Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes reedel riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati valmisolekut võimalike seakatku puhangute tõrjumiseks seakatku leviku kõrgajal eeloleval suvel.

Komisjon leidis, et oht uuteks taudipuhanguteks on tänavu suvel väga suur. “Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

“Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,” ütles Halliste.

Loe edasi: Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud

Taudistunud jahipiirkondadesse jõudsid esimesed kaheksa Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud spetsiaalset külmkambrit seakatku tõrjumiseks kütitud metssigade rümpade hoiustamiseks.

Kõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi.

“Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Külmikute puudumine on seni olnud jahimeeste jaoks oluline kitsaskoht.”

Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused Veterinaar- ja Toiduametile kuni 75% ulatuses.

Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja Toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks.

Peipsi sibul sai riikliku kvaliteedikava

 

Foto: visitpeipsi.com

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted “Peipsi sibul” ja “Peipsi tippsibul”. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.

“Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul” ning mille juurde on lisatud väljend “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,” rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul”, toote netokaalu, väljendi “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava” ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.

Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort “Bessonovski” ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort “Jõgeva 3”.

Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.

Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet..

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5
Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

 

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 21. maini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise koht leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel.