Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.
Küünlakuu 2. päeval oli Külauudiste reporteril asja vähekülastatud Türi linna, kus muude kohtumiste kõrval leidis pisut aega uudistada ka põhikooli ja spordihoone pilkupüüdvat arhitektuurilist terviklahendust. Ei jäänud kahtlust, et väikelinna elanikud ise peavad spordihoonet Eesti kõige kaunimaks spordihooneks ja on selle üle väga uhked.
Kuigi puudus varajasem kokkulepe kohtuda mõne inimesega, kes tutvustaks lähemalt kogukonnakeskuseks kujunevat hoonet, märkas kaameraga takseerivat uudistajat Veiko Valang. Personali uksest väljunud sõbralik mees ütles ennast tutvustas, et on Türi põhikooli õpetaja, spordiklubide liidu kergejõustiku treener ja Türi vallavolikogu liige. Ta rääkis, et vahetult enne käesoleva õppeaasta algust oli kooli- ja spordihoone pidulikul avamisel kogu koolipere väga õnnelik – nii lapsed kui ka õpetajad, kindlasti ka lapsevanemad.
„Mõeldes 1968. aastal valminud eelmisele koolihoonele on praegusega võrreldes tegemist otsekui öö ja päevaga. Samuti on nagu öö ja päev kooli sporditingimused, mis paranesid tänu uuele spordihoonele,” lausus Valang. Ta selgitas, et uus spordihoone ei ole tegelikult mitte koolile kuuluv, vaid Türi spordiklubide liidu oma. „Kuid koolitunnidki toimuvad selles spordihoones. Samas toimuvad pärast tunde ka treeningud. Saal on päris suurte mõõtmetega: 48 meetrit pikk ja 32 lai.” Eraldi ruumides asuvad kaasaegse sisustusega jõusaal, maadlussaal ja võimlemissaal. Nii saab päris mitmetel spordialadel treeninguid läbi viija.
Risttahuka kujulist spordihoonet ühendab koolimajaga tunnelis kulgev 104 meetri pikkune jooksurada, mille keskel on valmimisel uus hüppekast.
Jooksukoridori kõrval asub kooli suusabaas, kus on erinevate projektidega saadud 50 paari täissuusavarustust – suusad, suusakepid, suusasaapad. „Nii saab õppida suusatama ja ei pea tingimata tulema oma suuskadega, vaid võib tunni alguses valida õige suurusega komplekti ja minna lumele. Kes on hästi sportliku taustaga perekonnast, siis nemad võtavad oma suusad siiski ise kaasa,” rääkis Valang. Ka nende suuskade jaoks on ruumis oma hoiukoht. Koolis on suusad nõuetele vastavalt määritud.
„Meil on praegu tunnid niimoodi ära jaotatud, et nädala kahest tunnist toimub üks väljas ja teine siseruumides. Kuni viienda klassini, kaasa arvatud, on kolm tundi nädalas: kaks tundi väljas ja üks sees. Neilgi samamoodi, korvpall, võrkpall, kergejõustik – kõik, mida harrastame ja vastavuses õppekavadele. Selles mõttes oleme uue spordihoone ja paranenud võimalustega väga rahul.”
Ehitustegevus käis nii kiirel tempol, et lõpetati paar kuud enne tähtaega
Vestluskaaslase sõnul on spordihoonet planeeritud siia juba üle 30 aasta. „Oleme käinud erinevate komisjonidega vaatamas riigi mistahes kohtades erinevaid spordihooneid. On pakutud erinevaid lahendusvariante. Lõpuks kuulutati välja arhitektuurikonkurss ja Karisma Arhitektid OÜ osutus selleks arhitektuuribürooks, kes kooli ning spordihoone ideekavandi võitjaks tunnistati ja projekti koostas.”
Ehitaja oli AS Merko Ehitus. „Ehitustegevus käis nii kiirel tempol, et lõpetati paar kuud enne tähtaega. Koroona tulek pani muidugi omapoolse põntsu, aga asjad said ikkagi kenasti tehtud. Kooli avamise ajaks valmisid kõik asjad.” Vastavalt lepingule lammutati vana koolimaja ja asemele ehitati kahekorruseline pea 4250 m² suurune põhikooli õppehoone ning kolmekorruseline ligemale 3730 m² suurune spordihall. Kool on mõeldud kuni 600-le õpilasele, kes õpivad kolme paralleeli ja 24 õpilasega klassikomplektides.
„Natuke on vaja üht-teist parandada. Noh, need on sellised iluvead. Suuri muresid nendega ei ole üldse,” kiitis Valang ehitajat. Kool ja spordihoone läksid maksma pea 14 miljonit eurot, millest ligi viis miljonit saadi Eesti riigilt.
Väljas on laste kasutuses 300 meetri pikkune staadioni jooksurada, mida praeguse rohke lumega kasutatakse suurel innul suusatamiseks.
Urmas Saard