AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE

Eilsel Pärnu linnavalitsuse istungil oli teemaks MTÜ Pärnu Kristlik Erakool, kes küsis tänavu 22. veebruaril kohalikult omavalitsuselt arvamuskirja seoses haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli esmase tähtajalise tegevusloa saamisega.

Erakool taotleb tegevusluba esimeses kooliastmes, alustamaks õppetööd Pärnu linnas Suur-Jõe 48 alates käesoleva aasta 1. septembrist.

Arvamuse andmist hakkab linnavolikogu arutama 18. märtsil toimuval istungil. Kuid linnavalitsus asub praegu seisukohal, et uue erakooli asutamine ja pidamine osutub erakooli pidajale ülimalt keerukaks. Pärnu Kristliku Erakooli juht Marge Arumäe küsib kohe vastu: kelle arvamusel ja mille alusel seda enne volikogu otsust väidetakse, et uue erakooli asutamine ja pidamine osutub erakooli pidajale ülimalt keerukaks? Linnavalitsus selgitab, et Pärnu linnas on 14 üldhariduskooli: 10 munitsipaalüldhariduskooli kolme gümnaasiumi ja kaheksa põhikooliga, lisaks kolm eraüldhariduskooli ja üks riigigümnaasium. Audru osavallas on kaks põhikooli ja lasteaed-algkool, Paikuse osavallas põhikool ja Tõstamaa osavallas keskkool. „Pärnu linna praegune haridussüsteem on mitmekesine, linnas tegutsevate koolide pakutavad valikuvõimalused hariduse omandamiseks vastavad koolikohustuslike laste vajadustele ja ootustele, tagatud on hariduse kättesaadavus,” vahendab linnavalitsuse arvamust meedianõunik Teet Roosaar.

Ene Koitla väitis nende ühises vestluses (05.02.2021), et loodav kristlik erakool on teretulnud ja rikastab Pärnu linna haridusmaastikku

Arumäe ütleb seepeale, et Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Ene Koitla väitis nende ühises vestluses (05.02.2021), et loodav kristlik erakool on teretulnud ja rikastab Pärnu linna haridusmaastikku – soovides neile edu.

Kuid Roosaare sõnul võib koolivõrgu analüüsist tulenevalt järeldada, et Pärnu linna koolivõrk on optimaalne ja Pärnu linna lastele on tagatud elukohajärgne koolikoht. Vaadates Pärnu linna laste arvu pikemas perspektiivis, siis ei näe linnavalitsus vähemalt viie aasta jooksul vajadust koolivõrgu laiendamiseks.

Aga Arumäe osundab tõsiasjale, mis linnavalitsusel tähelepanuta jäänud. „Pärnus puudub kristlik kool, mis võimaldaks kristlastest vanematel anda oma lastele haridust kristlikust maailmavaatest ja väärtustest lähtudes!”

Erakooli juhiga jagab sama seisukohta ka Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringis käiva õpilase lapsevanem. Ta räägib, et kristliku kooli loomise idee on Pärnu erinevate kirikute ja koguduste liikmete meeltes ja mõtetes juba pikka aega olnud. Oli vaid vaja ühte tugevat ja kindlat eestvedajat, kelleks Marge Arumäe lapsevanema hinnangul kahtlemata on.

„Tänapäeva üha polariseeruvas väärtusruumis soovivad paljud kristlastest vanemad leida oma lapsele kooli, mis keskkonnana toetaks peredes valitsevaid kristlikke väärtusi ning traditsioone lapse kasvatamisel. Kuna suuremas osas tavakoolidest religiooniõpetus kohustuslikku ainekavasse ei kuulu ning kristlikesse väärtustesse suhtutakse heal juhul neutraalselt, ei koge paljud kristlastest lapsevanemad, et tavakool nende püüdlusi oma lapse kasvatamisel kristlikest väärtustest lähtudes piisavalt arvestaks või neid püüdlusi toetaks,” arutleb Pulk. Ta toob näiteks hiljutise kogemuse, kui tema 2. klassis õppiv laps pidi käsitlema maailma loomist. Õpikus oli välja toodud nn Suure Paugu teooria ja lisaks kaks tundmatut erinevate rahvaste uskumusest pärit munast ja planeetide-jumaluste tülist alguse saanud legendi. „Laps oli kurb ja pettunud, et välja ei olnud toodud Piiblis käsitletavat loomislugu.”

Lääne tsivilisatsioon tugineb judeo-kristlikul moraaliõpetusel

Ja lapsevanem jätkab veidi pikema mõtisklusega sellest, et kristlik loomislugu on läbi sajandite inspireerinud erinevaid kunstnikke ja heliloojaid ning terve Lääne tsivilisatsioon tugineb judeo-kristlikul moraaliõpetusel. Aga sekulaarne õpik ei pea oluliseks üht selle tuumikteksti välja tuua. Pulk peab sellist haridust poolikuks. Teine probleem, mida ta kristlasest lapsevanemana tavakoolides kogeb, on soosiv suhtumine nõidusesse, samas kui kristlaste jaoks on igasugune nõidus tõsine patt ning ebajumalateenistus, mis avab inimese kurjadele jõududele. „Seetõttu pean alati oma lapsed Halloween´i ja volbripäeva üritustest lasteaias ja koolides eemale hoidma. Lisaks tungib väga jõuliselt laste haridusasutustesse jooga, mis on idamaa usundite vaimne praktika, kuigi meil presenteeritakse seda sageli lihtsalt kui füüsist ja tasakaalu tugevdavat harjutustekompleksi. Kristlasena on tüütu ja ebameeldiv pidevalt seletada, miks ma lapsevanemana ei luba oma lapsel joogaharjutusi kaasa teha. Pole mõtet rääkida ka tavakoolidesse imbuvast sooideoloogiast ning homoseksuaalsuse ja abielust lahutatud seksuaalsuse soosivast tutvustamisest,” lahkab Pulk oma seisukohti.

Kokkuvõtvalt saab tema veendumusest teada, et heatasemeline kristlik õppeasutus on Pärnu linnas väga oodatud ja selgelt oma kohta leidev uus kool, millel puuduvad sisuliselt konkurendid. Statitistika kohaselt on Eestis elanikkonnast umbes 18% kristlasi. Pärnus on kristlikel kogudustel kokku rohkem kui 3000 täiskasvanud liiget, lisaks lapsed. „Usun, et meie kogukond on piisavalt suur selleks, et tagada vähemalt üks klassitäis õpilasi igal aastal. Teiste kristlike koolide kogemus näitab, et lisaks soovivad ka väga paljud mittekristlased oma lapsi panna just kristlikusse kooli, kus püsivad selged ja ühtsed väärtused ning koolirõõm ühendatud nõudlikkusega.”

Pulk peab Pärnu linnavalitsuse muret asjatuks, nagu ei jätkuks õpilasi

Pulk peab Pärnu linnavalitsuse muret asjatuks, nagu ei jätkuks õpilasi. „Laste arvu vähenedes võib valitsuse mure olla arusaadav, aga teenusedisainerina tean, et ükskõik, kui palju teenusepakkujaid turul olla võiks, on alati sellise uue tulija jaoks kohta, kes suudab täita turul valitsevat tühja kohta või tabada paremini klientide rahuldamata vajadusi ja soove. Minu hinnangul on Pärnu Kristlikul Erakoolil väga selge ja tugev väärtuspakkumine, mis on atraktiivne nii kristlastest kui mittekristlastest lapsevanematele.”

MTÜ Pärnu Kristlik Erakool nägi ilmavalgust 2018. aasta 9. aprillil. Sama aasta 27. oktoobril alustati Pärnu linnas eelkooliringiga aadressil Henno 3. Ettevõtmise üheks eestvedajaks oli Marge Arumäe. Esimesel õppeaastal peeti tunde paaril korral nädalas. Jaanikuul aset leidnud pidulikul aktusel said osalemise kohta tunnistuse kaheksa last.

Kui kooliringi korraldatakse lühiajaliselt ilma kindla õppekavata ja ei reklaamita hariduse andmist, siis kvalifitseerub kogu tegevus huvitegevuseks. Säärasel juhul pole vaja tegevusluba taotleda ja ei nõuta ka õppekava registreerimist. Kui huvihariduse kestus ületaks aastas kuue kuu piiri või 120 tundi, siis tekib ka kohustus huvihariduse korraldamisel tegevusloa taotlemiseks.

peagi on valmimas Pärnu Kristliku Erakooli koduleht

Arumäe juhib tähelepanu, et peagi on valmimas Pärnu Kristliku Erakooli koduleht, kus juba praegu on vanematel võimalus registreerida oma laps järgmiseks õppeaastaks 1. klassi.

“Loodava Pärnu Kristliku Erakooli eesmärgiks on kristlikule väärtussüsteemile tugineva koolihariduse andmine, kristliku kogukonna kooliellu kaasamine ning linna haridusmaastiku rikastamine. Eestis tegutseb hetkel kümme kristlikku kooli, kus õpib kokku 2285 õpilast. Kristlike koolide õpilaste arv on viie aastaga täpselt kahekordistunud ja jätkab kasvamist u 10% aastas. Eelmisel õppeaastal alustas õppetööd kristlik kool Põlvas, kus elanike arv on pea kümme korda väiksem kui Pärnus. Kristlikud koolid on eelkõige väärtuspõhised koolid, kus koolipere vaimsel ühtsusel, kristlikul õpetusel, turvalisel õpikeskkonnal ja iga õpilase väärtustamisel on oluline roll. Kodu ja kooli ühtne väärtussüsteem loob eeldused usalduslikeks koostöösuheteks ning õpilase arengut toetavaks ühiseks vastutuseks. Kristlik kool annab vanematele võimaluse oma lapse haridusteed planeerides tunda kindlust kooli väärtushoiakute ja tõekspidamiste olemuse suhtes, tegemata seejuures hinnaalandust hariduse kvaliteedile ja õppekeskkonna tingimustele.” selgitab kristliku erakooli juht Marge Arumäe.

Urmas Saard