Noored avastavad Eestimaa kauneimaid paiku

Kuni 1500 noort külastavad sel suvel projekti “Noored ja ääred” raames oma eakaaslasi Eestimaa erinevates paikades. Koos luuakse reisijuht vaatamisväärsustest ja väärispaikadest läbi noorte silmade. Samuti arutatakse, kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.

Riigikantselei nõuniku ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta programmijuht Jaanus Rohumaa sõnul on sünnipäeva-aastal programmi fookuses noored ja lapsed. Just sel põhjusel on koos haridus- ja teadusministeeriumiga algatatud projekt, mis annab noortele võimaluse näha ja saada paremini tundma kohalikku kultuuripärandit. Lisaks sellele annab projekt noortele võimaluse rääkida kaasa viie aasta pärast toimuva juubeliaasta tähistamises.

“Noored ja ääred” projekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer lisas, et noorte kaasamine ja kaasa mõtlema ärgitamine on väga oluline. “Noorte arvamuse küsimine Eesti lähiaastate suursündmuse planeerimisel ja ühiskonnas väljakutseid esitavate probleemide lahendamisel näitab ilmekalt noorte ja nende ideede väärtustamist,” ütles Schlümmer.

Projekti “Noored ja ääred” teostuses osalevad põhipartneritena kümned noortekeskused üle riigi, millega soovitakse rõhutada noortekeskuste rolli mitteformaalse õppe arendajate ja kogukonna sõlmpunktidena. Samuti on projekti üheks eesmärgiks suurendada Eesti piiridel olevate alade vahelist kontakti.

Projekti “Noored ja ääred” koordinaator Eesti Noorsootöö Keskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

t2_teeme_ara_logo_1Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära
Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti 1508 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud ligi 19 000 talgulist. Talgupäeva korraldusmeeskond kutsub kõiki inimesi tänasel päikselisel kevadpäeval kodust välja tulema, et anda oma panus kodukandi ja kogukonna heaks ning tunda ühiselt rõõmu tegusast talgupäevast.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 372 talgule on end kirja pannud üle 5600 inimese. Taas osaletakse talgutel väga aktiivselt Saaremaal, kus toimub 154 talgut, millele on end kirja pannud üle 1600 talgulise. Pärnumaal on registreerunud üle 1700 talgulise, Ida-Virumaal üle 1400 ja Tartumaal üle 1200 inimese. Ligi 1000 inimest on end osalejana kirja pannud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, ligi 800 inimest Järvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Teeme Ära talgupäeva raames korraldatakse täna talgud ka Kanadas ja Soomes. Vahetuid muljeid talgupäevast saab jälgida aadressilt http://www.teemeara.ee/otse.

Talguhommik algab mõnedes talgukohtades juba kell 9, ent suurem osa talguid algab kell 10 või kell 11. Sarnaselt varasematele aastatele peetakse mõned talgud ka pärastlõunal või õhtupoolikul ning mõned pühapäeval. Peamiselt korraldatakse küla- ja heakorratalguid ning haljastuse ja looduskaitse talguid, kuid kultuuripärandi aasta egiidi all toimub ka mälestiste talguid, spordiaasta raames peetavaid terviseradade jm spordirajatiste korrastamise talguid, samuti ühendatakse mitmes paigas praktiline töö mõttetalgutega. Loe edasi: Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

logo1301.04.–30.06.2013 (kaasa arvatud) korraldab Hoiupaiga Loomakliinik kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat.

2011. aastal sai loomade hoiupaiga kliinikust pärast remonti ja aktiivset arengut üks Tallinna juhtiv standardset teenuskomplekti osutav veterinaarkliinik, mis on sellest ajast alates oma positsiooni üha tugevdanud.

Kliinik lähtub põhimõttest, et standardprotseduurid, nagu kaitsesüstimised, kiibistamine, ussi- ja kirbutõrje ning muud lihtsamad protseduurid, aga ka mitmesugused operatsioonid (steriliseerimine ja kastreerimine (ka küülikute ja tuhkrute), kolmanda silmalau eemaldamine koertel jne) peavad olema inimestele võimalikult kättesaadavad. Püüame teha selleks kõik endast oleneva. Meie arstid tegelevad pidevalt täiendusõppega. Nad käivad mitmesugustel seminaridel (ka väljaspool Eestit), koolitustel ja loengutel, et oma kliente paremini nõustada. Väga meeldiv on see, et kord juba meie juurde tulnud kliendid jäävad meiega pikaks ajaks ja toovad siia ka oma tuttavaid. Täname neid usalduse eest. Lisainfo pets.ee

Loe edasi: Loomade hoiupaigas saab odavalt loomi kiibistada

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.
Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.
Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.
Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi: Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Metsapealinn kutsub sünnipäevale

Elva linnulennult.
Elva linnulennult.

Eesti metsapealinnade traditsioon on saanud kümne aastaseks. Tänavune metsapealinn Elva tähistab seda homse ülelinnalise peoga. Tegevust jätkub terveks päevaks. Päeva lõpetab suurejooneline vabaõhuetendus tulemängude, tõrvikute ja muusikaga.

9.00 – avatakse metsapealinna laat Kultuurikeskus Sinilind parklas ja Kesk tänaval. Laadal pakutakse kõikvõimalikke puittooteid ning muud kodumaist laadakraami. Lisaks toimub ka istikute ja taimede müük.

9.30 – Elva sünnipäeva ja metsapealinna sünnipäeva tähistamine Pikk tn.1. Rõõmsaid lugusid mängib puhkpilliorkester, asjaosalised tervitavad sünnipäevalisi ja puhkpilliorkestri saatel liigutakse rongkäiguga kultuurikeskus Sinilind välilaval toimuvale kontserdile.

10.00 – 14.00 – Elva kultuurikollektiivide kontsert välilaval. Esinevad lauluansamblid, solistid, tantsijad. Oodata on ka külalisi.

10.00 – puuskulptuuride valmistamine ning puukujurite võistlus. Üle Eesti on kohale kutsutud meie parimad kujurid, et üheskoos oma oskused proovile panna. Näha saab väga osavat saekasutust ja kunstniku lustakat mõttelendu. Lisaks saab osaleda teemakohastes õpitubades ning tutvuda uue metsatehnikaga. Võistlused toimuvad Kultuurikeskus Sinilind juures ja Arbi järve ääres.

11.00 – lõbusõidud Arbi järvel viikingilaevaga TURM.

12.00 – traditsiooniline kellatornijooks Raekoja ja Arbi järve ümbruses. Sportlik ja meelelahutuslik jooks, kus saavad osaleda nii noored kui vanad, väiksed kui suured. Registreerimine kohapeal ja kindlasti ei puudu ka auhinnad.

12.30 – Eesti raievõistluste 2013-2014. aasta ja raiemaailmameistrivõistluste sponsorlepingu allkirjastamine välilaval kultuurikeskus Sinilind juures.

13.00-15.00 – ainulaadse vineerist Käbi skulptuuri valmistamine ja töötoad. Skulptuuri autorid on Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja nende juhendaja Anne Rudanovski. Käbi saavad ehitada üheskoos kõik linlased ja
teised metsapealinna sünnipäevalised. Mida rohkem ehitajaid, seda suurem käbi. Suur vineerist käbi, mida saab kasutada ka paviljonina, jääb linnaskulptuurina linnavalitsuse ja kultuurikeskus Sinilind vahelisele haljasalale üheks Elva sümboliks.

19.00–22.30 – Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontsert Elva lauluväljakul

22.30-23.15 – Metsarahva õnn ja õnnetus – lugulaul metsarahvast, kes elas õnnelikult ja vabalt looduses ning nautis elu, kuid siis tulid mured, hädad, kurjamid ja pahad jõud-otsitakse lahendusi, võideldakse ja koos võidetakse pahalane kurjus tänu metsarahva tarkusele ning metsajõule.

Lisainfo: www.metsaselts.ee

Viimasel aprillipäeval sai Meremäe vallast korras ja värviline vald

land_artAprillikuu viimasel päeval toimus Meremäe valla suuremates külade korrastus-talgutööd. Peale riisumise ja koristamise värviti ning tehti kauniks kaks bussijaama ja koolimaja. Valla heakorrapäeval osalesid kõik koolilapsed ja õpetajad, vallatöötajad, palju aktiivseid külaelanikke ning teisi silmailu ja heakorda tähtsaks pidavaid inimesi.

Korrastati koolimaja, staadioni, skatepargi, noortekeskuse, vallamaja ümbrus ning riisutud sai Meremäe ja Obinitsa peatänavad. Eelmisel aastal värvilise mustri saanud Meremäe bussipaviljoni värskendustöid ja Kalatsova bussiootepaviljoni uue mustrilise kuue andsid värvide ja juhendamisega AkzoNobel ES Sadolin AS . Samuti tehti koolimaja eeskoda suurtemate õpilaste kaasabil rõõmsavärviliseks E. Urmi juhendamisel.

8.-11.maini toimuval Meieselts Meroosi korraldataval Roosifestivalil LandArt tegevuse raames toimus koolis juba neljapäeval maakunstipäev, kus valmisid erinevad tööd. Nüüd on Meremäe kooli õuel elektripostide vahel ämblikuvõrk ämblikega, sissesõidutee ääres istepakud, mis on kaunistatud puust lillede ja kooli nimega, kollane puuaed sai täis maitsekaid pilte. Murul paistab silma hulk punaseid lepatriinusid ning poiste tehtud pajuvitstest seto suitsuonn. Maad ja kunsti on igale maitsele. Isetegemise võimalus on eeloleval nädalal olemas ning 11. mail tasub kindlasti vaatama ja kätt proovima tulla kõikidel.

Loe edasi: Viimasel aprillipäeval sai Meremäe vallast korras ja värviline vald

Võrumaal stardib maakonna noorsootöö arengu- ja koostöö projekt

Esmaspäeval, 6.mail Rõuge Avatud Noortekeskuses toimuva ühiskoolitusega noorte osalus- ja kuuluvuskogemuse teemadel saab alguse Võrumaa maakonna noorsootöö ühisprojekt “Võrumaa noorteliidri töövihik”.

Noorsootöö roll ühiskonnas on kujundada tänasest noorest ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Noorsootöö keskmes ei ole seda tööd tegev noorsootöötaja, vaid noor ise ja teda ümbritsev maailm. Maapiirkonnas tegutsedes ollakse kogenud, et noorsootöös toimuv on ebaühtlane ja noorsootöös pakutav ei ole maakonna noortele võrdselt kättesaadav. Ühisprojekti eesmärk on ühtlustada maakonna noorsootöö kvaliteeti, spetsialistide pädevusi, oskusi toetada noorte huvisid ja omaalgatuslikke tegevusi.

2013.aasta jooksul toimuvatel koolitustel, aruteludel, õppekäikudel osalevad Võrumaa noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ja noored ise. Projekti tulemusena valmib noorsootöö tegijate ja osalejate õppematerjal, mis tugineb kohalikule omapärale, vajadustele, kogemuspraktikale. Koolitused toimuvad koostöös Kodukandi Koolituskeskusega.

Projekti koordineerivad Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võru maakonna noorsootöö nõukoda. Projekt viiakse ellu LEADER programmi toel läbi MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia noorte meetme.

 

Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

talgukaart seisuga 03.05.2013Homme, 4. mail tuleb tõeliselt päikseline talgupäev kõikjal üle Eesti. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1496 talgut, kuhu on registreerunud juba üle 17 800 talgulise ja osalejaid tuleb pidevalt juurde. Ettevalmistused tegusa talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik viimasel hetkel osaleda otsustavad inimesed saavad end samuti kirja panna talguveebis või homme lihtsalt talgutele tulles. Vabariigi President osaleb tänavu Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel Kanadas.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgupäev tõotab tulla mullusest päikselisem ja hoogsam. “Hea meel on selle üle, et maikuu esimesest laupäevast on kujunemas hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine “teeme ära” päev. Tänavu on kavas rohkem talguid kui eelmisel aastal ja talguliste eelnev kirjapanek on läinud samuti suurema hooga. Enam pole muud kui munavõileib ja morsijook endale homseks kaasa pakkida ning sammud sobivale talgule seada!”

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves osaleb tänavu koos Kanada eestlaste kogukonnaga Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel, kuna talgupäev sattus Kanada riigivisiidi ajale. Jõekääru lastelaager Kanadas rajati pärast II maailmasõda talgukorras ja see on pakkunud juba 60 aasta jooksul võimalust lastele nii Põhja-Ameerikast kui Eestist tulla suviti kokku eesti keele ja kultuuri meelsesse suvekodusse. Tänavusel talgupäeval on kavas parandada laagri hooneid ning korrastada väljakuid ja ühisalasid. Jõekääru talgutest Kanadas võtab osa ligi 70 inimest. Teeme Ära talgupäeva raames välismaal toimuvatest talgutest korraldatakse homme lisaks Kanadale talgud ka Soomes.

Loe edasi: Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Foto: forum.automoto.ee
Foto: forum.automoto.ee

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Loe edasi: Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lendab kosmosesse 4. mail kell 5.06

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lennutatakse Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile laupäeval, 4. mai varahommikul Eesti aja järgi kell 5.06. Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena Arianespace.tv veebilehelt.

ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz.

Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast. Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur. Projekti toetab Euroopa kosmoseagentuur. Satelliidi orbiidile lennutamisega tehtav esimene samm kosmoseriigiks saamise poole on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastale.

ESTCube-1 koduleht: www.estcube.eu

ESTCube-1 projekti ametlik uudistekanal: http://www.facebook.com/estcube

Info raadioamatööridele: http://www.estcube.eu/en/radio-details

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali. 

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

 Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

maailmapaevKõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Vikipeedia ootab pilte Tartu kevadpäevadest

Tartu kevadpäevade üritused pakuvad palju huvitavaid vaatepilte. MTÜ Wikimedia Eesti kutsub kõiki fotohuvilisi üles neid pildistama ja Vikipeedia kaudu ka teistega jagama.

Võistlusel osalevad 29. aprillist 5. maini 2013 Tartus tehtud fotod, mis on üles laaditud 12. maini ning kajastavad Tartu kevadpäevi või muid selleaegseid tudengiüritusi. Oodatud on ka fotod tudengiorganisatsioonide tavadest ja kultuuripärandist. Samuti on teretulnud neid teemasid kajastav videomaterjal, parimal videolõigul on lootust eripreemiale.

Auhinnafondis leidub mitmesuguseid meeneid, kinkekaarte ja tudengitraditsioonidele vastavaid esemeid, võistlust toetavad Tartu Ülikool ja Tartu linn. Auhinnad kuulutatakse välja 20. mail.

Fotovõistluse täpsemad juhendid ja tingimused leiab Vikipeediast aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tartupeedia/Fotov%C3%B5istlus#Tartu_tudengipäevade_fotovõistlus

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et  Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

42 last lugõsi Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi

25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).

Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:

Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).

2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).

5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).

10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).

Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja