mai 2013 Archives

Rosmal Haridusselts kutsub kogupere konverentsile

Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!

Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.

Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.

Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/

MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit

100aastanõ umblõja

100aastadsõ Müürsepä Hilda näpu ja silmä lupasõ iks viil ummõlda. Foto: Uma Leht

«Niidi nõgla taadõ ajamisõga lätt aigu, a är ma aja!» kitt 100aastanõ Kanepi umblõja Müürsepä Hilda ja lupa poolõlõ põllõkõsõ kimmäle är lõpõta.

Umal 100. sünnüpääväl (5.04.) juusk tsärre Hilda telefoni vaiht, kullõs sünnüpäävälaulõ ja sääd piigli iin soengut – õnnõsuuvõ kõnõldas nii telefonni ku tuldas esi edesi ütlemä. Õnnitluskaart Eesti presidendi käest tuu Hildalõ piaaigu pisara silmä.

Timahava peimi Eesti vabariigi 95. sünnüpäivä. Hilda mälestüse nakkasõ pääle kavvõmb aigu tagasi. «Viimädse ilmasõa aigu oll’ nälg külh, a tuuga ei saa võrrõlda, mis mi Vennemaal tunda saimi,» kõnõlõs Hilda. Timä pere rännäs’ Kanepist Vinnemaalõ viil inne edimäst ilmasõta, ku kävevä jutu, et sääl om hää ellä. Esä, kiä oll’ olnu sõaväeläne, läts’ Romanovi liina ketrusvabrikuhe tüüle ja perän Moskvahe puuäri juhatajas. Tiinse häste ja imä oll’ koton.

Päält revolutsiooni võeti esä sõtta ja pere jäi nälgä. Esä tull’ haigõlt sõast kodo ja 1921 inne jõulu tull’ pere Eestimaalõ. Kolimisõ pääle läts’ viimäne vara: esä kats kuldkellä ja imä jalaga umblõmismassin. Imä tull’ kõrraga Kanepi-mailõ, a esä tüüt’ mõnõ ao viil Virumaal kaivandusõn.

Ku Hilda 1920. aastil Kanepin koolin käve, sis vanõmbin klassõn opsõ kirämiis Uibopuu Valev, Marga Heinrich ja Aksli Karaskist (Marga Heinrich oll’ 1950. aastil Eesti Vabariigi eksiilvalitsusõ riigisekretär, 1971–1990 pääministri asõtäütjä ja sõaministri, 1990–1992 pääministri presidendi ülesandin.)

Marga Aksli eläs Rootsin, saa suvõl 100aastadsõs. «Aksli kitse Maalehen Kanepi kuuli, et sääl nõuti hääd käekirja ja ma olõ tuu kitmisega peri!» seletäs Hilda ja kraam vällä paari päävä iist uma käega kirja pantu pikä luulõtusõ. Hildal tull’ inne suurt juubõlit mõtõ, et vaia om uma elolugu luulõvormin kirja panda. Mõtõldu-tettü. «Käe tüütäse, kirota nii, nigu olõssi 60aastanõ!» kitt tä. Käekiri om Hildal tõtõst illos.
Loe edasi: 100aastanõ umblõja

Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.

Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).

Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.

Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.

III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Loe edasi: Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

Sensitiiv Kalju Paldis õpetab keha pendliga testima

Sensitiivist geobioloog ja nõustaja Kalju Paldis ootab kõiki huvilisi 15. mail kl 18 Tartusse Dorpati konverentsikeskusesse Arengutee Klubi kursusele, kus õpetab igaüht pendli abil kontrollima oma keha energiaid, määratlema auravälja ning ise üles leidma võimalikke haigusi, ka neid, mis pole veel füüsilises kehas puhkenud.

Lisaks õpime, kuidas mõõta ühe või teise toiduaine või vitamiini kasulikkust just sinu organismile. Lisaks testime, kuidas just sinu kehale sobib üks või teine raviprotseduur.

Kalju Paldis elab ise juba pea kaks aastat füüsilise toiduta, hankides toitaineid peamiselt valgusenergiast ja veest. Mees pakatab energiast ja teotahtest – tulge ja veenduge ise!

Loe kursusest täpsemalt Arengutee Klubi kodulehelt: www.arengutee.com

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni Heateo jooksul koguti ühe tunniga 3803 eurot

Toetatav projekt: Liigesehaigete laste ravivesivõimlemine

Täna, 11. mail toimus SEB Tartu Jooksumaratoni raames esmakordselt Heateo jooks, kus koguti annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste vesiravivõimlemise toetuseks. Osalejapoolne annetus oli vähemalt 1 euro, millele ravimifirma Teva lisab omaltpoolt 5€ inimese kohta.

Kokku osales Heateo jooksul 577 inimest, mis teeb 577 eurot annetusi jooksjate poolt ning 2885 eurot Teva poolt. Lisaks tegid ürituse raames inimesed lisaannetusi 341 euro ulatuses. Ürituse tulemusel toetasid jooksusõbrad ja ravimifirma Teva reumahaigete laste vesivõimlemist kokku 3803 euroga.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu hinnangul läks tänane päev suurepäraselt ja Karu lubab järgmisel aastal kindlasti üritusega jätkata. “Täna nägime jooksurajal nii mehi kui naisi, lapsi, täiskasvanuid ja vanemaealisi, kes kõik tulid kokku selleks, et teha üks pisike heategu. Positiivne on ka see, et paljud, kes homme jooksumaratonile tulevad ei pidanud paljuks täna üks väike soojendusjooks teha.” Ürituse korralduse poole pealt lisab Karu: “Kui alustasime ürituse planeerimisega, siis lootsime, et rajale tuleb kuni 200 inimest. Tänane 577 osalejat on positiivne üllatus ja mul on hea meel, et ühes ravimifirmaga Teva sai igaühe panus veelgi suurema kaalu.”

Heateo jooksul annetusi kogunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson sõnab: “Reumahaigete laste liikuvusele on seatud mitmed piirangud ja seetõttu on ravi eesmärgil toimuv vesivõimlemine selleks ideaalne ja parim moodus. Meie fond on juba seitse aastat kogunud annetusi reumahaigete laste ravi toetamiseks ja et projekt saaks edukalt jätkuda, vajame lisaannetusi – Heateo jooksuga joosti kokku 8 kuu maksumus! Super suured tänud kõigile rahvasportlastele ja nende lähedastele, kes täna annetasid!”

Heateo jooks toimus ühel ajal SEB 31. Tartu Jooksumaratoni lasteüritustega, kus osales kokku 3114 last. Kokku jooksis täna Tähtvere Spordipargis 3691 jooksusõpra.

Heateo projektist lähemalt Lastefondi kodulehel!

Europe Direct´i teabekeskus sisustas Viljandi Jakobsoni koolis Euroopa päeva

Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus

9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.

Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.

Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.

Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.

1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.

Muuseumiöö Võrumaal

Muuseumiöö “ÖÖs on inimesi” 18. mai 2013. a programmid Võrumaal,

Kreutzwaldi muuseumi kava
18.00 ringkäik muuseumis.
19.30 “Udumäe kuningas” muuseumi aias (Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. kl).
20.30 ringkäik Kreutzwaldi elumajas, kohtumine majalistega.
21.30 lood lõkke ääres.
Lisainfo: http://www.lauluisa.ee/

Võrumaa muuseumi kava
18.00, 19.00, 20.00 rännak Võrumaa ajalukku kindralkuberner Browni juhtimisel.
18.00 – 20.00 nobenäppudel võimalus meisterdada.
Näitusel “Võrokesed molberti ees ja molberti taga”.
18.30 – 20.00 krokii ehk kiirjoonistamine, juhendab Piret Kullerkupp.
21.00 Kontsert – Anu Taul ja Ülemakstud Rentslihärrad.

Hea ilma korral toimub kontsert muuseumi esisel trepil.

Mõniste muuseumi kava
19.00 – 19.15 Lugusid Pümme-Katrõ elust.
19.15 – 20.00 Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed räägivad toimetulekust pimedana, õpetavad lugema pimekirja ja tutvustavad vaegnägijate abivahendeid.
20.00 – 23.00 Õpituba “Aga kui mina…” Kuidas valguseta hakkama saada? Nägijaid juhendavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed.
Ekspositsioon on sellel päeval kohandatud vaegnägijatele. Lisainfo: http://www.monistemuuseum.ee/

Tasuta bussiliin Võru linnast Mõniste muuseumisse!
Väljasõit Võru Katariina kiriku platsilt kell 18.00. Tagasisõit Kuutsilt kell 20.00.

Muuseumite väravad on avatud kella 23.00.
Muuseumiööl kõik sündmused tasuta!

MUUSEUMITES ALBAG SUVINE KÜLASTUSMÄNG!

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 21. maini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise koht leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel.

Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses olid kaks nädalat stažeerimas kahte kutseõpetajat Gruusiast, Kobuleti kolledžist. Kobuleti kutseõppeasutuse kokanduseriala õpetajad Inga Jljavadze ja Tinatin Gagua viibisid Jõhvis SA Innove projekti „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II“ raames. Eesmärgiks oli praktiliste kogemuste omandamine ning erialaste ja metoodiliste teadmiste täiendamine.

