mai 2013 Archives

Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.

Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.

Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.

Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Loe edasi:

Homme on tornide linnuvaatluspäev

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.

Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30.

Kalamaja päevad 18.-19. mail

Sel nädalavahetusel toimub viiendat korda asumifestival „Kalamaja päevad“. Üritus ühendab endas kogukondliku kokkusaamise, mitmekülgse kultuuriprogrammi ning võimaluse tutvuda Kalamajas tegutsevate ühenduste ja ettevõtetega.

Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumispaigas on festivali plats, kus toimub suur vabaõhulaat. Kalma sauna hoovi püstitatud laval esinevad artistid ning ligi 20 Kalamaja eramaja hoovis saab maitsta toitu. Samuti osalevad festivaliprogrammis mitmed Kalamaja organisatsioonid ja ettevõtted, korraldades sel nädalavahetusel erinevaid näitusi, loenguid, kontserte, töötubasid ja palju muud põnevat.

18. mail kogunevad Kalamaja seeniorid Teoteatrisse, et arutleda Kalamaja tänavate ja liikumisruumi üle. 19. mail toimub Kalamaja põhikooli hoovis asumitevaheline võrkpalliturniir ning Linnahalli eest algav jalgrattamatk.

Kalamaja päevade eesmärgiks on lähendada kogukonna elanikke, tuues nad tänavatele koos meeldivalt aega veetma. Festivali korraldavad mitukümmend vabatahtlikku Kalamaja elanikku ja organisatsiooni, sealhulgas MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Loomikud, Kalju kogudus, Teoteater, Kalamaja põhikool, Kalamaja raamatukogu, Lastemuuseum ja paljud teised.

Lisainfo:

Asumifestival Kalamaja päevad 2013

Hoovikohvikute nimekiri

Tallinnas saab suvel tasuta rattaid rentida!

Kõigil huvilistel on Kultuurikatla aias võimalus rentida suvehooajal tasuta jalgrattaid. MTÜ Nabanemi eestvedamisel saab tasuta rentida politsei poolt kohalikule omavalitsusele antud leiurattad, mis on muudetud turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on võimalik muuta oma ratas isikupäraseks ning võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse juunis-juulis lastele ühiseid väljasõite mere äärde.

Projekti eesmärk on tervisliku ja loodussõbralikku elustiili läbi edendamine läbi spordi, värske õhu ja linnaruumi avastamise. Lisaks rõhutatakse rataste registreerimise ning märgistamise vajadusele.

Rattaid saab laenutada Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel.

Pärnus toimuvad suvel tasuta linnaekskursioonid

Käesoleval aastal toimuvad linnaekskursioonid 15. mai kuni 15. september. Ligi tund aega kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid linna ajalugu, arhitektuurseid pärleid, kuurordiaastat ja teisi põnevaid sündmusi linna arengus. Kõik ekskursioonid algavad Pärnu Külastuskeskusest (Uus tn 4, Pärnu) ja on osalejatele tasuta.

Ekskursioonide toimumisajad:
Esmaspäeviti 15.00 (vene keeles)
Reedeti 15.00 (soome keeles)
Laupäeviti 15.00 (inglise keeles)
Laupäeviti 15.00 (eesti keeles)

Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus

Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.

Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.

Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.

Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel

Head inimesed on aidanud teatrisse 22 000 last

Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.

Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.

Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile

pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“

Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.

„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan

Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.

Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“

„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves.

Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.

SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.

Eelmisel aastal võeti Eestis arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta last

Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud.
Pärast 2009. aastat ei ole hoolituseta ja abivajavate laste arv allapoole 2000 lapse piiri langenud. 1995. aastast peale on see arv alla tuhande langenud vaid 2005. aastal, mil võeti arvele 858 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last. Sellele järgneval aastal täpsustati statistikaaruande sisu ning uuringusse lisati orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele ka abi vajavad lapsed. Võrreldes 2011. aastaga kasvas arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv eelmisel aastal 235 võrra.

Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem.

Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.

TÜ Narva Kolledž kuulutab Narva noortele välja fotokonkursi

Fotokonkursi eesmärk on anda osalejatele (noored kuni 26a) võimalus näidata oma loovust ja tutvustada nii kohalikele elanikele kui ka linna külastajatele Narva linna häid ja ilusaid külgi.

Konkursile võetakse vastu paberkandjal töid formaadis A3 või A4. Samuti saavad konkursil osaleda elektrooniliselt saadetud tööd, mis on välja printimiseks sobivas formaadis. Iga osaleja võib konkursile esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud sel aastal.

Fotokonkursi töödest avatakse 1. juunil kolledži galeriis näitus, mis jääb avatuks kogu suveks. Näitus võimaldab linna elanikele ja külalistele tutvustada Narva noorte vaadet oma linnale.
Tööd tuleb esitada hiljemalt 25. maiks 2013 TÜ Narva kolledžisse aadressil Raekoja plats 2, Narva, ruum 110 või valvelauda. Konkursi võitjatele on ka välja pandud auhinnad!

Rohkem infot: Anna Markova, tel. 740 19 12, Anna.Markova@ut.ee ning TÜ Narva Kolledži kodulehelt

Tasuta loengute sari lapsevanemale!

Nädala foto

Nädala foto (16.05.2013)
Varsti on rabad sellised. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Kunstiturg Pärnus Steineri aias

Steineri aias toimub igal laupäeval läbi suve kunstiturg (01.06-17.08.2013 kell 12.00-16.00).

Kunstiturg pakub pärnakatele ja linna külalistele võimaluse tutvuda ning ka osta originaalset eesti kunsti. Võimalik on tellida teoseid ka otse loojatelt.

Kunstiturule oodatakse kunstnikke maalide, fotode, graafika, skulptuuride, joonistuste, graffitiga; keraamikast, tekstiilist, puidust, nahast jm disaintoodete, prototüüpide, näidistööde, katsetuste, koolitööde, valmistööde või makettidega. Turul on võimalik planeerida töötubasid, vabaõhu fotostuudiot, krokii joonistamist, ühepäevaseid maalikursusi jpm. Samuti on kunstiturul on avatud vaba lava muusikutele, kirjanikele ning tegevus- ja lavakunstnikele oma loomingu tutvustamiseks.

Täpsem info ja müügikoha taotlus:

Kati Vaas
Kunstituru korraldaja
+372 56 460045
kati.vaas@gmail.com
www.facebook.com/kunstiturg

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Teeme Ära talgupäeva meeskond annab teada, et talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse talgupäeva raames korraldatud 1522 talgul kokku 40 098 eestimaalast (3,1% elanikkonnast). Suurima talgute ja talguliste arvuga maakond oli Harjumaa, kus osales 374 talgul kokku 12 085 inimest. Omaette rekord püstitati aga Saaremaal, kus peetud 155 talgul lõi kaasa 11,7% sealsest elanikkonnast.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune vägev talgupäev on märgiks kogukondade tugevnemisest ja kodanikuaktiivsuse kasvust. “Kuiv statistika ei ole küll parim viis talgupäeval toimunu kirjeldamiseks, ent aasta-aastalt suurenev talgute ja talguliste arv kõneleb headest suundumustest vabatahtliku tegevuse hoogustumisel. Oleme talgupäeva meeskonnaga rõõmsad, et üha enam inimesi on valmis talguid eest vedama ning nende üleskutse koostegemiseks kõnetab üha rohkem eri vanuses ja eri eluala inimesi üle Eesti,” lausus Tüür.

Eesti Rahva Muuseumiga koostöös läheb edasi talgulugude kogumine. Nii t algupäeva lood, videod, pildid kui ka talgujuhtide tagasiside annavad tunnistust talgutraditsioonide kandvusest ja kogukondliku läbikäimise olulisusest inimeste jaoks. Praeguseks tagasisidet andnud 412-st talgujuhist tervelt 99% on valmis talguid korraldama ka edaspidi. Talgu lugusid ja pilte saab vaadata ning jagada aadressil www.teemeara.ee/talgulood.

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd

Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.

14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.

Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.

Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.

Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.

Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.

Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.

Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.

Pihkva oblasti kooliõpilased külastavad Otepää Gümnaasiumi

12.-18.05 külastavad Pihkva oblasti Piskovitši Keskkooli õpilased ja õpetajad Otepää Gümnaasiumi. Külastus on osa suuremast pilootprojektist, mille eesmärgiks on vene keele õppe kaasajastamine Lõuna-Eesti gümnaasiumides ning eesti keele ja kultuuri tutvustamine Pihkva oblasti noortele.

Otepää Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Margot Kerese sõnul on Otepää Gümnaasium ainuke Valgamaa kool, mis selles projektis kaasa lööb. “Piskovitši Keskkooli õpilasi võtavad vastu meie 10.klassi õpilased,” rääkis Margot Keres. “Õpilased viibivad nädala jooksul koolitundides, tutvuvad Otepää vaatamisväärsustega, külastavat Tartut, reedel on perepäev, kus õpilased ööbivad peredes.”

Teisipäeval, 14.mail, külastasid Piskovitši kooli õpilased ja õpetajad Otepää Vallavalitsust ning kohtusid vallavanema Merlin Müüriga. Kooli õpilaste sõnul meeldib neile Otepääl väga. Piskovitši kooli õpetajad märkisid, et Otepää Gümnaasiumi tehniline tase on väga hea – koolis tutvuti keeleõppevõimalustega ning käsitööpinkidega. Eakaaslastega suhtevad Piskovitši kooli noored inglise ja vene keeles.

Pihkva oblastis asuv Piskovitši Keskkoolis õpib 269 õpilast. Kool asub ligikaudu 10 km kaugusel Pihkva linnast.

Õpilasvahetuse näol on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on vene keele õpetuse kaasajastamine Lõuna-Eesti koolides ning õpilastele vene keele praktiseerimise võimalusi pakkumine. Lisaks nädalasele osalemisele vene kooli õppetöös ja tutvumisele Venemaa koolisüsteemiga pakub projektis osalemine nii aine õpetajatele kui õpilastele võimaluse tutvuda Pihkva oblasti vaatamisväärsuste ja vene kultuuriruumiga.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsused. Projektis osalevad lisaks Otepää Gümnaasiumile veel Põlva Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Vastseliina Gümnaasium.

Konnatalgutel päästeti 17 210 kahepaikse elu

Konnade üle tee aitamise talgud www.talgud.ee

Sellel aastal toimunud konnatalgute “Konnad teel(t)” käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. “Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,” põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. “Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,” kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

Projekt “Konnad teelt(t)” oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Peokorraldajad otsivad TuleTulemiseks ideid

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kutsub osalema idee- ja projektikavandite konkursil “TuleTulemine 2014”. Konkursi eesmärk on leida kaasamõtlejaid ning häid ideid ja lahendusi tuleteekonna korraldamiseks 2014. aasta laulu- ja tantsupeo mõtteist ja väärtustest lähtuvalt. Konkursile esitatud võidutööde autoreid kaasatakse “TuleTulemine 2014” projekti ettevalmistamisse ning läbiviimisse. Idee- ja projektikavandi konkursi tähtaeg on 11. juuni 2013.

“TuleTulemine 2014” on laulu- ja tantsupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse 15. juunist kuni 3. juulini 2014. See on XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” oluline osa, mis viib laulu- ja tantsupeo mõtte ja tunde Eestimaa kaugeimatessegi nurkadesse.
Ennekõike on oodatud ideed, mis loovad selge raami 2014. aasta tuleteekonna kavandamiseks ning mis sisaldavad häid ja värskeid lahendusi läheneva laulu- ja tantsupeo väärtusi kandvate sõnumite võimendamiseks.
“TuleTulemine 2014” idee- ja projektikavandite konkursile esitatud tööd peavad lähtuma XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kontseptsioonist ja ideest ning olema sellega selgelt seotud.
“TuleTulemine 2014” korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Vabaühenduste rahastajad räägivad vastutavusest ja läbipaistvusest

Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev.

Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle.

Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada.

Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine.

Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).

Laupäev toob tornidest lindude vaatlemise päeva

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru vähemalt 16 vaatlustornis üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.
Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell viis õhtul e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com.

Sellel neljapäeval avaneb Uma Laulul uute võrokeelsete laulude külluselaegas

Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.

Vahetult enne kontserdi algust allkirjastatakse III Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Nopri talumeierei ja Arke lihatööstusega. Samuti valmistatakse Sännas III Uma Pido sümbolpill kivipill, mida juhendab õpetaja Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.

Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Igalt autorilt tuleb Sännas esitusele kuni kaks laulu ning 5-liimeline žürii valib nende seast välja parimad, mille autorid saavad võimaluse esineda 1. juunil Uma Pido laadalaval. Lemmiku valivad ka kohaletulnud inimesed. Lisaks võivad autorid loota, et nende loodud laulud valitakse järgmise Uma Pido koorirepertuaari hulka. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii” kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud võrokeelsele CD-le “Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

Uma Laul III korraldaja Taisto Uuslail jagab, et auväärne on näha lauluesitajate väekust ja rõõmustav on tajuda, et Uma Laul on jõudnud inimeste südametesse. Žüriisse kuuluvad folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Uma Laulu lugude ettekandmine ja tähistamine algab kell 16, pilet maksab 2 eurot. Auhinnafond kujuneb Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad saavad pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.

Mari-Liisa Parder, Uma Pido kommunikatsioonipäälik

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.

Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.

Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Loe edasi: Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

Robotipalanik Haani koolin

Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht

«Robotitsõõr om Haani koolin tõist aastat, a seo aasta om vunk seen: tsõõrin käü 18 last – tuu om neländik kuuli,» selet’ robotitsõõri vidäjä, Haani kooli matõmaatiga- ja arvudioppaja Grossmanni Triinu.

Haani kooli robotitsõõr om Vanal Võromaal kõgõ kõvõmb. Minevä kuu lõpun peetül «Võro roboti tsõõril» sai Haani kooli võistkund võistlusõ muinasjutu-katõgoorian tubli tõsõ kotussõ. Utsali Miia Heleene ja Merli Mari kõnõliva muinasjutu ja tegeläse olli kokko pantu legoklotsõst. «Häste kõnõliva, muinasjutt oll’ vahva ja nii läts’ki,» ütel’ Grossmanni Triinu.
MTÜ Robootika andsõ Haani koolilõ ka aasta üllätäjä avvohinna tuu iist, et kuul om seol opiaastal robotivõistluisil kõgõ inämb silmä jäänü.

Haani kuul võitsõ timahava First Lego League võistlusõ projekti kategoorian tüüga, miä om mõtõldu vanno inemiisi avitamisõs. «Ku vanalinemisel lätt eelektri vällävõtminõ meelest, näütüses lätt puuti ja unõhtas triikravva sisse, sis om ussõ man tahvli pääl kirän, mis asi mis tepslin om. Vanainemine saa sis kõik riista säält saisma jättä,» kõnõl’ võidutüüst robotihuvilinõ 7. klassi poiss Tootsi Johann-Kristjan.

Haani kooli võistkund tutvust’ umma tüüd näütemänguga. Johann-Kristjan mängsegi tuud vannainemist, kiä nakkas Haani puuti silku ostma minemä, a unõhtas triikravva ja hiussidõ sirgõstegijä tepslihe. «Sis näe tahvlit ja jätä säält kõik saisma,» selet’ poiss. «Kitä eelektrimiist Eiche Aaret kah, kes kõnõl’ vatest ja voltest.»

Näütemäng oll’ võrokiilne. «Tuu tull’ nii loomulikult,» selet’ Grossmanni Triinu. «Meil poiskõsõ mõistva häste võro kiilt. Laulsõmi Haanimehe laulu kah ja hindamiskogolõ väega miildü.»

Kristjan ütel’, et tä pandnu hindä vanaimälegi sändse robot-tahvli saina pääle – sis om kimmäs, et maja lää-i palama. Loe edasi: Robotipalanik Haani koolin