november 2013 Archives

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!

Võrumaa silmapaistvate mittetulundusühenduste konkurss -Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!- teeb kokkuvõtteid 28. novembril Haanja rahvamajas toimuval mittetulundusühenduste traditsioonilisel sügiskonverentsil, kus tunnustame maakonna MTÜsid, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, silmapaistev ja teistele ühendustele eeskujuks. Seega, ootame Sinult, hea võrumaalane, arvamust ühendusest (MTÜ, SA, seltsing), kes just Sinu arvates tunnustamist vääriks. Lisa nimele ka põhjendus, et ka meil oleks ülevaade ühenduse tegemistest.

Kandidaate ootame kuni 15. novembrini e-postile margit@vaa.ee, või postiaadressile Võrumaa Arenguagentuur SA, Jüri 12, Võru.

Margit Lukka

Võrumaa Arenguagentuur

Põlvamaal maiustatakse muusikaga

Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.

Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.

Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.

Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.

Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.

Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.

Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.

Tänasest algab võru keele nädal

Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.

Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.

7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.

Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.

Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.

Kaile Kabun,

Võru instituudi projektijuht

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Viljandimaa rahvakultuuri 2013 auhinnad ootavad kandidaate

Kuni 2.detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse välja kuus auhinda.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.

Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Anneli Kundla, Krista Kalda, Tiivi Tiido, Kai Kannistu, Katre Saar, Kristi Vastisson, Vaike Rajaste ja Leida Mägi.

Lisainfo: www.viljandimaa.ee

Põlvamaa noored kohtuvad järgmisel neljapäeval Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.

Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.

Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee

Lastekaitse Liit tähistab lapse õiguste kuud

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui lapse õiguste kuud. Erilise tähelepanu all on Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades).

ÜRO Lapse õiguste konventsioon on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. Lapse õiguste konventsiooni peaeesmärk on aidata kaasa, et igale lapsele oleks tagatud võimalus igakülgseks arenguks ja heaoluks. Konventsiooniga ühinemisel võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eestis elavale lapsele.

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:

Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps? Laps reformitormis!” – 14.11 Rahvusraamatukogus algusega kell 10.00. Konverents analüüsib kolme suurema reformi – haldusreformi, haridusreformi ja uue lastekaitseseaduse – mõju lapsele ning tema elukeskkonnale. Kuidas ja miks neid reforme tehakse ning mida need muudavad. Sõna võtavad valdkondade eest vastutavad ministrid. Täpsem info: konverents.lastekaitseliit.ee Konverentsil tutvustakse MTÜ Lastekaitse Liidu uuringu “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides” tulemusi. Küsitluse, mis viidi läbi oktoober 2012 – mai 2013, eesmärk oli välja selgitada laste ja noorte osalemise ja kaasamise praktika omavalitsuste tasandil, välja tuua kohalike omavalitsuste (KOV) parimad praktikad, laste eelistused, ning mõlema sihtgrupi ettepanekud antud valdkonna arendamiseks ja parendamiseks. Küsitlusele vastas 115 KOV-i ja 688 last ning noort üle Eesti.
Loe edasi: Lastekaitse Liit tähistab lapse õiguste kuud

Tartus arutatakse Eesti maakasutuse tulevikku

Täna praegu toimub Eesti Maaülikoolis “Maakonverents”, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud.

Maakonverentsil arutelevad Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder , Triinu Rennu Maa-Ametist, Alar Astover ja Siim Maasikamäe Eesti Maaülikoolist, Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskusest, Heikki Kalle Hendrikson&Ko-st ning põllumees Märt Riisberg .

Maakonverentsi ettekanded käsitlevad Eesti maaõigust, maakasutust ja selle muutusi, planeeringute, sh Rail Balticu rolli maakasutuse suunamisel, põllumajandusmaa tulevikku jpm.

Eestis on PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail veel. Haritavast maast 51,1%-l kasvatatakse teravilja.