Laupäevani saab esitada aasta keeleteo kandidaate

Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.

Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.

Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.

Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.

Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.

Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel  www.hm.ee/keeletegu2010. 

Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub  Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Vikerraadios algab vabaühenduste saatesari

 Alates  21. jaanuarist on Vikerraadio eeter üle kahe nädala reedeti kell 10-11 Huvitaja saate raames kodanikuühiskonna, vabasektori ning arengukoostöö teemade päralt. Esimeses saates on külalisteks Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, Riigikogu liige ja ajaloolaneMart Nutt ning Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross. Räägitakse kodanikuühiskonna kujunemisest ajaloos, tänapäeva Eestis ning vaadatakse arengukoostöö sihtidest rääkides oma ninast kaugemale.

Moisekatsi Elohelü sai Eesti Muusikafestivalide Ühingu liikmeks

Selle aasta jaanuarist kuulub 1999. aastal Põlvas alguse saanud ja neli viimast aastat Moostes toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ Eesti Muusikafestivalide Ühingusse. Eesti Muusikafestivalide Ühingusse kuulub 40 Eestis toimuvat festivali ning 2002. aastast ollakse ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni liige. Ühingu juhatuse esimees on muusik Villu Veski. „Moostes toimuva festivali üks mõte on elavdada kultuuri- ja majanduselu ka väiksemates keskustes ning soodustada turismi arengut“ tõdes Mooste vallavanem Ülo Needo. Eesti Muusikafestivalide Ühingu eesmärgiks on ühendada Eestis toimuvaid muusikafestivale ja pakkuda kõrget kunstilist kvaliteeti, kanda edasi rahvuslikke kultuuriväärtusi, koordineerida sündmuste kalendrit, koguda ja levitada teavet festivalidest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning elavdada koostööd.

Eesti Rahva Muuseum kogub muljeid rahavahetusest

Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.

1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.

Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum

Allikas: ERM

Bon voyage! Bon voyage?

Kadri Koreinik,
külaelanik

Ütlen kohe alguses, ma ei reisi palju: tööasjus kolm-neli korda aastas. Puhkusereise ma ei armasta. Tarbiv puhkus nõuab pingutust ja muutub kohe tööks kätte. Mulle sellest piisab.

Tänapäeva maailma mõõdupuu järgi, kus edukad on vaid igas mõttes mobiilsed indiviidid, on seda selgelt vähe. Reisimise pakkumise poole pealt on mitmeid takistusi, miks ma mobiilsuses edukas olla ei taha. Üks nendest on – ma ei soovi ennast pidevalt nö välja lülitada. Teine, paraku pole mul võimalik lubada endale Titanicu ülemiste tekkide kajutit. Loe edasi: Bon voyage! Bon voyage?

Kogukonna Tööriistad on valmis allalaadimiseks

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Uue Maailma Selts on saanud valmis Kogukonna Tööriistad (Community Tools, CT), mis on tasuta veebipõhine tarkvara piirkondlike kogukondade juhtimiseks ja suhtluse korraldamiseks neis. Kogukond võib olla naabruskond, korteriühistu, jalgpallitiim, kohalik jahimeeste selts, naabrivalve grupp jne.

Kogu platvorm on välja töötatud esmajoones asukohapõhiste kogukondade vajadustest lähtudes ning seetõttu on kaart selles lähenemises kesksel kohal. Sündmusi, uudiseid, kuulutusi, ideid, probleeme, asutusi jms on võimalik kuvada nii tavapärases tekstivaates kui ka kaardil. Loe rohkem tööriistade kasutusvõimaluste kohta.

Kogukonna Tööriistu kasutavad juba mitmed kogukonnad Eesti erinevais paigus, teiste seas Uue Maailma Selts, Kadrioru Selts, Vanalinna Selts, Kesk-Eesti kogukonnakeskus, Tallinna Vabaühenduste Võrgustik, Eesti Tööõpetajate Selts jt. Vaata lähemalt siit.

Parim moodus saada teada, kuidas tööriistad päriselt töötavad, on külastada demo lehte. Kuna tegijate plaanid on julged ja eesmärk on maailma vallutada, on demolehekülg ingliskeelne. Loe edasi: Kogukonna Tööriistad on valmis allalaadimiseks

Kuressaares elav vanahärra üllitas haikukogu

Endel Loo. Foto: Irina Mägi
Kuressaares elav väliseestlane ning pikaaegne õpetaja Endel Loo (89) on oma 90. sünnipäeva eel hakkama saanud millegi väga erakordsega. Nimelt laskis maailmatiiruga saarlaseks jõudnud mees kaante vahele köita kogumiku jagu enda loodud haikusid, kirjutab tänane Meie Maa.

Teosele, mis kannab pealkirja “Ütlematut”, lisab ainulaadsust ning püsiväärtust see, et kõik sellesse jõudnu on kirja pandud vanameistri enda käega. Muuseas, ka haikukogu kaanekujunduse – värvilised kivid – joonistas autor ise.

Pühapäeval 90 aasta juubelit tähistav Loo ütles ajalehele, et värske haikukogu sündis tegelikult väga lihtsast soovist. “Tahtsin katsetada, kuivõrd suudan aastaid võõrsil elanud mehena veel eesti keelt kasutada,” osutas lisaks eelmainitule soome, rootsi, saksa ja inglise keelt valdav härrasmees.

Pajo trükikojas ilmavalgust näinud kogumikus puudutab Loo mängleva kerguse ning lihtsusega teemasid, mis jaotatud alapealkirjade alla “Põlisest”, “Laanest”, “Kodukoldest”, “Naeru/sui”, “Põhjalast” ja “Lootusest”. Omanäolise kujunduse andis Loo kogumikule autori kunagine õpilane Anu Rand.

Allikas: Meie Maa

Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Maire Lattik. Foto: Viljandi maavalitsus
Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänas maavalitsuse nimel täna endist Suislepa ja Kärstna perearsti Maire Lattikut piirkonna elanike tervise eest hoolitsemise eest. Maavanem avaldas lootust, et Soome tööle suunduv perearst tuleb mõne aja pärast tagasi Eestisse oma kutsetööd jätkama.

Maire Lattik on öelnud varem maakonnalehele „Sakala“, et tema piirkonda Kärstnas ja Suislepas on jäänud üksnes 1050 inimest, mis on arsti majanduslikuks toimetulekuks liiga väike arv. Ta otsis endale perearsti koha Kesk-Soomes Helsingist 450 kilomeetri põhja pool asuvas Nivalas, kus ta alustas tööd 17. jaanuarist. Perearsti sõnul ei ole aga Soome tööle siirdumine lõplik ning mingil ajal naaseb ta kindlasti Eestisse.

Tänavu esimeses kvartalis kõigi maavalitsuste koordinaatoriks olev Viljandi maavalitsus on otsustanud ühe teemana tõstatada ka perearstindusega, eeskätt just maapiirkondade elanikele arstiabi tagamise ja sealsete perearstide toimetulekuga seotud küsimused. Loe edasi: Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut

Võrus alustas ema ja lapse ning ka rasedate joogagrupp

Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu (vasakul). Foto: erakogu
Eelmisel nädalal alustas Võru beebikoolis (Lembitu tn) kooskäimist ema ja lapse joogagrupp, samuti on lapseootel naistel taas võimalus osaleda rasedate joogagrupi töös. Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.

Ema ja lapse jooga algab kl 16.00. See on mänguline joogamuinasjutt kaasavõimlemiseks igaühele vastavalt oma võimetele. Oodatud on nii emad kui isad oma väikelastega. Tunni eesmärk on anda vanematele julgust ja juhiseid oma väikese lapsega koos liikumiseks ning ühiseks kasvamiseks.

Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.

Jätkuvalt võib liituda Haanjas tegutseva joogagrupiga, mis käib koos esmaspäeva õhtuti kl 17.30 Haanja rahvamajas. Kõiki nimetatud joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.

Eesti koolide lõpumärkide näitus ootab huvilisi

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Väljapanek on esmakordne koolimärkide esitlus.

Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Valdavalt eksponeeritakse rinnamärke, kuid väljas on ka näiteid teistest koolimärkide tüüpidest: tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Väljapanekut täiendab valik kirjandust, fotosid ning koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse.

Näituse avanud Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul kannab iga märk sõnumit ja nad kokku jutustavad ka Eesti hariduslugu.

Metallikunstnik Tõnu Lauki hinnangul peegeldab näitus ka õpilaste võimekust omandada teadmisi ja õppida õppimist, õpilaste loomingulist aktiivsust märkide kujundamisel ja teostajate valikul, Eesti kullasseppade meisterlikkust ja maitset ning lugupidamisavaldust õpetajale. Ta lisas: „Koolimärgid annavad ka infot kooli, lennu, omaniku nime ja hüüdnime või esimese kokkutuleku kohta pärast küpsusdokumendi saamist”.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Kodutütred tähistasid aastapäeva

Kodutütarde aastapäev. Foto: Aivo Hütsi

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred tähistasid organisatsiooni 79. sünnipäeva piduliku koosviibimisega Võrumaa muuseumis. Maleva pealik kapten Kalev Ader soovitas kohale tulnud 60le noorele igal ajal kõike küsida, sest see on üks viis targemaks saada.

Maleva noorteinstruktor Eve Täht andis hoolsuspaela kümnele kõige tublimale tüdrukule. Ringkonna aukiri anti neljale ja tänukiri 22le kodutütrele.

Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa meenutas, et Võrumaal kutsuti esimene kodutütarde rühm ellu 1931. aasta lõpus Vastseliinas.

“Järgmisel aastal toimusid juba esimesed juhtide kursused ning aasta hiljem esimesed õppepäevad,” sõnas Ruusmaa.

“Alguses käisin üritustel sõprade pärast, seejärel hakkasid mind üritused, nagu maakondlik retk ja teised tegemised huvitama ja nüüd käin huvist,” ütles Mari-Liis Tsvetkova Misso rühmast.

Võrumaal on praegu 377 kodutütart.

Mari-Anne Leht

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Lauri Õunapuu. Foto: folk.ee
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Järvamaa legendid kuuldemänguks

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa rahvapärimuslikel legendidel põhinevate kuuldepiltide-lühikuuldemängude konkursil.

Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks tuleb 23. veebruariks esitada Eesti Ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhineva lühikuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis.

www.rhmuuseum.ee

Harrastusteatrite lavastajad saavad Lembit Petersoni käe all õppida

Veebruari alguses alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tööd harrastusteatrite lavastajate kool, mida hakkab juhendama näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes on Eesti Teatriliidu poolt kaks korda ( 2003 ja 2009) pälvinud aasta lavastaja tiitli ning teatrialase pedagoogilise tegevuse eest  ka Priit Põldroosi nimelise preemia (2009).

Kursuse eesmärk on arendada ja kinnistada lavastaja töö oskusi, suurendada eneseusaldust ja arendada loovust. Samuti õpivad lavastajad seda, kuidas valida ja analüüsida repertuaari, kuidas töötada näitlejaga ning teda rolliks nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ette valmistada.

Ehkki koolituse alguseni on veel kaks nädalat aega, on grupp juba komplekteeritud. Kursus algab 3. veebruaril ja kestab 16. aprillini.

Tartu pakub liiva

Seoses suure libedusega palub linn kinnistuomanikel võimalikult kiiresti liivatada ja puhastada oma puhastusalal asuvad kõnniteed. Vajadusel on linn on valmis juurde vedama täiendavaid liivakoguseid.

“Koostöös majaomanike ühinguga vedasime tänavuse talve eel 260 kantmeetrit liiva 70 kohta, kust eramajade omanikud said endale võtta tasuta liiva libedusetõrje tegemiseks. Praegune ilm nõuab eriti hoolsat liivatamist ja linn on valmis laialiveetud liivale lisa tooma,“ ütles abilinnapea Margus Hanson.

Liiva mahapanekukohtade ja täiendavate koguste vajadusest palutakse kinnistuomanikel teada anda Tartu Majaomanike Ühingule telefonil 5594 6872.

Vastavalt Tartu linna heakorraeeskirjale on kõik kinnistute omanikud või -valdajad kohustatud oma puhastusalal tegema libedusetõrjet. Puhastusala ulatub krundi või vallatava territooriumi piirist kuni sõidutee servani. Kinnistuomanikele ja -valdajatele talvisteks hooldustöödeks vajalikku infot leiab Tartu kodulehe esiküljelt rubriigist „Talv Tartus“ või Tartu Majaomanike Ühingu kodulehelt http://bit.ly/gnhUzl

Tartu linn korraldab koostöös Tartu Majaomanike Ühinguga eramute omanikele mõeldud tasuta liiva vedu juba kümnendat aastat.

Mälestiste valdajad saavad 1. veebruarini muinsuskaitseametist raha taotleda

Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.

2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused

Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:

  • täidetud taotlusvorm
  • mälestise konserveerimise või restaureerimisega seotud taotlusele lisatud mälestise konserveerimise või restaureerimise projekt, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.

Abrukale võib varsti autoga sõita

Abruka saarevaht mõõtis Roomassaarest Abrukani jää paksust ja kõige õhemas kohas oli 25 cm, kõige paksemas kohas 35-40 cm, kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas. Sulaga on aga kahjuks tekkinud teine jääkiht alumisele kihile peale ja mõõtmistulemused on kahe jääkihi peale kokku.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Abruka saarevaht Rein Lember tegi eelmise nädala lõpul kümme reisi Saaremaa-Abruka vahel ja enamasti oli vaja viia toitu, ravimeid ja kütet. Foto: Valmar Voolaid

“Ega me riiklikku ehk ametlikku jääteed Abrukale teha ei saa. Kui, siis oma vastutusel paremate liikumisvõimaluste loomiseks me selle rajame, sest jääolud on tänavu väga head,” hindas Abruka saarevaht Rein Lember.
Mehe hinnangul ka sel nädalal prognoositavad sulailmad tasandavad jääteed ja kui lund rohkem ei saja, võib tulla nii hea jäätee, mida Abrukale pole ammu enam olnud.

“Jäätee peale- ja mahasaamisega on Roomassaares ja Abrukal küll raskusi, kuid ühiselt saame ka nendest jagu. Meie energiline külavanem Riho Lepik lubas ka aidata. Mul on traktor, millel tera pole, Rihol on tera, aga traktor liialt vana. Küll me lahenduse leiame,” prognoosis saarevaht. Loe edasi: Abrukale võib varsti autoga sõita

Paikuse vallal valmis esimene kalender

Ille Riivits hoiab käes Paikuse valla 2011. aasta kalendrit. Foto: Urmas Saard
Nüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.

Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.

Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,
Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas