartumaa Arenduskeskuse kontoris (Puhja, Nõo, Konguta ja Elva piirkond)

Esmaspäeval, 25. novembril kell 15:00 – 17:00 Laeva kultuurimajas (Alatskivi, Vara, Peipsiääre, Laeva, Tähtvere, Tartu ja Kallaste piirkond)

Teisipäeval, 3. detsembril kell 15:00 – 17:00 Kambja kooli saalis (Haaslava, Ülenurme ja Kambja piirkond)

Ootame aktiivset osavõttu! Täpsem info www.tas.ee Registreerimine: kadri@tas.ee

Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Põlvamaalt pärit, kuid praegu Kärdlas elaval Kiiri Saarel on tänavu ilmunud juba kaks raamatut – “Ruubeni liblikad: Jordan” ja “Keteriin Salaaias 2″. Veel selle aastanumbri sees näeb tema loomingu jätkuna ilmavalgust veel üks ilukirjanduslik teos – „Punamütsike 200 aastat hiljem“.

Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Loe edasi: Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Aasta keskkonnategu selgub avalikul hääletusel

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.

Pille Rõivas

Otepää valla aasta isa on selgunud

Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.

Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.

Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.

Monika Otrokova