Kahe nädala jooksul tutvusid külalised Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koka ja pagar-kondiitri erialade õppekavadega, õppematerjalidega, praktika korraldusega ning erinevate õppemeetoditega erialatundides. Samuti tutvustasid Gruusia õpetajad oma kooli ja õppimisvõimalusi.

„Gruusia õpetajatele avaldas positiivset muljet meie toitlustuse ja majutuse valdkonnas välja antud õppematerjalide suur valik ja hea õppimistingimused,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teenindusõppe valdkonna juht Ene Valgemäe. „Gruusia õpetajad külastasid erinevaid ainetunde ja osalesid nii kokkade kui pagarite ja kondiitrite praktikal. Nad olid positiivselt üllatunud, kui avatud ja sõbralikud olid meie õpilased,” lisas Valgemäe.

Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Kohilas on taas tulemas suur emade-põnnide paraad

Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.

Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.

Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.

Haanja taluturg

Alates tänasest hakkab igal reedel kell 16.00-18.00 Haanja rahvamaja ees toimuma taluturg. Jooksev info on valla kodulehel haanja.ee/taluturg ja Facebookis facebook.com/HaanjaTaluturg.

Täna oli turul müügil:

* kurgi-, tomati-, paprika-, arbuusi- ja melonitaimed

* kitsejuust

* leib, sai, karask

* ploomi- ja vaarikaistikud, püsililled

* kaltsuvaibad

* India jooksupardi, pärlkana ja kääbuskochinikana munad (sobivad kana alla hauduma panemiseks) ja muud põnevat.

Külaliikumine on Kuhjaveresse elujõudu andnud

Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.

Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.

“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.

Jaan Lukas

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”

Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.

Loe edasi: Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

SA Rakvere Teatrimaja juhiks saab Velvo Väli

Eile kogunenud SA Rakvere Teatrimaja nõukogu andis nõukogu esimehele volituse alustada läbirääkimisi eelmisel aastal parimaks meesnäitlejaks tunnistatud Velvo Väliga ja pakkuda talle uut rolli teatrijuhi ametis. Velvo Väli asub teatrit juhtima alates 1. juunist, seni täidab neid kohustusi teatri senine juht Joonas Tartu.

Velvo Väli on sündinud 1. aprillil 1974. aastal Kuressaares. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri 17. lennu. Peale seda, 1996. aastal asus tööle Rakvere Teatrisse, kus ta on töötanud tänase päevani.
Ta on 1996. aastast Eesti Näitlejate Liidu juhatuse liige ja 2006. aastast aseesimees.
Teda on tunnustatud mitmete erialaste preemiatega – Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2013. Teda on tunnustatud veel Rakvere Teatri kolleegipreemiate, publikupreemia ning loomenõukogu preemiaga. SA Rakvere Teater nõukogusse kuuluvad Ain Suurkaev, Indrek Saar, Hillar Sein, Lia Liin, Peeter Raudsepp.

Käsmus tuleb loodusfotograafia koolitus

Fotoaparaat

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Keskkonnaamet korraldab 11. mail Käsmus loodusfotograafia koolituse, kus pildistamissõpru juhendab Toomas Tuul.

Koolitus on tasuta, kaasa tuleks võtta fotoaparaat ja hea tuju.

Üritusele saab Rakverest eribussiga. Osalemissoovist tuleks hiljemalt 9. mail keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialistile Liina Niinemägile teada anda.

Lau küla kergitas ajaloo katteloori

Eelmisel nädalal tegi pärimuspaikade uurija ajaloolane Jüri Metssalu Lau külas kaks avastust: ta leidis paari inimese mälestuste kaudu üles Lau küla hiiekoha ja Kaasiku talu õuelt üsnagi haruldase sõrmeotsasuuruste lohukestega ravikivi.

Olulise leiu tegi Metssalu juba eelmise aasta juulis, kui avastas maastikuinspektsiooni käigus Lau külast Mäe talu juurest kaks lohukivi, mis kõnelevad inimtegevusest Lau külas nooremal pronksiajal või eelroomarauaajal ehk umbes 2000-3000 aastat tagasi.
Tänavu kevadel jätkas ta uuringuid Otsa ja Madise talu maal paikneval asulakohal koos metalliotsija Rene Vinkeliga, kellel on detektori kasutamiseks muinsuskaitseameti luba. Ajaloolase sõnul on viimasel ajal teadlaste ja metalliotsijate koostöö hästi edenenud. Ühiste inspektsioonide käigus päevavalgele tulevate esemete leiukohad mõõdistatakse ja kirjeldatakse vastavalt teaduslikule metoodikale, leiud antakse ülikoolidele või muuseumidele. „Nii säilitatakse kogu rahva jaoks väärtuslik informatsioon edasisteks uuringuteks,“ sõnas Metssalu.

Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.

6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.

12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.

Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Loe edasi: Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.

Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.

Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Loe edasi: Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Muuseumiöö Soera talumuuseumis

Muuseumiööl, 18. mail korraldatakse Soera talumuuseumis nii kirbuturg kui ka fotojaht, saab kuulata haldjalugusid ning osaleda metsamatkal.

Kell 15.00 – 18.00 toimub Kirbuturg.

Kevad on suurpuhastuse aeg ning on paras aeg oma kapid korda teha. Kõik, mis seisab kodus kasutult ja kogub tolmu haara ühes. Kirbuturg tähendab muidugi seda, et hinnad on kirbu suuruses.

Kirbuturul oma kauba müümiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 5135971 (Liisi) või 55514125 (Kersti).

Samal ajal Kirbuturuga toimub fotojaht, mille käigus tuleb leida üles põnevad kohad Soera Talumuuseumi õuel ning jäädvustada need oma fotoaparaadi või telefoniga. Laste jaoks on terve Kirbuturu toimumise aja avatud väike meisterdamisnurgake.

Kell 17 saab kuulata Palade Loodushariduskeskuse Kivimitemajas salapäraseid ja maagilisi Hiiumaa haldjalugusid.

Kõik külastajad on peale haldjalugude kuulamist oodatud Kivimimaja verandale teed jooma.

Kell 18 toimub koos retkejuhiga väike jalutuskäik Soera radadel, mis saab alguse Soera elumaja eest.

Lisaks on terve õhtu läbi võimalik aidas nautida näitust “Hiiumaa kirikindad ja kindakirjad”.
Muuseumi külastamine on sel õhtupoolikul kõigile tasuta. Uksed on avatud kuni kella 20-ni.

Muuseumiöö Soera Talumuuseumis toimub koostöös Palade Loodushariduskeskusega.

Täna stardivad Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud

9. ja 10. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba kuuendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa viie välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Kanivist (Ukraina) ja Joniškisest (Leedu). Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13-15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, jalgpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 340.

Lisaks spordivõistlustele korraldatakse noortele ka rahvuslik õhtu, kus toimuvad mitmesugused mängud ning show-gruppide esinemised.

Spordimängude eesmärk on lisaks sportimisele tihendada sõpruslinnade noortevahelist suhtlust ja võimaldada Võru spordiklubidel luua koostöösidemeid sõpruslinnade vastavate organisatsioonidega.

Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud avatakse täna kell 9.00 piduliku avatseremooniaga Võru Spordikeskuse staadionil. Võistlused hakkavad toimuma spordikeskuses.

Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Kolmapäeval, 8. mail külastasid Viljandi maavalitsust Viljandi Paalalinna kooli teise klassi lapsed, kes täitsid kogu hoone rõõmsa elevusega.

Kokku poolsada õpilast ja nende õpetajad suundusid kõigepealt maavalitsuse suurde saali, kus maavanem Lembit Kruuse ja maasekretär Küllike Kütt tutvustasid maavalitsuse riigi ja maavalitsuse eesmärke, ülesandeid ja tegevust.

“Maavalitsus on riigi esindus Viljandimaal ning meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul. Maavalitsus tegeleb näiteks abilelude registreerimise, ühistranspordi korraldamise, puuetega inimeste tehniliste abivahendite jaotamise ja paljude muude asjadega,” tõi maavanem näiteks.

Lembit Kruuse tutvustas külalistele ka maavanema ametirüüd ning hõbedast ametiketti. Maavalitsuse väikses saalis pakkusid lastele enim huvi riigivõimu sümbolid – Eesti ja Viljandimaa vapp -, mida mitmedki oma nutitelefoniga pildistasid. Samuti tehti mälestuseks klassipilt, kus ka maavanem peal.

Kahe grupina majas ringi liikudes said lapsed muu hulgas teada, millises ruumis asub maavalitsuse arhiiv, kus hoitakse ja säilitatakse tähtsaid dokumente. Sisse kiigati ka kabinettidesse. Näiteks vaadati huviga suurt printerit (plotterit), millega saab trükkida suures formaadis kaarte. Ühes ruumis said aga lapsed oma käega “toita” paberihunti ehk siis peenestada ebavajalikke dokumente. Loe edasi: Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama