Arvamus
Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja
Uus õppeaasta on koolikella helina saatel alanud. Tuhanded väiksemad ja suuremad lapsed Eestimaal astuvad ootusärevalt üle kooliläve. Kes kibeleb lillekimp pihku surutud, seda oma esimesele õpetajale üle andma ja kes igatseb juba aastatega omaseks saanud klassikaaslasi näha – põnevus uute väljakutsete ees särab laste silmist vastu.
Hoopis teistmoodi ootusärevus täidab aga õpetajate ja lapsevanemate südameid. Selles on tunda mure hõngu, mida viimased paar õppeaastat on koroonalainetena kogetud. Sellised mõisted nagu distantsõpe, koroonapass ja koroonatest on pahaendeliste uudissõnadena end meie igapäevaelu sõnavarasse kindlalt kinnistanud. Mälupildid eelnevast stressirikkast õppeperioodist on veel liigagi värsked ja seda isegi hoolimata suvisest pikast hingetõmbepausist. Füüsiline ja vaimne kurnatus vajab pikemat aega taastumiseks ning uute jõuvarude kogumiseks. Teadmatus, milliseks kujuneb alanud õppeaasta, painab järjekordse viiruslaine ootuses nii õpetajaid, õpilasi kui ka lapsevanemaid.
Rahu, ainult rahu!
Ehk oleks paslik antud olukorras meenutada tuntud lasteraamatu peategelase Karlssoni poolt öeldut: „Rahu, ainult rahu!”
Meie igapäevane meeleseisund peegeldab meie südamehoiakut, mis omakorda ei tarvitse olla meid ümbritseva reaalsuse peegelpilt. Südamerahu saab alguse meist endist – milline on meie suhe Jumalaga, meie lähedastega, kaasteelistega. Millele või kellele suuname oma armastuse ja tähelepanu ning koondame oma lootuse või hirmud?
Meie perekond on meie ühiskonna ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse tugevus ning alussammas. Meie armsad lapsed on need, kes tänasel hetkel vajavad turvatunnet ja kinnitust, et kõik saab korda. Seda
kindlustunnet sisendavat teadmist saame meie täiskasvanutena oma lastele ja õpilastele igapäevaselt jagada.
Vanemate ja õpetajate südamerahu, julgus, tasakaalukus ja armastus on hoiakud, mis annavad ka täna meie lastele (ja ka meile endile) võimaluse kogeda oma esimest koolipäeva ja järgnevat õppeaastat just nii, nagu meie lastena ise seda aastate eest kogesime – pidulikuna, meeliülendavana, lootusrikkana, ootusärevana, murevabana ja kaitstuna.