Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht
Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht
Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.»

Kõgõ inämb nõudsõ aigu ja vaiva katussõ mehhanismi ehitämine: faeton-tüüpi massin om sääne, mille katust saa kokko volti. A peräkõrd sai massin valmis ja ette musta numbri – tuu tähendäs, et massin om tunnistõt muusõumi väärilidses.

Parhilla saa uhkõt paraatmassinat Eesti suurõtiimuusõumin õnnõ saisman nätä, a Jaanusõ Einari lupa, et suvõl tege tuu iks sõitu kah.

Harju Ülle, Uma Leht