Laste kilgete saatel lauldi käima Võrumaa esimese waldorflasteaia loomine. Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Kuu: mai 2013
Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus
Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.
Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).
Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.
Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.
Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.
Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda
Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.
Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.
Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”
Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.
Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda
Räpinas selguvad Eesti parimad noored aednikud
Homme, 9. mail toimub Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus selgitatakse välja eriala parimad noored.
„Võistlus annab noortele aianduse eriala õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna ja võrrelda teiste kutseõppuritega,” rääkis Räpina Aianduskooli projektijuht Signe Zupsmann. Sel aastal koosneb võistlus neljast osast. Võisteldakse taimede tundmises, kus võistlejal tuleb ära tunda taimed ladina keeles liigi tasandil. Lisaks näidatakse teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetamises. Meeskonnatöö oskused saab oma kooli võistkonnas panna proovile putukahotelli ehitusel.
„Samal ajal on Räpina Aianduskoolis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda aianduskooli ja seal õpetavate erialadega ning loomulikult kaasa elada võistlusele,” rääkis Zupsmann, lisades, et külastajatel on võimalus osaleda praktilistes töötubades ning kaasa osta taimi ja istikuid.
Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 16 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.
Võistlus korraldatakse koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.
Täpsema info võistluse ja ajakava kohta leiate Räpina Aianduskooli kodulehelt. 2012. aasta aedniku eriala kutsevõistluse galeriiga saab tutvuda siin.
Võrumaa Aasta Ema on Airi Grossberg
Võrumaa Aasta Ema 2013 on Lasva vallas elav kuue lapse ema Airi Grossberg.
Airi Grossbergi kandidatuuri esitasid Aasta Ema konkursile tema tütred Merilin ja Karolin Rätt. Airi on hämmastav naine ja ennekõike imeline ema, kes on oma lastele isa ja ema, õpetaja ja sõber, nõuandja ja noomija.
“Airi on oma kodu hing, meie energia allikas, kes on täis positiivsust, sära ja soojust. Inimesena on ta väga helde ning kaastundlik, võimalusel aitab ta alati kõiki,” kirjeldavad tütred oma ema. Airi lapsed on kõik väga tublid. Vanem tütar Merilin lõpetab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis. Karolin töötab tunnustatud peakokana Helsingis. Krislin, Avelin ja Kerstin õpivad Kääpa Põhikoolis, aga pisipoeg Johannes on veel kodus kasvamas.
Airi au ja uhkus on tema lapsed, kes on kodust kaasa saanud õpetuse, et pere on elus kõige tähtsam ja üksteist tuleb toetada nii heas kui halvas. Airi ei anna kunagi alla, tema töökus ja unistuste nimel pingutamine on teda elus edasi viinud.
Võru Maavalitsus alustas Võrumaa Aasta Ema aunimetuse väljaandmist aastal 2002. Varasemalt on selle auväärse tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv.
Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele kuus kandidaati – Airi Grossberg, Piret Haljend, Eha Uibo, Ene Aedmaa, Lidia Kolpakova, Luule Veibri.
Airi Grossbergi ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 12. mail kell 16 Võru Kandles. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esinevad Võru meeskoor ning Võru Muusikakooli, Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi poistekoorid.
Lastefond kutsub mänguasju annetama
Alates 6. maist kuni 13. maini toimub Lastefondi ja Tartu Kaubamaja kampaania, millega soovitakse koguda mänguasju ning raamatuid Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteosakondadesse.
Lastefond kutsub kõiki annetama mänguasju, et haiglas veedetud aeg laste jaoks meeldivamaks muuta. Mänguasjade kogumispunkt asub Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel kodumaailma infoletis. Väga on oodatud suuremad plast- ja puitmänguasjad, nukud, autod, nukuvankrid, rongi- ja autorajad, arendavad mänguasjad, lauamängud, mänguasjad beebidele ning raamatud.
Fondil ning TÜ Kliinikumil on hea meel nii uute kui ka kasutatud mänguasjade üle, kuid lelud peaksid olema puhtad ning korralikud. Pehmeid mänguasju palume mitte tuua, sest nende puhastamine on keeruline.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes.
Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid
Tänavu esitati konkursile „Aasta Suurpere“ 18 kandidaati, kelle seast on tänaseks selgunud kolm nominenti. Neist üks pärjatakse aunimetusega “Aasta Suurpere”, mis kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval Tallinna Loomaaias.
Neljandat aastat välja antav „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Sel aastal valis Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK AS-i liikmetest koosnev žürii nominentideks perekonnad Karu-Rõõm, Kivisild ja Sirk-Rohtla.
Võrumaal Rõuge vallas elav neljalapseline perekond Karu-Rõõm on armastav ja kokkuhoidev pere, mille liikmed toetavad üksteist ja tunnevad rõõmu koos veedetud ajast. Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige. Pere peab oluliseks, et lapsed saavad tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega. Pere armastab ühiseid tegevusi, panustab kodukoha arengusse ja on väga aktiivne. Loe edasi: Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid
Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada
Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.
MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.
Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.
“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.
Jaan Lukas
Põlvamaal on reisijad ühistranspordiga rahul
Põlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.
Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.
Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.
Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.
Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.
Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.
Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.
Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.
Eveko koor lõi kultuurisilla Otepää ja Peterburi vahele
Foto: Monika Otrokova
Eveko koori esinemine võeti Peterburi ühes parima akustikaga kontserdisaalis väga soojalt vastu. A capella kõlanud kooripalu ilmestasid Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri eesti- ja venekeelsed laulututvustused. Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol andis Otepää valla poolt Peterburi Jaani koguduse esindajale, Peterburi Eesti Seltsi esinaisele Viiu Fjodorovale, üle nahkköites külalisteraamatu, kui sümboli Otepää ja Peterburi ajaloolistest sidemetest. Kontserdi lõpetas meeldejäävalt Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast”.
Eesti üks ärkamisaja tuntumaid tegelasi Jakob Hurt teenis Otepää kogudust aastatel 1872-1880, Otepäält suundus ta Peterburi Jaani koguduse pastoriks, kus oli 1901. aastani. EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa pidas enne kontserdi algust eesti ja venekeelse palvuse.
“Jaani kirikus oli tajutav eriline vaimsus, otepäälastena oli meil üllas tunne, et oleme seotud Jakob Hurda, eestluse ning Eesti lipu sünniga,” rääkis vallavolikogu esimees Aivar Nigol. “Võin öelda, et Jaani kirikus laulis meie esinduskoor – tunnustan ja tänan kõiki kooriliikmeid ja dirigenti Vilve Maidet suurepärase esinemise eest!” Aivar Nigol lisas, et Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa palvus Jaani kirikus oli osa ajalooliste sidemete taastamisest kahe kiriku vahel.
“Nägin, et paljud eesti kogukonna liikmed laulsid kaasa ning olid kontserdist liigutatud,” sõnas Marko Tiirmaa. “Mind üllatas väga positiivselt see, et publiku seas olnud vene noored tulid hiljem palvuse teemadel vestlema ning tundsid elavat huvi Otepää ja Eesti vastu.”
Foto: Monika Otrokova
Eveko kontserti oli teiste hulgas kuulama tulnud Peterburi kammerkoor Gasu, kellega vahetati kultuurikontakte ning kes hiljem tervitasid Eveko koori liikmeid lauluga.
Kultuurivisiidi raames tutvustati Peterburi kontserdipublikule Otepää ning Valgamaa turismipotentsiaali. Huvilised said tutvuda trükistega ja Karupesa hotelli ning Pühajärve Spa&Puhkekeskuse infovoldikutega.
Kontserti Peterburi Jaani kirikus toetasid Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää vald ja MTÜ Eveko koor. Reisi Peterburis toetas Peterburi reisibüroo “Zolotoi kljutš”, kogu reisi aitas läbi viia turismikonsultant Mare Raid. Uudisnuppu Eveko koori esinemisest saab näha Kanal 2-s uudistesaates Reporter, kolmapäeval, 8.mail.
Täname Eveko koori ja kõiki, kes aitasid kultuurireisi korraldada!
Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/213-evekokoorpeterburis03052013 (Monika Otrokova)
Heakorratalgud Otepää vallas jätkuvad
![IMGP8770 [1600x1200] (2)](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP8770-1600x1200-2.jpg)
Foto: Monika Otrokova
Talgud viiakse läbi muinsuskaitsekuu raames ja koostöös Muinsuskaitseametiga. Vallavalitsuse töötajad korjavad Linnamäelt oksi, raiuvad võsa ning teevad muid heakorratöid.
Lisaks sellele jätkuvad heakorratalgud ka Otepää vallas. Pühajärve Põhikooli pere puhastab nädala jooksul sporditeed, rolleriteed ja maantee ääri. Otepää Gümnaasium koristab 8. mail kell 11.00 juba traditsiooniks saanud kava kohaselt Otepää kiriku ja pastoraadi ümbruse.
Algab fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas”
Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.
“Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,” ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. “Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.”
Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. “Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.”
Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: “Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.”
Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. “Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,” annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.
“Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,” soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.
Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. “Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,” ütleb ta.
Fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas” kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postileerametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).
Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).
Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.
Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee
Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur
Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191
Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.
Pianist Kadri-Ann Sumera soolokontsert
Foto: Mait Jüriado
15. mail kell 19.00 toimub Võru kultuurimaja kontsertsaalis pianisti Kadri-Ann Sumera soolokontsert ” Prantsuse avamäng”. Soolokontserdil tuleb esitlusele vana-kooli kava – barokimeistrite Scarlatti ja Bachi ning viini klassiku Haydn’i muusikast.
Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis. Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. kontsert-etendus „Heli:Pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.
Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni Muusikakõrgkoolis. Osales aastal 2004/5 stipendiaadina Ensemble Modern`i akadeemias Frankfurdis. Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias (1997), eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003) ja diplom Eesti pianistide konkursil (1994) ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest (2002). On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, hetkel on ta pedagoog Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Muusikasõprade Seltsi üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.
Piletid 4 € ja 2 € saadaval üks tund enne kontserdi algust.
Olete kõik oodatud!
Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu
Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.
4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.
Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.
Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.
Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.
Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.
Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee
Obinitsas toimus Setomaa Külateatrite päev
Pühapäeval, 5. mail, toimus Obinitsas Setomaa Külateatrite päev, kus esinesid meeleolukate etendustega Obinitsa-Meremäe teatritrupp, Eve Mäe, Karisilla Külateater, Mokornulga leelokoor. Külalistena astusid üles Krabi Külateater ning Kambja näitemänguring “Püünelind”.Etendused olid eripalgelised ning küllaldaselt nii rõõmu, äratundmist kui ka järelemõtlemisainet pakkuvad.
Setomaa Külateatrite Päevale eelnesid osalusteatri- ning lavastuskoolitused Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel.
Päeva lõppedes esinejate lõpuringis tõdeti koos, et inimesed vajavad külateatrite naeru- ja sotsiaalteraapilisi etendusi.
Samas toimus ka Setomaal traditsiooniline lihavõteteaegne munaveeretamisvõistlus, Külli Jakobsoni siberi seto mustritega kindanäituse avamine ning Ilmar Vananurme uue luulekogu “Ei ole kunagi hilja” esitlus.
Laupäeval toimub Tartus Baltikumi suurim
laste jooksuüritus
Sellel laupäeval, 11. mail toimuvad Tartu Tähtvere spordipargis SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteüritused, kuhu on oodata ligi 3000 last. Nii suure osalejate arvuga on tegemist Baltikumi suurima lastele mõeldud jooksuüritusega.
Et lapsi osaleb üritusel väga palju, siis on stardid jagatud erinevate vanusegruppide ja distantside kaupa. Distantse on kokku kolm (400 meetrit kuni 4-aastastele, 850 meetrit kuni 8-aastastele, 2 km kuni 12-aastastele ning vanematele). Kõik lasteüritustel osalejad saavad osalejamedali, diplomi ning lisaks loositakse välja palju auhindu. Osavõtt on igale lapsele tasuta ning tegemist ei ole võistlusega – paremusjärjestust ei selgitada, iga laps saab rinnamärgi numbriga 1.
Kuna lapsi on palju, siis on soovituslik üritusele eelregistreerida interneti teel: http://tartumaraton.ee/31-tartu-jooksumaratoni-lastejooksud-registreerimine
Üritusel on kohal ka Eesti Koolispordi Liit, kes korraldab SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteürituse raames oma tervisepäeva “Looduse kilomeetrid”.
Koostöös ravimifirma Teva ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga korraldatakse ka Heateo jooks, mis asendab eelmistel aastatel toimunud avatud raja jooksu (4,3 km). Heateo jooksul kogutakse annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste ravivõimlemise toetamiseks.
Päev pärast lasteüritusi, 12. mail toimub SEB 31. Tartu jooksumaraton, mis ootab oma radadele ligi 4500 spordisõpra.
Sännas on neljapäeval inspiratsioonipäev
Kui sa veel ei ole kodanikualgatustesse kaasatud või ei ole oma ideed kodanikualgatuse kaudu veel realiseerinud ja mõtled, kas see üldse on sinu jaoks või kui sa tunned, et vajad viimast tõuget, et kodanikualgatuses kaasa lüüa juba homme, siis tule ja osale Võrumaa inspiratsioonipäeval, mis toimub 9. mail Sänna kultuurimõisas.
Millest iganes sa praegu ka ei unista, kuivõrd keeruline teekond ka ei tundu, siis on mõned sammud, mida saad astuda kohe. Millised need sammud on, sellest tulebki sellel päeval juttu.
Kavas:
12.00-12.30 Kogunemine ja registreerimine
12.30-13.00 Kultuurimõisaga tutvumine
13.00-13.15 Inspiratsiooniseminari tervitussõnad ja sissejuhatus päeva moderaatorilt Piret Jeedaselt
13.15-15.15 Kuidas tunda endas ära muutuste algatajat ja elluviijat? Kui ei proovi, siis ei juhtu midagi. Kui aga proovid, siis hakkavad juhtuma asjad ja tekivad võimalused, mida ilma esimese sammuta ei oleks osanud ette kujutada. Inspireerib Alar Ojastu.
Kutse noorte looduslaagrisse Lätimaale
Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos sihtasutusega Gauja Rahvuspark kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 22.-27. juuli Lätis, Riia lähistel (majutus “Leiputrija” puhkekompleksis http://leiputrija.com/).
Laagrisse on oodatud osalema 10 Eesti noort vanuses 13-16. Lisaks eestlastele osaleb laagris sama palju noori Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvuda Läti looduse mitmekesisusega ja arendada koostööd kolme riigi noorte vahel.
Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus, toitlustus kolm korda päevas ning tervisekindlustus. Eestist lähevad noortega kaasa kaks täiskasvanut saatjat.
Konkursil on oodatud osalema 13-16-aastased noored, kes õpivad Lääne-Viru-, Ida-Viru, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Tartu-, Võru-, Valga-, Põlvamaa linna- ja maakoolides.
Täpsem info: Tiina Lilleleht, tel 53341013, tiina.lilleleht@teec.ee
Konkurss ja laager toimuvad Eesti-Läti-Vene koostööprojekti „People With Nature“ raames, mida kaasrahastavad Euroopa naabrus – ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit
Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.
Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.
Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.
Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.
Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.
Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.
Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.
Tartu tantsuklubi tutvustab kolmapäeval eesti lõõtspille
Tartu tantsuklubisse Tiigi seltsimajja on 8. mail kella 20-24 kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Kaile Mumm, Leho Laaser, Margus Priks, Merili Moosus, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitav on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima
Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.
Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.
Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.
Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima
Kunda teatritruppi tunnustati Lätis kõrgelt
Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.
Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.
Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.
Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.
“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.
Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.
Võrumaa waldorflasteaed alustab laste kirjapanekut
Võrumaa esimese waldorflasteaia loomise üks eestvedajaid, MTÜ Terve Pere Selts juhatuse liige Pille Sõrmus ütles, et vanemate initsiatiivil loodav uus lasteaed tugineb waldorfpedagoogikale. „Võrumaa esimese waldorflasteaia avamiseks on pinnas küps – meil on olemas kogenud kasvatajad ja praegu tegeleme sobivate ruumide rendile võtmisega. Nüüd on õige aeg alustada ka huviliste laste ülelugemist, et kõik soovijad kirja panna,“ rääkis Sõrmus.
Lapsevanemad, kes on huvitatud osalema Terve Pere Seltsi lasteaia loomises ja kellel on lasteaiaealine laps, kes oleks sügisest valmis Võrumaa waldorfrühmaga liituma, saavad saata lapse nime ja sünniaja Pille Sõrmuse e-posti aadressile pille.sormus@gmail.com. Kui lapsed on kirja pandud, peetakse kõigi huviliste laste ja nende vanematega vestlus loodava rühmaga liitumiseks. Loe edasi: Võrumaa waldorflasteaed alustab laste kirjapanekut
Terve Pere Selts kutsub heategevuskontserdile Võrus
MTÜ Terve Pere Selts kutsub kõiki sel kolmapäeval, 8. mail 2013 kell 18.00 Võru Katariina kirikusse heategevuskontserdile, kus Anu Taul, Kait Tamra, Taisto Uuslail ning Võru Muusikakooli keelpilliansambel esinevad Võrumaa esimese waldorflasteaia loomise toetuseks.
Sissepääsu tagab kohapeal tehtud annetus alates 10 eurost. Kõik lapsed tasuta. Waldorflasteaia ruumide remondiks saad annetuse teha ka MTÜ Terve Pere Selts arvele 10220210808228.
Lisainfo FB aadressil:
http://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?ref=hl#!/events/247110748762342/
Kohtumiseni kolmapäeval!
emad-isad Terve Pere Seltsist
Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets
Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.
Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.
Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.
“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.
Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.
Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi: Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets